Reim debüteerinud Vihmannist: loodan, et temast tuleb meile kõva kaitsemängija juurde (0)
Eesti koondise peatreener Martin Reim oli Läti 2:1 alistamise järel rõõmus ning avaldas lootust, et debüteerinud Madis Vihmannist kujuneb tulevikus Eesti jaoks kõva kaitsejõud.
Fännid ütlesid enne mängu, et kõige magusam on võita lätlasi. Mida peatreener ütleb?
Võita on kindlasti magus. Ma olen juba ära harjunud, et iga mäng on selline pingeline - igaüks omamoodi. Loomulikut naabrit võita, keda me võitsime viimati siis, kui ise sai palli taotud, siis seda on meie jalgpallile vaja, et see usk säiliks, et oleme võimelised naabreid võitma.
Kas mänguplaan nägigi ette, et Sergei Zenjov tuleb teisel poolajal väsinud lätlaste kaitset kimbutama?
Jah. Kindlasti oli meil plaanis, et Zenjov, Vassiljev ja Kruglov sisse tulevad. Kuute vahetust plaanisime ja need said tehtud. Oleks võinud seitsmenda teha, oleks selle ka teinud. Meil oli plaan see, et initsiatiiv mängus võtta ja oma taktikepi järgi seda mängu teha. Enam-vähem teadsime ja arvasime, et mängivad sarnaselt nagu Portugali vastu - samas formatsioonis. Aga arvasime, et nad kodus hakkavad suruma ja agressiivselt ülevalt peale käima, aga tegelikult mängisid nad hoopis kontratele. Me küll valdasime palli, aga esimesel poolajal puudus ees teravus. Liiga palju söötsime risti väljakut. Liiga palju üle. Teadsime, et peame palli kiiresti üle viima, et need tsoonid Kenil ja Taijol tulevad, aga sealt edasi jätku liini taha ei olnud. Ei olnud häid pakkumisi ja häid sööte. Teine poolaeg see kindlasti paranes ja teravust tuli ründesse juurde.
Kommenteeri palun Madis Vihmanni debüüti ka.
Arvan, et teda võib õnnitleda. Arvan, et sai väga mõnusa emotsiooni sellest. Tal oli viimased 20 minutit raske selle värske ründajaga, seda oli näha. Jalad ei liikunud nii kiiresti ja eks ta peab harjuma nende söödukiiruste ja liigutustega. Kindlasti saab teha neid kiiremini, aga ta oli väga tubli. Seda, mida ma temalt ootasin, täitis ta ilusti. Ma küll väga loodan, et temast tuleb meil üks kõva kaitsemängija juurde. See on ainult väga meeldiv.
Süü avaväravas polnud ka ilmselt lihtne koorem kanda.
Jah, aga ütleme, et ega see otse Madise süü ka ei olnud. Seal Marko pani ka ta natuke raskesse olukorda. Seal oli mitmeid muidki momente, kus me tagant läbi Marko palli söötes tulid lätlased ülevalt kolme-neljakesi suruma ja väravavaht, kellel on terve väljak ees, peaks nägema, millal see pall kiiremini ette viia, sest ees on siis ruumi rohkem. Jäime liiga palju seda lühikest mängima ja kindlasti ei ole Madise trump see, kui ta on seljaga väljaku poole ja peab neid sööte kõrvale mängima. See meie enda rumalus karistati ära. See on jälle koht, mida parandada ka väravavahil. Ma tean, mismoodi ta klubis mängib ja talt nõutakse hästi palju seda lühikest söötu ja alustamist. See on hea, kui väravavaht oskab, aga on ka vaja õigesti reguleerida seda, millal mida teha ja koondisemängudes on see risk - ma ei taha öelda, et seda ei tohi üldse teha, seda peab tegema, kui võimalust ja ruumi on -, aga lihtsalt ära tajuda, millal see liiga ohtlikuks muutub. Markol on väga hea pikk pall, ta võiks seda kasutada.
Kas Sanja Dmitrijevi ja Mattias Käidi keskväljaduoga jäid rahule?
Sanka on meil jah selline mängija, et kui paned ta raskesse olukorda, siis ta rebib omal jälle need jõuvarud kokku ja ta tegi väga korraliku esituse. Kindlasti Mattias oli tubli, aga oli näha, et see jalg muutus mõlemal pehmeks. Tegelikult me olime kahe keskväljamehega nende kolme vastu paljudes momentides, aga suhteliselt hästi kontrollisime esimesel poolajal. Teise poolaja lõpp oli selline, kus tuli vahetusi teha, et värskeid jalgu tuua. Arvan, et Brent tuli väga hästi sisse. Oli näha, et see tempo käis üles-alla ja tõmbas ka nendel vahetusmeestel hinge kinni, aga nii see on.
Kas Sanja puhul üllatas ka, et ta esimesel poolajal nii mitmel korral löögile jõudis või olidki lausa ise sõnad peale lugenud, et läheks võimalusel toetama?
Sankale ma ikka ei ole öelnud, et mine löögile ja kasti (naerab). Ta oli tubli, et need kohad leidis. Tal on viimane aeg need ka väravasse panna, muidu saab aeg tal otsa (naerab). Aga ta oli tubli ja oleks olnud väärt küll [väravat], kui Anier talle löögile jättis. Oleks võinud selle tabamuse saada küll! Ta töötas mehiselt ja võitis neid kahevõitluseid palju.
Kas nüüd ongi nii, et alates sellest aastast mängib Eesti viiese kaitseliiniga, mis ründefaasis jääb kolmeseks?
Me võime seda nimetada jah 3-4-3-ks, kui me palliga oleme. Kaitses on see võimalus viiese liini peale vajuda, aga mitte alati. Kui on näiteks ühes ääres mäng, siis see äärekaitsja on palju kõrgemal ja survestab ja on neljane liin. See annab natuke laiust sellele kaitseliinile ja on lihtsam ääre peal pressingut teha ja saame poolkaitsjaid kõrgemal hoida. Aga selleks peavad olema kaks väga töökat ja korralikku keskvälja mängijat. Üldiselt ülesehituselt on raske sellist kolmest liini kinni panna, kui all on kolm kaitsjat ja kaks poolikut, sest vastane peab siis palju mängijaid üles tooma. Seda tehes tekib ruumi eespool.
Selline klassikaline neljane liin kahe keskkaitsjaga on Eesti jaoks minevik?
Ei. Ma arvan, et Karoliga on meil võimalik mängida ka sellist mängu nagu Horvaatia vastu, kus me alustasime ikkagi nii, et ta oli alumine poolkaitsja ja aeg-ajalt vajus ja mida suuremaks läks surve, seda rohkem vajus. On ka sedasi võimalik, kus me vajadusel saame teda tõsta keskväljale ja keskpoolikuid üles poole. Väga palju oleneb vastasest, vastase asetusest ja mängu käigust. Arvan, et isegi täna oleks see tulnud kõne alla, kui see 0:1 seis oleks kauem püsinud. Siis oleks arvatavasti Karol tõusnud alumiseks ja oleks ründavamaid poolkaitsjaid juurde tulnud.
