Indrek Zelinski: tahame mängida jalgpalli targalt (0)

Foto: Jana Pipar / EJL

MM-eelringiturniiril Gruusias kolm kaotust saanud Eesti naiskond ei suutnud oma mängulist üleolekut maksma panna. Peatreener Indrek Zelinski peab palliga mängimist pikas perspektiivis siiski õigeks. Samuti klubide arengut. Konkurent Läti rõhub eelkõige koondise tulemustele. Eesti juhendaja andis ajakirjale Jalka seletust.

MM-eelringi mängudes kaotasime kõik kolm mängu: Lätile 0:4, Gruusiale 1:2, Kasahstanile 0:1. Vaid viimane on meist maailma edetabelis eespool. Miks me kaotasime?
Me domineerisime nii mänguliselt kui territoriaalselt Läti ja Gruusia vastu, aga mängijad ei olnud piisavalt kiiresti valmis pallikaotusele õigesti reageerima. Vastased said palli ja tegid kontrarünnaku. Meile löödigi väravaid kas meie rumalate individuaalsete eksimuste või vasturünnakute tõttu. Mängupildil polnud viga, jõudsime trahvikasti ja suutsime luua häid väravamomente. Aga seal jäime kas kauaks unistama või nappis oskusi.

Meil endil puudus võimalus mängida kontrate peale, sest meil puudub hetkel ees vajalik kiirus. Läti aga just selle peale mängiski. Nad kasutavad kolme väga kiiret ründajat, kes on ka palliga osavad. Kaitses tegutsevad ülejäänud väga agressiivselt ja võitluslikult ja kui palli saavad, lendab see ette.

Vaatamata kaotustele arvan siiski, et oleme õigel teel. Peame paremini olema valmis olukordadeks, kui kaotame palli, peame teadma ja olema valmis selleks, kus ja kuidas paiknevad ning kuhu liiguvad vastaste ohtlikumad mängijad hetkel, kui nad palli saavad.

Kas te enne MM-eelringi ei teadnud pallikaotusteks ette valmistuda?
Me mängisime samamoodi ka Küprose turniiril (Eesti viigistas seal Läti ja Leeduga 0:0 – toim.). Olime domineerivad ja seal õnnestus meil Leedu ja Läti ohtlikud ründajad ära nullida.

Aga mitte mänge võita.
Jah, kuid me lõime väga palju momente. Kui mängija ei suuda kolme meetri pealt palli tühja väravasse lüüa, siis ... minu käed jäävad lühikeseks. See on klubitreenerite pärusmaa. Küprosel meie taktika toimis. Gruusias MM-eelringis andsime oma eksimuste pealt võimalusi vastastele.
Kas asi oli Getter Laari puudumises?
Ma ei ütleks. Ma ei süüdista Getriini (Strigin – toim.), sest tal oli nendes olukordades vähe teha. Muidugi on Getter olnud pikaajaline esikinnas ja võibolla alguses põhjustas tema puudumine kaitsemängijates ebakindlust, aga Getriin elas hästi sisse ja tundis end väravas aina kindlamalt.

Kas ja mis muudatusi oled sisse viinud võrreldes Keith Boanase perioodiga?
Organisatoorse poole pealt mitte väga palju. Rohkem just jalgpalliga seostuvates asjades. Audid, standardolukorrad. Üks asi on palliga tagant rünnaku alustamine. Ka noortekoondistes. Ei pea pimesi palli ette peksma. Isegi siis, kui vastased on näiliselt kõrgel meid pressimas. Seda eelkõige selleks, et vastane kaitsest välja meelitada ja liikuma saada. Mängijad peavad kõik teadma, mida teha erinevates olukordades. Olen püüdnud viia mängijateni teadmist, et tegutseme vastavalt oma mänguplaanile, mida kohandame vastaste ja ka meie endi tugevusi ja nõrkuseid arvestades. Mängijate kiituseks pean ütlema, et nad on meie planeeritu väga hästi ellu viinud. Ma saan aru, mis on meie pallurite võimed, ega nõua neilt tiki-taka’t. See pole realistlik. Nad on täitnud oma ülesandeid vastavalt oma oskustele ja neid oskusi on neil rohkemakski.

Naiste koondise endine peatreener Keith Boanas. Foto: Jana Pipar / EJL

Mul on üks pikem ja põhimõttelisem küsimus ka: kas Eesti hakkab pisitasa oma positsioone naistejalgpallis kaotama? Me ise rõhutame, et meie naistejalgpall areneb, ja täpselt nii ta ju ongi, ka jalgpalliliit pöörab sellele aina enam tähelepanu. Aga siin on ju ka teine aspekt – eks teisedki teevad sama. Ja kui lisame siia teiste suuremad inim- ja majandusressursid, siis võib see tähendada, et tulemuslikult parimad ajad on Eesti naistejalgpallis rahvusvahelisel tasemel seljataga. Hoolimata meie arengust. Varem saime Lätist ja Leedust jagu, nüüd ...
Ressursid on suurtel muidugi suuremad. Aga kui võrdleme Lätit ja Eestit, siis nende suund on baaskoondis, mis enne valikturniiri laagerdab rohkem kui meie. Neil on selge visioon, milleks on kiired ründajad. Taga kaitses istub kuus kuni kaheksa mängijat ja need kolm ootavad vasturünnakute võimalust. Neil algas sellesuunaline süsteemne töö paar aastat tagasi ja selle taktika pealt nad meid võitsid. Ka eelmise aasta Balti turniiril võitsid nad Eestit 2:0. Aga kas see on pikaajaliselt tulemuslik?

Peame arvestama, et meie naistejalgpall on amatöörsport. Me ei saa teha kahenädalast treeninglaagrit veebruaris, sest esiteks kannatavad klubid ja näiteks Pärnu Jalgpalliklubist ja FC Florast oleks siis pool satsi kadunud. Teiseks ei saaks mängijad seda enesele lubada pere ja kolmandaks töökoha tõttu. Muidugi oleks see koondise seisukohast kasulik, aga veel kord: me räägime amatöörspordist.

Klubid on need, kus ka amatöörspordi tase peab tõusma. Treeningute kvaliteet peab tõusma. Nii naistel kui tüdrukutel. Klubide omavahelisest konkurentsist tõuseb liiga tase ja mängijate oskused ning sedamööda ka koondise tase. Kui ainult koondisetaset tõsta, siis on see lihtsalt üksik projekt. Klubisid peab ka arendama.

Millest meil praegu puudu jääb?
Ma ei ütleks, et meil midagi puudu jääks. Mängijate valik võiks olla suurem. Aga seda ei saa forsseerida, see kasvab ajapikku koos naistejalgpalliga. Kui vaadata NU19 rahvusvahelisi kohtumisi või PJK ja Flora duublite omavahelisi mänge, siis on seal selliseid mängijaid, kes kolme-nelja aasta pärast võiks olla A-koondises.
Indrek Zelinski Küprosel Eesti meeste koondise treeningut jälgimas. Foto: Jana Pipar / EJL

Mis oleneb meist, mida saame olemasolevates tingimustes parandada?
Meil toimivad asjad väga hästi. Koondise vaateväljas olevad mängijad võivad näiteks igal hetkel pöörduda füsioterapeudi poole. Jalgpalliliit populariseerib tüdrukutejalgpalli, kandepind läheb suuremaks. Kõik tüdrukud, kes tahavad, leiavad tee jalgpallitreeningule. Toimuvad koolitused, ka klubitreeneritele, kes ju samuti teevad vabatahtlikult oma tööd. Aga treenerite soov areneda, teha asju veelgi paremini peab tulema nende seest, seda ei saa peale sundida. Kui me iseendas ei tee muutusi, siis me jäämegi saama seda, mida seni oleme saanud!

Kas rohkem mängijaid välisliigades aitaks tõsta koondise taset?
See oleneb. Meil on Inna Zlidnis, kes mängib profina Ungaris, on väravavahid Getter Laar Prantsusmaal ja Getriin Strigin Hispaanias, kel mõlemal saavad lepingud läbi. Pille Raadik ja Signy Aarna on Soomes. Lambin mängib Soome esiliigas õppimise kõrvalt, Saskia Sonnberg on Taanis, Liis Pello Maltal ja siis mängib osa Inglismaal ja USAs, aga madalamatel tasemetel. Vahe on selles, kas sa lähed profiks või välismaale teistel põhjustel ja tegeled amatöörspordiga edasi. Muidugi, mida rohkem naisi saab välismaal heal tasemel trenni teha, seda parem.

Kui suur on konkurents A-koondisse? On see piisav?
Mõnel positsioonil ei olegi meil kindlat rahvusvahelisele tasemele piisavate oskustega mängijat ja me peame kasutama alternatiive. Konkurentsipuudus on äärekaitses ja rünnakul. Nagu oli meestel mitu aastat tagasi – koondise ründajakandidaadid mitte ainult ei löönud väravaid, vaid nad isegi ei mänginud oma klubides. Signy Aarna on ründavatest mängijatest ainus välismaal palliv, kes mängib, aga kellelt väravaid ei tule tihti. Kui teda pole, on meil Eesti meistriliigast Vlada Kubassova Levadiast või Ulrika Tülp, kes pole Pärnus põhikoosseisumängija, küll aga hea vahetusmängija.

Tagasi Gruusias toimunud MM-eelringi juurde tulles – analüüsisin, kas saanuksime taktikaliselt ja positsiooniliselt muuta midagi. Aga kui oleksime otsustanud vasturünnakule mängida, siis heal juhul oleks mänginud kolm korda 0:0, ja edasi poleks see ikka viinud. Samas jõudsime oma valitud mängijate ja rünnakute ülesehitusega väga paljude väravamomentideni. Minu signaal koondise ründavatel positsioonidel mängijatele oli, et nad peavad ise individuaalselt tööd tegema, kui klubides teatud aspektidele tähelepanu ei pöörata.

Eesti meistriliiga klubide tasemevahe on väga suur: karikafinaalis Pärnu JK lausa purustas Tallinna Kalevi. Foto: Brit Maria Tael

Kui palju oled hakanud naistejalgpalli jälgima?
Maailma tasemel olen seda jälginud mitu varasemat aastat. Raske on leida internetist vastaste mänge. Kasahhide mänge oli raske saada. Väljaku kõrvalt silmade kõrguselt filmitud videod ei anna treenerile midagi.
Mis on sinu eesmärgid oma ametis?
Eesmärgi teeb segasemaks see, et UEFA-l pole kindlat plaani, mida teevad need koondised, kes eelringist edasi ei pääsenud. Aga üldiselt on eesmärgiks see, et tasemelt võrdse vastase vastu domineeriksime palliga. Hea, kui klubitreenerid ka kaasa tuleks. Et ei oleks sellist sumbuurset sudimist, et "äkki juhtub midagi!". Et mängijad julgeksid taseme poolest tugevamate vastu ka palliga mängida. Et naisjalgpallurite ja tüdrukute tehnilised oskused läheksid kõvasti paremaks, saades hakkama ka kiirema mängutempoga. Kasahhiga olime ka mänguliselt võrdsed, aga üks moment – nõrk tagasisööt – ja vastane lõi ära. MM-eelringi turniiris olen pettunud, eriti pärast kahte esimest mängu, et taga nulli ei hoidnud ja oma momente ära ei realiseerinud. Tahtsin vähemalt üht võitu saada.

Koondise treenerina soovin, et konkurents läheks Eesti meistrivõistlustel tihedamaks. Et Tammeka, SK 10 ja Tallinna Kalev astuks Levadia kannale, et see omakorda pingutaks, et Florale ja PJK-le järele jõuda. Aprillis toimunud ja lisaajale läinud karikamäng PJK ja Flora vahel oli hea tempoga, võitluslik, parajalt jõuline ja huvitav. Oli näha, et mõlemal oli oma plaan, kuidas taheti väravani jõuda. Ja kuidas kaitses vastaste plaane nurjata. Selliseid meie klubide omavahelisi tuliseid mänge on rohkem vaja.

Loe ajakirja Jalka vanemaid numbreid siit!

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
PREMIUM LIIGA
VAATA JÄRELE: Kalevile säru teinud Kuressaare sai kirja esimese võidu
NAISTE MEISTRILIIGA
OTSEPILT: kas ambitsioonikas uustulnuk suudab tiitlikaitsjat üllatada?  (koosseisud!)
Kristjan Jaak Kangur | 20 minutit näopeksu ja talutav kaotus Soomele – Eesti jalgpalli väärikuse uued mõõdupuud?
KUIDAS EDASI?
MÄNGIJATE MÕTTED
NAISTE JALGPALL
HOOAJA EELVAADE
Saku astub hooajale vastu nii Rogicilt kui ka Arbeiterilt korjatud nippidega
JALKAJUTTE
UUE HOOAJA OOTUSES
Ajaloolise hooaja järel treeneritetiimi välja vahetanud Tammeka sihib taas medalit.
RISTNURK
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
FC Kuressaare
4
1
0
3
4:15
3
8.
JK Tallinna Kalev
4
0
2
2
3:7
2
9.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID