Statistika: Eesti lõi Bosnia vastu rohkem võimalusi (0)
Kuigi Eesti lõpetas MM-valiksarja 1:2 kaotusega Bosniale, suutis rahvuskoondis statistiliselt mitmes kategoorias vastast ületada.
Eesti oli edukam rünnakute loomisel. Kokku loodi 87 rünnakut külaliste 75 vastu. Eesti oli edukam ka standardolukordades – statistikas paistab silma, et Bosnia suutis mängu jooksul teenida vaid ühe standardolukorra, nurgalöögi. Eestil oli nurgalööke kuus, lisaks rünnati vastaste väravat ohtlikult ka teistest standardolukordadest (kaks karistuslööki, üks neist raami ning lisaks veel kolm kombinatsiooniga trahvilööki).
Eesti tegi rohkem pealelööke – kümnest teele saadetud pallist jõudis väravaraami neli. Bosnia ja Hertsegoviinal olid need näitajad 8 ja 5.
Kuigi külalised valdasid rohkem palli (39-61), siis jääb silma, et Eesti suutis võrreldes avapoolajaga teisel 45 minutil palli paremini vallata. Kui esimesel poolajal hoidsid vastased palli 68% ajast, siis teisel poolajal langes see number 54% peale.
Vastased tegid rohkem pallikaotuseid, kui mänguvahendist jäädi ilma 58 korral eestlaste 54 vastu. Oma väljakupoolel tegid külalised lausa 15 pallikaotust Eesti viie vastu. Külalised paistsid samas silma veidi parema sööduprotsendiga, kui kaaslase leidis üle 88% söötudest. Eestil oli vastav protsent 81.
Instat indeksi (statistiliste näitajate koondtulemus) järgi oli koondise parim Ragnar Klavan. Klavan võitis 100% oma kahevõitlustest. Kahevõitlustes sai hästi hakkama ka Karol Mets, kes suutis võitluses vastasega võitjana välja tulla 83% olukordades. Samuti suutis Klavan vastaselt viiel korral palli võtta, kolm vaheltlõiget sooritas ta vastaste väljakupoolelt. Lahtiste pallideni jõudmisel oli Klavan meie koondises paremuselt teine, temast enam jõudis nendeni väravaautor Ilja Antonov. Samuti otsiti Klavanit meeskonnakaaslaste poolt enim söötuga, temani jõudis pall 47 korral.
