Atalanta kadunud pojad ja argentiinlane, kes ei armasta Diegot (1)
Torino Juventus liigub Itaalia kõrgliigas järjekordse meistritiitli poole, kuid viimastele Euroopasse viivatele kohtadele käib põnev heitlus. Selle hooaja suurimaks üllatajaks on olnud Atalanta, Milano külje all asuva Bergamo linna klubi, edulugu.
Eelimise sajandi esimeses pooles ühel sumedal augustiõhtul kogunes pea tuhatkond Bergamo elanikku ootusärevalt Citta Alta'sse, uuest all-linnast kaitsemüüriga eraldatud vanalinna, et olla uustulnuka saabumise tunnistajateks. Peaaegu keegi neist polnud Enrico Rastellit varem oma silmaga näinud, aga kõik teadsid tema vägitegudest nii Venemaal, Lääne-Euroopas kui isegi Ameerikas – riigis, mis oli toona itaallaste jaoks unistuste maa, koht, kuhu minnes enam tagasi ei tuldud.
Rastelli oli maailmakuulus žonglöör. Taldrikute ja väikeste kummipallide keerutamisega alustanud itaallane võttis vuti populariseerumise taustal oma repertuaari ka jalgpalliga žongleerimise, 1920. aastate lõpus oli ta vaieldamatult kuulsaim inimene, kes jalgpalli elatusallikana kasutas. Oma võimete absoluutses tipus otsustas maestro kolida tagasi Bergamosse, kodulinna, mida ta oli viimati külastanud oma lapsepõlves.
Rastelli naasmist kannatamatult oodanud inimesed ei saanud "Itaalia võlurist" aga palju rõõmu tunda. Rastelli oli vaikne ja džentelmenlik, kuid ka laitmatu ärivaistuga. Ta teadis, et Bergamosse kolimine aitab teda ümbritsenud salapärasel aural üha kasvada, sest müstiline, Itaalia väikelinnas elav Rastelli müüs paremini kui Pariisi, Londoni või New Yorgi kohvikutes igapäevaselt tähelepanu keskpunktis olev Rastelli.
"Maestro Rastelli kaugelt Bergamost!" tutvustati itaallast tema jätkuvatel tuuridel nii Euroopas kui ookeani taga. Bergamo publik nägi Rastellit aga vaid paar korda, enne, kui mees 1931. aastal kõigest 35-aastasena suri. Kuigi tema matustel saatsid maestro viimasele teekonnale tuhanded inimesed ning Rastelli nime kandev festival toimub tema kodulinnas veel tänaselgi päeval, ei kuulunud mees kunagi päriselt Bergamole.
Rastelli ja Bergamo keeruline suhe peegeldub läbi linna jalgpallimeeskonna Atalanta Bergamos nüüdki. Atalantat tuntakse ühe Itaalia ja ehk isegi kogu Euroopa parima noorteakadeemia tõttu, kust on lisaks Itaalia legendidele Angelo Domenghinile, Gaetano Scireale ning Roberto Donadonile sirgunud mitmed Azzurri't ja Itaalia tippklubisid esindanud mängijad nagu Giampaolo Pazzini, Alessio Tacchinardi, Manolo Gabbiadini, Simone Zaza ja Riccardo Montolivo. Veelgi noorema põlvkonna meestest on Atalanta noortesüsteemis mänginud näiteks Daniele Baselli ja Manuel Locatelli.
Atalanta alustas noortesüsteemi investeerimist 1970. aastate keskel, luues lähedased suhted pea kõigi ümbruskonna väikeklubidega. Koostöö oli vastastikune - Atalanta lubas väiksematel klubidel kasutada oma treeningtingimusi, laenas neile treenereid ja korraldas nende vastu sõprusmänge, mis tõid Lombardia väikeklubidele kaasa vajalikke rahasüste. Vastutasuks sai Atalanta informatsiooni piirkonna talentide kohta ning nende soetamiseks ka esmaõiguse. "Meile meeldib väga see, mida teeb Amsterdami Ajax," on Atalanta akadeemia direktori Mino Favini sõnad. "Nad ei hooli tulemustest väljakul, vaid sellest, et nad õpetaksid oma noortele õigesti mängimist."
Atalanta on oma nime saanud vanakreeka mütoloogiast tuntud samanimelise naisküti järgi ja seetõttu kutsutakse klubi ka hüüdnimega La Dea ("jumalanna"). Legendide kohaselt oli Atalanta võimekas sõdalane, kelle ukse taga oli tema vägitegude tõttu pikk kosilaste järjekord. Atalanta aga ei soovinud kellegagi abielluda ning esitas meestele väljakutse, lubades liitu astuda vaid sellega, kes teda jooksudistantsil võita suudab. Kiire jooksjana polnud Atalantale kaua vastaseid, kuni viimaks ilmus välja Hippomenes, kes suutis Aphrodite abiga Atalanta üle kavaldada ning teda võita. Mütoloogias sündis paarile poeg Parthenopaios, kes suri noorena sõjakäigul. Päriselus on Atalanta pojad olnud aga sootuks edukamad. Vahemikus 1991-2014 tulid Bergamo Atalanta erinevad noorterühmad Itaalia meistriteks koguni 17 korral.
Bergamo pole allaandjate linn. Atalanta alustas käesolevat Serie A hooaega viiest mängust saadud nelja kaotusega ning vaevalt jõuti klubi juba kindlate väljakukkujate nimekirja lisada, kui Gian Piero Gasperini mehed järsku oma rütmi leidsid. Järgmisest üheksast liigamängust võeti kaheksa võitu ja üks viik, teiste hulgas alistati nii AS Roma kui Napoli.
Pärast järjekordset edukat seeriat, mille käigus võttis Atalanta seitsmest mängust viis võitu, sõitis klubi 12. märtsil külla Milano Interile ning sai hävitava 1:7 kaotuse - veresaun, mis oleks nii mõnegi teise meeskonna hooaja võinud rööbastelt välja lüüa. Nädal aega hiljem lõi Atalanta aga Pescarale kolm vastuseta väravat, seejärel taoti Genoa võrku viis palli. Kuus vooru enne hooaja lõppu on Bergamo Atalanta Serie A tabelis viiendal kohal, neljandal kohal olevast Rooma Laziost jäädakse maha vaid ühe silmaga.
Silmapaistev edulugu on aga oma jälje jätnud ja nii nopivad Itaalia hiiud Atalanta kasvandikke kui puu otsast õunu. Ainuüksi selle aasta jaanuaris kaotas Atalanta kaks suurtalenti - Roberto Gagliardini ja Mattia Caldara - vastavalt Milano Interile ning Torino Juventusele, viimane jätkab laenulepingu alusel küll praegu veel Atalantas. Kirstunaelana oli Gagliardini üks Interi väravalööjatest, kui Milano klubi Atalanta kuu aja eest kuue väravaga purustas. Klubist on lahkumas ka hooaja alguses maailma tähelepanu võitnud elevandiluuranniklane Franck Kessie, Itaalia meedia riputab erinevate tippklubide särke selga nii 21-aastasele ründajale Andrea Petagnale kui 22-aastasele keskväljamehele Alberto Grassile. Need on Atalanta lapsed, kes, nagu Enrico Rastelli pea sada aastat tagasi, pole kunagi päriselt Bergamole kuulunud.
Üleminekutest ja kuulujuttudest rapitud Atalantat hoiab žonglöörina vee peal 29-aastane argentiinlasest kapten Alejandro Gomez, meeskonna mängujuht, kes on Atalantas toimunud muutused piltlikult öeldes plaastritega kinni lappinud. Oma karjääri jooksul seni vaid ääremängijarolli täitnud kõigest 165 sentimeetri pikkune Gomez, keda tuntakse ehk pareminigi hüüdnime all Papu, kolis uue peatreeneri soovil enda jaoks üsna tundmatule positsioonile ründajate taha ning on sellel hooajal olude sunnil ka mitmel korral pidanud veelgi sügavamal mängima. Gomeze kolmas hooaeg Atalantas on olnud särav ning tema 14 seni löödud väravat on temast teinud ühe Serie A käesoleva hooaja silmapaistvama mängija. Lisaks sellele on Papu üks Itaalia kõrgliiga karismaatilisemaid kujusid.
Argentiinlase omapäraseks firmamärgiks on Gomeze enda disainitud värvikirevad kaptenipaelad. Iga mäng, iga nädal on eriline ja nõnda on Gomeze vasakul käel saanud mainituks nii emadepäev kui Halloween, Brasiilia jalgpalliklubi Chapecoense ja Papu isiklik lemmik, mängukonsool Playstation 1 koos jalgpallimängu Pro Evolution Socceriga. Oma tütre sünnipäeva auks lõikas Gomez tema näo tütre lemmikfilmi "Frozen" tegelaste Elsa ja Anna kõrvale, oma etteaste on Gomeze käel teinud ka poja Bauptista suur lemmik, multifilmitegelane Kapten Tsubasa.
Itaalias on Papu kuulus ka omanimelise tantsu pärast, väljaspool saapamaad lõi talvel laineid Gomeze Instagrami postitatud video, milles Papu oma nelja-aastase poja punast kaarti väärt libistamisega maha niidab. Ühel Gomeze Instagrami pildil seisab noor meeskonnakaaslane Franck Kessie Papu selja taga, argentiinlane kirjutas pildiallkirjaks: "Oleksin äärepealt oma süütuse kaotanud."
Gomeze abikaasa Linda on arhitekt, kelle portfooliosse kuulub muu hulgas ka Bergamo kesklinna lähedal asuv edukas spordiklubi Perform, mida Gomezed kahekesi ülal peavad. Lisaks omab Linda Gomez magistrikraadi ka turunduses ning rääkis sügisel Bergamo kohalikule ajalehele Post antud intervjuus, et ka Alejandrot on kodus pea võimatu näha ilma, et mehel raamat näpus oleks. "Igal hommikul loeb ta ajalehti ja kui talle midagi silma jääb, peab ta otsekohe internetist lisainformatsiooni otsima," tõdes Linda, "ta on uskumatult uudishimulik." Justkui stereotüübi kinnitusena on Gomez vaatamata juba 12 aastat kestnud kooselule siiani võimeline kõige tähtsamaid kuupäevi, sealhulgas Linda sünnipäeva, lihtsalt ära unustama.
2010. aastal siirdus toona 22-aastane Gomez Euroopasse, liitudes Cataniaga, Sitsiilia saarel asuva linna klubiga, mis oli toona oma 1960. aastate hiilgeaegade taaselustamise lävel. Papu paistis koheselt silma fantastilise tehnikaga, kuid ehk veelgi enam köitis inimeste tähelepanu tema töövõime. Väljakul ei olnud siis ega pole ka praegu meetritki, mida Papu ei suudaks katta ning seetõttu pole ka imestada, et kui samal hooajal meeskonna ohjad pooleks aastaks üle võtnud Gomeze kaasmaalane Diego Simeone hiljem Madridi Atletico juhendajatoolile istus, oli Gomez üks tema peamisi sihtmärke. Catania küsis Madridi klubilt aga liiga kõrget hinda ja üleminek jäi allkirjastamata.
Hiljem on erinevatel põhjustel jäänud ära Gomeze üleminekud nii Milano Interisse kui Fiorentinasse, Euroopa sarjades mängimise nimel ükskõik milleks nõus olnud Papu allkirjastas viimaks lepingu Ukraina klubiga Harkovi Metallist. Ukraina ebastabiilne olukord sundis meest aga sealt kiirelt lahkuma ning teist korda pole Gomez oma sõnul valmis sarnast viga tegema. "Ma lahkuksin Bergamost ainult tippklubisse," tõdes Papu hiljutises intervjuus. "Hiinasse minna? Ma ei taha oma nelja aasta tagust viga korrata - minna suure raha järgi ning seejärel kohe kaduda."
Möödunud aasta lõpus teatas karismaatiline Gomez intervjuus Corriere della Serale, et ei ole kunagi Argentina legendist Diego Maradonast erilises vaimustuses olnud: "Ta oli väljakul eriline, kuid väljaspool seda elas ta elu, mis polnud spordiga seotud. Minu iidolid on Pablo Aimar, Juan Riquelme ja eelkõige Juan Sebastian Veron, kes on tõeline mängija, mees ja liider." Selline on Gomez - omapärane mees, kes on suure osa jalgpallimaailma jaoks jäänud kuulsamate Argentina ründemängijate varju.
Atalanta asub kahe Itaalia suure, AC Milani ja Interi vahetus läheduses ning ehk on see ka üheks põhjuseks, miks on klubi toetajaskond aastate jooksul eriliselt värvikate esitustega silma paistnud. Mängupäevadel kogunevad Atalanta poolehoidjad Atleti Azzurri d'Italia staadionile, järgmisel aastal juba 90. sünnipäeva tähistavale monstrumile, mis oli ajahambale jalgu jäänud juba aastakümneid tagasi.
Iidvana staadioni uuendamises jõuti viimaks kokkuleppele selle aasta veebruaris, mil Bergamo linn Atleti Azzurri pea kaheksa miljoni euro eest müüki pani - uut ehitist võib Bergamosse oodata 2020. aastaks. Mõnevõrra ootamatult on Atalanta piletimüük erinevalt paljudest teistest Itaalia klubidest viimase kümnekonna aasta jooksul tõusnud, kuid oma jälje on lagunev staadion Bergamo mainele siiski jätnud.
Selle aasta märtsis teatas uudisteagentuur AFP, et Itaalia politsei on seoses staadionil ning selle ümbruses toimunud narkoäriga, väljapressimistega ning vägivallapuhangutega vahistanud 18 Atalanta ultrafänni. Bergamo politsei sõnul oli tegemist enam kui poolteist aastat kestnud operatsiooniga, mille käigus pandi staadionile ning linna püsti kümneid salakaameraid ja analüüsiti sadu pealtkuulatud telefonikõnesid. Lisaks vahistamistele said 30 ultrat täpsustamata ajani kestva staadionikeelu.
Ultrafännid on Itaalia jalgpalli lahutamatuks osaks, kuid liialtki tihti ohustab nende käitumine omaenda koduklubi eksistentsi, Atalanta puhul on süüdlasteks ka klubi enda kangelased. 2011. aastal mõisteti järjekordses Itaalia jalgpalli räsinud kokkuleppemängude skandaalis süüdi toonane Atalanta kapten Cristiano Doni ja kuigi Itaalia meedia spekuleeris toona, et Atalanta võib koguni kõrgliigalitsensi kaotada, nii siiski ei läinud. Doni karjäärile tõmbas intsident aga joone alla. See on elu Bergamos - ka ajalooline hooaeg ei pruugi siinsetesse elanikesse tingimata optimismi süstida.
Bergamo on oma poegadest alati ilma jäänud ja see ei muutu ka siis, kui Atalanta peaks selle hooaja lõpetama ajalooliselt kõrgel kohal. Nii nagu legendaarset žonglööri Enrico Rastellit, paeluvad ka teisi noori Bergamolasi suurlinnade ahvatlevad tuled ja võimalus oma nimi maailmakaardile kirjutada. Kuigi tänaseks suuresti ajaloo unustusehõlma vajunud, tunneb nii mõnigi veel ka tänapäeval selle ühe kõigi aegade silmapaistvama artisti nime ära, kuid ei pruugi teda seostada mehe kodulinna Bergamoga. Nõndasamuti on ununenud, et paljud kuulsat Azzurri särki kandnud mehed on sirgunud just siin, Itaalia jalgpallimekast Milanost mõnekümne kilomeetri kaugusel. Bergamo ei kao aga kuhugi ning jääb ikka ja jälle lootma, et Atalanta kingiks linnale talendikaid poegi, kes paratamatult linna tolmu õige pea jalgelt pühivad.
