Marin uuest lepingust: kindlasti on mul ambitsioon varem edasi liikuda (0)
Nii klubis kui ka koondises treenerivahetuse läbi tegema pidanud ning suvel ka Eesti kaitseväes teeninud Pavel Marini jaoks on selja taga vägagi turbulentne hooaeg.
Sellegipoolest on mees suutnud uute tuulte puhudes oma positsiooni säilitada nii klubi kui ka koondise juures. Klubihooaja osas on Marin veendumusel, et 2014. aasta Eesti meistrid võtsid äsjalõppenud hooajast kõik, mida võtta võis: "Ma usun, et Levadial läks vaatamata teisele kohale hästi. Vaadates meie probleeme, mis olid meil suve keskel ning hooaja lõpus, kus trennides oli umbes 14 mängijat, siis ma arvan, et pigistasime olukorrast maksimumi välja."
Eriti tormiliselt möödus just hooaja lõpp, kus Levadia oli üks nendest tiimidest, kellel oli teoreetiline võimalus ka veel viimases voorus meistriliiga kirkaima medali eest heidelda: "Oligi, et hooaja lõpus andis üks mäng lootust, teine võttis aga lootuse ära. Aga lõpuni säilis meil ka lootus lisamängule. Kui Sillamäele kaotasime (15. oktoobril jäädi võõrsil alla Sillamäe Kalevile skooriga 2:3 - toim.), siis ma usun, et kõik juba mõtlesid, et isegi see lootus on läinud, aga nagu näha, siis Infonet kaotas Narvale punkte ja lootus tärkas taas ellu. Oleks võinud isegi paremini minna, aga kui tõele näkku vaadata, siis Infonet oli ikkagi parem."
Marini hooaega pärssis tugevalt aga asjaolu, et mees oli sunnitud suve keskel astuma jalgpalliväljakutelt kaitseväe rivistusse. Ajateenistus saabus Marini õuele ka mänguvormi osas küllatki ebameeldival ajal.
"Esimesed voorud ma istusin päris pikalt. Siis sain võimaluse, see oli kuskil esimese ringi lõpus ja tõusin põhimängijaks kuni kaitseväeni. Isiklikult arvan, et see oli minu tippvorm tollel hetkel. Tundsin, et ma arenen. Siis tuli kaitsevägi ja kui aus olla, siis tegin kaks-kolm pallitrenni kahe kuu jooksul ja pidin siis selle pealt meeskonda tagasi tulema. See aga, mis mind edasi viis, oli nälg jalgpalli vastu. Võitsin oma koha taas tagasi, Igor Prins usaldas mind, lõin ka mõned väravad ja olin lõpuks tähtis meeskonnale," sõnas Keilast pärit ääremängija.
Hiljuti teatasid Tallinna rohesärgid ka uudisest, mille kohaselt seoti Marin endaga kolme aasta pikkuse lepingu alusel. 21-aastasel äärel on pikaajalisest lepingust hoolimata aga kõrgemad ambitsioonid: "Kindlasti on mul suured eesmärgid selle kolmeaastase lepingu puhul varem kuhugi edasi liikuda. Ma loodan, et see ei kesta kolm aastat, aga olen väga õnnelik, et Levadia tahtis mind vaatamata sellele, et kolme oldud hooaja jooksul pole ma põhimõtteliselt mitte ühtegi täishooaega kirja saanud. Kaks aastat olen pingil istunud ja see aasta oli ka selline, kus kord mängisin, kord ei mänginud. Aga Levadia nägi, et tegin läbi suure arengu ja ehk arenen edasi ka tulevikus ning ka nemad soovivad, et liiguksin ise edasi."
Kas ka olid laual mõned muud variandid, kuhu talendikas pallur allkirjad paberile visanud oleks? "Konkreetset midagi polnud. Kõik suhtlus käib agentide kaudu. Eks mõned kirjutasid midagi Poolast, aga midagi konkreetset laual ei olnud."
Kahe treenerivahetusega harjumine ning enda taastõestamine
"Kõigepealt ma arvan, et minu jaoks oli see vahetus topeltraske. Kuna ma olin Ratnikovi ajal põhimängija ja sattusin kaitseväkke, siis tuli see 0:1 kaotus (10. juulil saadi kaotus Pärnu Linnameeskonna käest – toim.), mille järel läks Ratnikov minema ja läksin ka mina. Ja kui treenerivahetus tuli, olin ma nagu siil udus – ei teadnud midagi. Küsisin küll mängijatelt, et kuidas on ja kas on ka midagi paranenud, aga enda koha pealt jäid ikkagi küsimused õhku, et mis saab edasi, kas ma suudan mängida põhikoosseisus, mis nägemus on Igor Prinsil jalgpallist," kirjeldas Marin olukorra raames valitsenud ebakindlust.
Uue juhendaja käe all aklimatiseerumine lõppes Marini jaoks aga positiivselt: "Lõpuks leidsime temaga ühise keele ja olin hooaja lõpuni põhimängija. Jalgpallis ongi tegelikult nii, et treenerid tulevad ja lähevad, lihtsalt tuleb ise oma tööd teha ja nagu näha, siis ma sobisin ka uue treeneri mänguplaani."
Lisaks klubis läbielatud paleepöördele pidi lünkliku mängupraktikaga Marin suutma tõestada end ka koondise tasemel, kui rootslasest peatreener Magnus Pehrsson, kes ka Marinile karjääri esimese koondisekutse usaldas, lahkus rahvusesinduse tüüri juurest.
Marin ise väidetava koondises tekkinud peatreeneri ning mängijate vahelise lahkhelidega ei samastu: "Pehrssoni kohta ei saa ma midagi halvasti öelda. Tema andis mulle võimaluse. Mäletan oma esimest kogunemist hästi: mul oli selline tunne nagu oleks mul tiivad, sest kõik sobis, kõik meeldis. Ei tea, mis seal võistkonnas oli varem täpselt toimunud. Võibolla need mängijad, kes olid koondises kauem mänginud, nägid mingisugust lõhenemist, aga mina seda täpselt öelda ei oska."
Martin Reimi pukki asudes muutus Marini sõnul koondisemängude dünaamika lahtisemaks: "Mis on muutunud, on kindlasti see, et Martin annab mängijatele rohkem vabadust. Kindlasti on mingisugused raamid olemas, aga mängijad saavad esiteks rohkem vaba aega ning ka meie mängud on nüüdsest rohkem ründavamad ega ole enam nii kaitsele keskendunud."
Tormituulte kiuste tänaseni rahvusesinduse pallur
Eesti vutipubliku hooaja vingemaid mälestusi seoses Mariniga oli kindlasti tema põhikoosseisu kuulumine MM-valikmängus Kreeka vastu: "Lõin kolm väravat järjest mängudes ja sain koondisekutse. Olin juba eelnevalt Pehrssoni mängudel olnud kaasas ja olin väga õnnelik. Gibraltari vastu ma šanssi ei saanud, aga Kreeka mängus see võimalus tuli."
"Kreeka vastu oli vaja teistsugust poolkaitsjat, kes suudaks mööda äärt edasi-tagasi panna. Ise arvan, et mu suureks plussiks on töökus ning samuti ka see, et jätan endast kõik väljakule ja selle arvelt sain ma ka võimaluse. Palliga tegutsemine ei olnudki võibolla nii hea, aga sellega, mida ma näitasin võitlusega, jäin väga rahule. Põhimõtteliselt minu äärest ei tulnudki mitte midagi," võttis Levadia mees Lillekülas aset leidnud kohtumise kokku.
Marini õnneks oli uus Eesti loots Reim ka juba varasemast küllaltki tuttav: "Ma olin Reimi all väga palju U-21 koondise eest mänginud. Teadsin, mis nägemus tal on ning ikka lootsin, et teenin raske tööga uuesti koondisekutse Kreeka ja Gibraltari mängudeks."
Saint Kitts ja Nevisel viibides tõdeb Marin, et mängud Kariibi mere saarte koondiste vastu saavad olema keerulised just siin valitsevate ilmaolude tõttu. "Üks trenn oli ära (intervjuu Mariniga toimus 17. novembril vahetult enne teisele treeningule siirdumist - toim.). Midagi rasket ei teinud, aga isegi see väike liigutamine võttis ikka korralikult võhmale. Kliima on siin väga palav ja õhuniiskus on korralik. Kindlasti tulevad rasked mängud. Analüüsime vastaseid ja üritame nende mänguplaanis leida nõrku kohti, aga võibolla suurimaks katsumuseks kujuneb hoopis kliima."
Kuidas sooviks Marin küllaltki koloriitsele hooajale eksootilises keskkonnas punkti panna? Vastus on lihtne: "Kirss tordil oleks debüütvärav koondise eest. See aasta on olnud niigi tormiline. Ma ei tea nüüd, kas ma esimeses mängus mängin või ei mängi, aga tahaksin igaljuhul selles kohtumises värava ära lüüa. Tulekul oleks minu seitsmes mäng ning kannan ise ka number seitset ehk värav minu järgmises mängus oleks väga tähenduslik. Seitse on mu õnnenumber."
