Hurt pidas tänast suurt kaotust reaalsuskontrolliks, aga koondisenädal pakkus üldiselt rahulolu (0)
Eesti U16 koondis tõmbas täna joone alla oma kogunemisele, kui teisipäevase 2:2 viigi järel saadi täna Poola eakaaslastelt suur 0:6 kaotus. Koondise peatreener Norbert Hurt tõdes Soccernet.ee-le, et see mäng mõjus reaalsuskontrollina.
Kui teisipäeval suutis Eesti tugeva Poola vastu kahel korral juhtima minna ja lõpuks viigiga leppis, siis tänaseks saadeti väljakule hoopis teistsugune koosseis, mis ei suutnudki poolakate tempoga kaasa minna.
"Ütlesin mängijatele ka, et see mäng oli natuke nagu reaalsuskontroll," lausus Hurt lõpuvile järel. "Tegelikult Poola on tulnud siia ju juba täna valmistuma finaalturniiriks, ilma et nad oleksid sinna pääsenud. Nad tulid siia selgelt tugeva koosseisuga. Esimene mäng nad ilmselt ei oodanud sellist vastupanu, nagu me suutsime anda ja olime ohtlikud.
Täna mängisid nad teistsuguse taktikaga, viiese kaitseliiniga kaitsefaasis, ja olid kontaktides oluliselt juurde pannud - tegid selle mängu väga raskeks. Loomulikult mõjutas ka see, et olime teisel mängul natuke väiksema koosseisuga väga tugeva Poola vastu," lisas peatreener.
Duellides jäime alla
Allajäämise põhjuseid vaagides tunnistas juhendaja, et eelkõige avapoolajal jäi Eesti duellides alla. Esimesel poolajal keskvälja mehitanud Andrei Smirnov ja Jasper Reilson läksid küll väga julgelt kontakidesse, aga jäid seal seekord lihtsalt alla, sõnas Hurt. "Sellega kaotasime keskvälja ära, mis tekitas meile kohe peavalu kaitsefaasis, sest meil oli oluliselt rohkem mängijaid jagada. Teistpidi nägin, et kaitse pani just selles juurde, sest väga tõsiselt tegeleti mängijate jagamisega, mis oli meil väga suur probleem esimeses mängus," ütles Hurt.
Puhkepausil vahetaski Eesti välja keskvälja, kui Reilsoni ja Smirnovi asemel sekkusid Richard Tohver ja Rocco Robert Shein. "Arvan, et saime pikemaks ajaks selle mängu kaitses kinni ja hakkas tekkima natuke ka seda momenti, et saime ise rünnata. Seda efekti see andis. Esimene värav teisel poolajal löödi küll standardist - tegime seal rumala vea -, aga mingi aeg tundus, et vastasel võib-olla mängust seda väravat nii lihtne lüüa ei ole. Siiski lõpuks panid nad ikkagi oma jõu maksma."
Kui teisipäeval püüti enam tulemust kätte saada, siis täna loodeti mõistagi ka seda püüda, aga väga selge fookus oli ka sellel, et kõik noormehed mängida saaksid.
Hurt: "Suurem plaan oli see, et tahtsin kõiki näha. Teadsin, et teises mängus peavad nad saama mänguaega, sest lõpuks need samad poisid ju ka kasvavad, arenevad ja nad on potentsiaalikad. See oli üks eesmärk. Teine eesmärk oli kindlasti see, et ei oleks kindlasti tahtnud vastupidist stsenaariumit, et esimese saad suure kaotuse ja siis nagu avastad midagi.
Tahtsime olla kohe esimesest mängust valmis ja tegelikult tahtsime ka selles mängus valmis olla. Vahetuste koha pealt ka - kui võtame eelmise mängu, siis ei olnud eesmärki, et kõik peavad ilmtingimata mängida saama - mõni peabki suutma mängida 80 minutit sellise tempoga."
Nädal kokkuvõttes andis selge pildi
Kui koondisekogunemine tervikuna kokku võtta, siis sellega jäi Hurt rahule. "Nädalaga jään väga rahule, sest see oli väga sisukas. Oli omajagu treeninguid, saime palju läbi käia meeskonnaga ja tegelikult siin ka, mis kõige olulisem: meeskonnas on selgelt sisu ja töötahet. Mängijad ise ka tajuvad, et meeskonna keemia on hea."
Samas on selged ka kitsaskohad. "Küll samamoodi me ikkagi rõhume väga palju sellele, mis on ka reaalsus treeningute vältel, et kontaktid on nõudlikud - pallikontroll peab olema kiire. Kõik hakkabki pihta esimestest väikestest asjadest, enne kui lähme suure taktika juurde. See on ka see, millega peame kõvasti tööd tegema ja milles peame saama kõvasti tugevamaks," ütles peatreener.
Kuivõrd nüüd said poisid esimese tõsisema kokkupuute rahvusvahelise tasemega, siis kui palju nende jaoks uut oli? "Kogu töö pildis ei näinud, et nad oleksid rohkem ärevil või oleks midagi üllatavat. Esimene mäng ka seda näitas, et suutsime meeskonna nii palju valmis seada, et tegime tugeva mängu. Aga üldises protsessis, kui olen mängijatega rääkinud, nad kirjeldavad ikkagi, et nüüd on olukord teine võrreldes eelmise aastaga. Siin on palju uut ja konkurents on meeskonna sees tihedam. Muidugi nad tajusid, et klassivahe või õigemini see, mida nad näevad koduliigas, on mängude taseme mõttes ikka oluliselt teistsugune."
