Ivar Lepik: Kaine mõistuse võidukäik (0)
Äsja lõppenud valiktsüklit ei saa küll pidada Martin Reimi esimeseks, aga stardipunkti arvestades peab koondise käekäiguga rahul olema.
Miks ei saa? Sest rong lahkus seekord jaamast õige vara. Reim päris koondise, mis oli rasket valikgruppi alustanud 0:5 kaotusega. Mängudeks Kreekaga kodus ja Belgiaga võõrsil ei olnud me tol hetkel lihtsalt valmis. Ja Reimi õlgadel ei olnud ootustekoormat tulemuste osas.
Aastaga on koondis aga pika tee läbi käinud. Endiselt on selge, et Eesti koondis alustab suuremat osa mängudest nõrgema osapoolena ja mõned mängud kulusid katsetamiseks, kuid viimase nelja valikmängu pealt näeme, et praegune koondis on võimeline toime tulema väga erinevate olukordadega. Nii favoriidi kui autsaiderina, ka ilma parimate mängijateta.
Magnus Pehrssoni käe all panime ennekõike paika kaitse, aga ei saanudki lõpuks rünnakut toimima. See tõi kaasa varasemast ilusamaid kaotused, aga ka lubamatuid viike. Reim on seevastu aastaga leidnud mingisuguse tasakaalu vabaduse ja ründavate mängijatega, andmata samas ära kaitses. Eesti mäng peab lähtuma turvalisest seljatagusest. Kainest mõistusest.
On neid, kes kirusid koondist pärast mänge Kreeka ja Küprosega, heites eelkõige ette just oma mängu puudumist. Neli punkti! Mida me veel saanuks tahta? Irvhammaste suud olid aga kinni siis, kui Gibraltari puuri täis lõime, kuigi too kohtumine Portugalis oli mänguliselt halvem – seda tunnistas ka Reim. Jäi mulje, et võimsad numbrid tablool ei lubanud kriitikutel sõna võtta.
Samas väidan, et 0:0 Kreekaga või 1:0 võit Küprose üle on meie jaoks ka numbrite poolest vägevamad tulemused kui 6:0 Gibraltari vastu. Jalgpalli mängitakse võidu peale ja Reim on mees, kes mõistab, et punktid on mängupildist tähtsamad. Kõik ei nõustu ega hakkagi nõustuma. Gibraltar, 35 000 elanikuga linnriik, mille koondise peatreener peab valima poolesaja mängija hulgast, ei tohiks niikuinii olla mõõdupuuks.
Reim julgeb teha ka ebapopulaarseid valikuid – kiidan otsust kasutada Joonas Tamme Portugalis tipuründajana ja mõistan täiesti, miks seda viimase hetkeni varjati. See oli selgelt tulemusele orienteeritud valik, mis ei kavatsenudki toetada ilusa jalgpalli põhimõtteid. Ehk läinuks vastuollu paljude nägemusega ehk sattunuks tõsise pasarahe alla.
Mõistan samas ka neid, kes Reimis kahtlevad. Meil ei ole koondises piisavalt ründavaid mängijaid – see pole küll peatreeneri süü, valik ongi selline, kuid novembris tahaks näha, kuidas noored ka Soome ja Malta, mitte ainult naljariikide vastu võimaluse saavad. Küsimusi tekitas viimane mäng Bosniaga, kui me nende pooleldi teise ešeloniga, kellel millegi peale mängida polnud, hätta jäime. Ka Reimi aeg noortekoondisega ei olnud just särav.
Esialgu aga pole küsimustki, kas lepingut pikendada või mitte. Reim on teinud rohkem õigeid kui valesid otsuseid ja julgenud ujuda vastuvoolu. Ja seda tulemustega õigustanud. Nii jätkata!
