Monaco, ebatavaline meeskond miljonäride mängumaalt (0)

Ajastul, kus paljud meeskonnad otsivad oma kohta jalgpallimaailmas, on valitsev Prantsusmaa meister Monaco sellele otsa komistanud. Nad müüvad ja on rahul. Nad on ainulaadsed.

Kui Fernando Morientes 21-aastaselt Real Madridiga liitus, tundus tulevik helge. Koos aasta noorema Raul Gonzalez Blancoga olid nad Hispaania tulevik, kuid kui ühest sai Real Madridi legend, langes teine Florentino Perezi esimese superstaaride laine ohvriks.

Kuue aastaga aitas Morientes Reali kolme Meistrite liiga triumfini, aga kaardimajake langes kokku, kui ta 2003. aasta veebruaris toonase peatreeneri Vicente del Bosque'iga avalikult tüli kiskus. Brasiilia Ronaldo ja uus suur lootus Javier Portillo sõid Morientese mänguaja. Temast taheti vabaneda.

Pool aastat hiljem oligi ta läinud. Läbirääkimised Schalkega venisid pikale ja kuigi sakslased saatsid oma delegatsiooni Madridi, et Morientest veenda, ei tahtnud ta Saksamaale kolida. Esialgu pidi ründaja leppima laenuga, mida viimasel hetkel pakkus suurtes raskustes Monaco.

Edasine on ajalugu: provintsilinna klubi pani Morientese, Ludovic Giuly, Jerome Rotheni ja Dado Pršo najal ja Didier Deschampsi juhendamisel kokku suurepärase hooaja, mille käigus kukutati Meistrite liiga veerandfinaalis Real Madrid. Kahe mängu kokkuvõttes oli just hispaanlase hiline võõrsilvärav see, mis Monaco edasi viis. See oli kättemaks jalgpalli parimas võtmes.

Ent nagu Monaco puhul ikka, lagunes kõik laiali. Meistrite liiga finaali välja jõudnud Monaco ületas mitmes mängulises näitajas Jose Mourinho Portot, aga otsustavaks sai Giuly vigastus esimesel poolajal, mis halvas Monaco loovuse. 0:3 kaotus andis Monaco allakäigule uue hoo.

Probleemid paradiisis

Allakäik ei olnud Monacos muidugi midagi uut - ligi 15 aastat hiljem on imelise hooaja mustem pool sisuliselt unustatud. 2004. aasta kevadel koos Morientesega Meistrite liiga finaali jõudnud klubi lõpetas hooaeg varem koduliigas hõbemedalitega, aga pidi suvel Prantsusmaa alaliidule tõestama, et suudab üldse jätkusuutlikult majandada. Seis oli nii halb, et karistuseks langetati nad liigatase madalamale, alles klubi kaebuse peale vähendati karistust mängijate ostmise keelule. See on ka põhjus, miks Morientes suve viimasel päeval vaid laenule saadi.

Olukord Monacos ei olnud aga alati selline olnud. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses aitas toona küllaltki tundmatu Arsene Wenger üles ehitada klubi noortesüsteemi ja tõi meeskonda mitmeid väärt täiendusi, kuid lahkus 1994. aastal tüliga, maitsmata oma töö vilju täielikult. Jean Tigana tõi meistritiitli 1998. aasta ja Claude Puel möödunud sajandi viimasel kevadel.

Erinevad probleemid viisid Monaco aga 2003. aastaks selleni, et klubi oli võlgu üle 50 miljoni euro. Ka edukas 2003/04 hooaeg ei suutnud meeskonda päästa, pool meeskonda jooksis laiali. "Me kõik tahtsime jääda, välja arvatud Rothen, aga nad tegid selle võimatuks," kirus Giuly hiljem Sky Sportsile. "Me olime värskelt Meistrite liiga hõbemedalid võitnud ja nad palusid mul palgakärpega leppida - maailm oli pahupidi!"

Giuly läks Barcelonasse, Morientes tagasi Reali, Rothen PSG-sse ja Prso Glasgow' Rangersisse. Klubi juhtimise üle võtnud Michel Pastor lubas kuninglikule perekonnale, et viib Monaco tagasi tippu, aga ainult sõnakõlksuks see jäigi. Vana rasva pealt teeniti esimesel hooajal pronksmedalid, aga järgnevad kolm hooaega tõid vaid kohti tabeli keskel ja Pastor lahkus kriitikalaviini all.

Nelja aasta jooksul kuut peatreenerit proovinud Monaco lõhkus süsteemi, kulutas teiste seas raha Freddy Adu ja Park Chu-Youngi peale ning lõpuks juhtus vältimatu: veel 2009. aastal kaheksanda koha välja võidelnud Monacole tõi 2010. aasta kevad kaasa 18. koha ja esiliigasse langemise.

Väetisemagnaadi saabumine

Päris põhja jõudmiseks tuli oodata veel pool aastat. Jaanuaris 2011 vireles Monaco Ligue 2 viimasel tabelireal, olles 18 liigamängust võitnud vaid ühe. Kuninglik perekond otsustas - aitab. Kaks kolmandikku klubist müüdi venelasest ärimehele Dmitri Rõbolovlevile, õigupoolest tema tütrele Jekaterinale, kelle fondi ostmisel kasutati.

Vanemate jälgedes arstihariduse saanud Dmitri, kes kuulub maailma 200 rikkaima inimese hulka, ei pidanud õigupoolest kunagi miljardäriks saamagi. Ta lõpetas 1990. aastal meditsiiniinstituudi kardioloogia erialal, aga perestroika ja Nõukogude Liidu lagunemine olid noorele hakkajale mehele võimalus midagi ära teha.

Oma esimese miljoni ajas Rõbolovlev tõenäoliselt kokku meditsiinis, aga nagu paljud teised toonased uusrikkad, sekkus ta 1990. aastate alguses ka turvateenuste turule ja pangandusse. Ropult rikkaks tegi mehe siiski kaaliumkarbonaatväetise kaevandamise äri Uralkali. Ainuüksi müügist teenis Rõbolovlev 2010. aastal väidetavalt üle viie miljardi euro.

Kodumaal poliitilisse ebasoosingusse sattunud ja pingsa jälgimise all olnud Rõbolovlev ei pidanud küll ehk enam oma elu pärast kartma, kuid Venemaal äritsemine muutus sisuliselt võimatuks. Ta tuli suure hurraaga Euroopasse ja vutimaailma, et Monaco taas jalgpallikaardile kanda.

Võrdlused seitse aastat varem Chelsea üle võtnud Roman Abramovitšiga olid igati kohased - nagu kuu aega noorem Rõbolovlevgi, oli Abramovitš tavaline mees, kes lõikas varanduse teenimisel kasu Nõukogude Liidu lagunemisest. Erinevalt Abramovitšist ei löönud Rõbolovlev Monacos kohe rahakotiraudu pärani, aga ei valmistanud fännidele ka pettumust: Monaco ronis mudast välja ja võitis esiliiga juba järgmisel hooajal, tõustes tagasi kõrgseltskonda.

"Ta ütles mulle juba siis, et tema ambitsioon on Meistrite liiga võit," rääkis New York Timesile norralane Tor-Kristian Karlsen, kellele Rõbolovlev usaldas toona klubi spordidirektori rolli.

Kulutatud miljonid, lahutus ja FFP

2013. aasta suvel, kui Monaco oli kindlustanud võimaluse taas Prantsusmaa meistritiitlile mängida, paljastas Rõbolovlev finantsmuskli. Radamel Falcao, Joao Moutinho, James Rodriguez ja terve plejaad suuri nimesid liitus ligi 170 miljoni euro eest konkreetse plaaniga plats puhtaks lüüa.

Kohe esimesel hooajal teeniti hõbe ja järgneval pronks, aga vene magnaadi tegemised ei jäänud Prantsusmaal tähelepanuta. Konkurendid olid kadedad, et Monaco mängijaid ei maksustata vastavalt Prantsusmaa seadustele, mis teistele klubidele kehtivad, ja klubile väänati 50 miljoni euro suurune trahv; samal ajal lagunes lõplikult koost Rõbolovlevi eraelu ja 2014. aastal määras Genfi kohus eksabikaasale Jelenale valurahaks röögatud 5 miljardit eurot, mida küll hiljem märgatavalt vähendati.

Teiste klubide kadedus, lahutus abikaasast ja FIFA Financial Fair Play (FFP) pealetung tundusid Rõbolovlevi projekti lagundavat enne, kui see õieti alata sai. Monaco asepresident Vadim Vassiljev tunnistas, et oligarh ei olnud vaimustuses potentsiaalsetest hiigeltrahvidest, millega FIFA neid ähvardama hakkas.

"Kui me alustasime, olid FFP reeglid olemas, kuid neid ei rakendatud," rääkis Vassiljev New York Timesile. "Keegi ei teadnud, mis saama hakkab."

Rõbolovlevi kalkulatsioonid ei klappinud, sest hoolimata edust ei tõmmanud Monaco ei publikut ega suuri sponsoreid. Kasumisse jäämine oli võimatu. "Me läksime ekstreemsustesse, et reeglite piiridesse mahtuda," tõdes Vassiljev. "Mõned klubid ei võtnud seda tõsiselt, aga pääsesid kergelt."

Kuigi PSG ja Manchester City šeikidega üleminekuturul võistlemine osutus Monaco jaoks võimatuks, sai selgeks, et midagi oli uus juhtkond siiski hästi teinud. Rõbolovlevi ei huvitanud algusest peale ainult suured staarid, vaid ka parimad noored talendid. Ta investeeris märkimisväärselt noortetöösse ja skautidesse, ehitades samal ajal üles soojad suhted superagendi Jorge Mendesiga.

Maailma kalleim vitriin

Et FFP reeglitega toime tulla, lahkusid kahel järjestikusel suvel James Rodriguez, Falcao, Yannick Ferreira-Carrasco, Geoffrey Kondogbia, Anthony Martial ja teised. Aastaga sai Meistrite liiga tiitlinõudlejast kiirmüügiputka. Monaco vähesedki fännid tõstsid mässu.

Vassiljev kohtus nendega septembris 2015, et selgitada, mis klubiga toimub. "Nad olid tõeliselt vihased. Oli vaja, et keegi nendega kohtuks," rääkis Vassiljev New York Timesile. Järgnevad tunnid, esmalt pressikonverentsil ja hiljem vabas vormis, muutsid kõigi vaatenurka. Vassiljev kirjeldas õhtut "raskena", fännklubi aga "avatud, ausa ja tabuvabana".

"See ei olnud aeg peitu pugemiseks," selgitas Vassiljev. "Läksin nende ette ja ütlesin, et meil ei olnud teist võimalust. Küsisin, kas nad tahavad tagasi esiliigasse minna. Ütlesin, et see ei saa kerge olema, aga oleme nüüd uuel teel."

2013/14 hooajal ligi kolm korda üle oma võimete kulutanud Monaco tegi 2015. aastaks kannapöörde, jõudes kasumisse. Alates sellest ei ole enam tegu klubiga, kuhu raha sisse pumbatakse.

Keskset rolli täidab muutuses Mendes, kes vaba raha vedeledes tõi Monacosse oma suurimad tähed, nüüd aga täidab klubi ridasid talentidega. Prantsusmaa kõrgliiga toimib noortele hea hüppelauana - keskmine Mendesi mängija veedab Monacos vaid kaks aastat, lahkudes siis suure kasumi eest. Võidavad nii Monaco, Mendes kui mängija.

Monaco eripärade tõttu tulebki siin tõenäoliselt klubi lagi ette. Provintsilinna 38 000 elanikust suur enamus ei ole jalgpallifännid ja neid ei ole ka kuskilt juurde tõmmata, sest lähinaabruses asuvad Marseille ja Nice on oma piirkonna suured tõmbenumbrid. Monaco ei suuda oma niigi väikest staadionit täita.

Kui kõik pusletükid aga sobituvad, võib minna nii nagu tänavu kevadel. Monaco šokeeris taas jalgpallimaailma, võites oma esimese Prantsusmaa meistritiitli 21. sajandil ja jõudes Meistrite liigas poolfinaali. Seda kõike noore meeskonnaga fantastilist jalgpalli mängides.

Nagu kuraditosin suve tagasi, ei suutnud Monaco ka nüüd edukat meeskonda koos hoida. Kylian Mbappe, Bernardo Silva, Benjamin Mendy, Tiemoue Bakayoko ja teised läksid, teenides Rõbolovlevile suure kasumi. Erinevalt toonasest on Monaco vundament tugev ja võlavaba. Kui pool algkoosseisu taas lahkub, ei tasu nutta, sest see on osa plaanist.

"Päeva lõpuks oleme klubi, kes mängijaid müüb," tõdes Vassiljev. "Aga me ei pea müüma, kui me ei taha."

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
Kristjan Jaak Kangur | 20 minutit näopeksu ja talutav kaotus Soomele – Eesti jalgpalli väärikuse uued mõõdupuud?
KUIDAS EDASI?
MÄNGIJATE MÕTTED
NAISTE JALGPALL
NAABRITE DUELL
HOOAJA EELVAADE
Saku astub hooajale vastu nii Rogicilt kui ka Arbeiterilt korjatud nippidega
JALKAJUTTE
UUE HOOAJA OOTUSES
Ajaloolise hooaja järel treeneritetiimi välja vahetanud Tammeka sihib taas medalit.
RISTNURK
 
Jalgpalluritel on ikka süda sees
TOREDAD VIDEOD
Jalgpalluritel on ikka süda sees (0)
 
Oeh, mis siin toimub?!
JALGPALLIMOOD
Oeh, mis siin toimub?! (0)
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID