10-aastase pausi järel platsile naasnud Marko Kristal: päris kihvt tunne on tagasi olla (0)
Kui valusad kondid on? "On olnud hullemaid hetki," kostis kolmapäeval 48. sünnipäeva tähistav 143-kordne internatsionaal Marko Kristal 13 ja pool tundi pärast oma viimase kümne aasta esimest võistluskohtumist.
Eesti meistrivõistluste kolmanda liiga Põhja piirkonnas võõrustas Tallinna FC Zenit reede õhtul kell 19 Kernu põhikooli staadionil Tallinna FC Eston Villat ja võitis 4:2. Kõik väravad löödi kohtumise teisel poolajal. Zenit jäi 63. minutil kaotusseisu, läks 73. minutil juhtima, lubas Eston Villal 81. minutil viigistada, aga asus minut hiljem taas juhtima ja vormistas võidu 88. minutil penaltist.
23. mail võõrsil Tallinna FC Ararati vastu teiseks poolajaks vahetusest sekkunud Kristal kuulus seekord Zeniti põhikoosseisu ja tegi kaasa terve kohtumise. Viimati osales ta võistluskohtumistes 2011. aastal, kui kuulus IV liigas mänginud FC Toompea 1994 meeskonda. "Vahepeal olen kaasa teinud üksikutes sõprusmängudes. Kui nende 10 aasta peale 5-6 matši tuleb, siis on hästi," sõnab Kristal.
Aga mis ta nüüd pika pausi järel platsile tagasi tõmbas? "Tekkis huvi vaadata, kuidas suure platsi peal mängijana olla on. Treenimisega on aga nii, et kui tahta mängida ja üldse olla, siis lihtsalt tuleb trenni teha. Zenit liigutas end eelmisel hooajal Hiiu staadioni peal kaks korda nädalas. Vahel sain nende trennides käia, kui aega oli. Nii need asjad arenesid," selgitab Kristal oma jõudmist eelmisel hooajal III liiga Põhja piirkonnas teise koha saanud Zeniti ridadesse.
Praeguseks on tal selja taga 135 minutit võistluskohtumisi. "Pea töötab ja saab aru, mida tegema peaks. Aga keha vahel järele ei jõua. Palli löön veel sinna, kuhu tahan ja kuhu on vaja. Liikumise poole pealt peaks juurde panema, aga võib-olla on number passis juba selline, et peabki platsile kasutama pigem mõistust kui füüsilist poolt," muheleb Kristal.
Kristal lõpetas mängijakarjääri pärast 2004. aasta hooaega. Lahkumismängu Eesti koondises pidas ta 2005. aasta kevadel Norra vastu, olles juba FC Toompea mängija (praegu IV liigas mängiv klubi saab seega öelda, et nende ridadest on pääsetud ka Eesti koondisesse!). Samas klubis pallis Kristal kuni 2011. aastani, jõudes nendega välja II liigasse. 2012. aasta hooaja eel nimetati Kristal FC Levadia peatreeneriks ja siis jäi mängimine soiku.
Eelmisel hooajal Nõmme Kalju peatreeneriks olnud ja tänavu samas klubis abitreenerina töötavat Kristalit ootab muuhulgas ees ka kohtumine oma tööandja kolmanda rivistusega, sest Nõmme Kalju III kuulub samasse liigasse Zenitiga. "Kolmanda liiga olen juba korra võitnud (FC Toompeaga 2008. aastal – O. J.), see omaette eesmärk olla ei saa. Minu eesmärk on taas tunnetada jalgpalli mängijana. Kahe esimese mängu põhjal ütlen, et see on päris kihvt tunne!"
Vägesid kamandab Zenitis Rimo Hunt
Ekskoondislasi on Zeniti hingekirjas mitu. 23. mail Tallinna FC Ararati vastu peetud mängus eksis penaltiga, aga lõi 90+3. minutil 2:2 viigivärava Tarmo Kink (82 mängu, 6 väravat). Meeskonna kapteniks on Rimo Hunt (7 mängu, 1 värav), rivistusest leiab ka Jarmo Ahjupera (22 mängu, 1 värav), Ingemar Teeveri (30 mängu, 4 väravat) ja Jevgeni Novikovi (13 mängu, 2 väravat). Tõsi, kaks viimati nimetatut sel hooajal veel platsil käinud pole.
Koos Kristaliga naasis tänavu pika pausi järel tavajalgpalli juurde ühe korra Eesti koondises mänginud Marmor, kes olnud vahepeal pikka aega võtmerollides Eesti rannajalgpallikoondises. Kristali 143 A-maavõistlust ja 9 väravat on siiski näitajad, millele ükski võistkonnakaaslane vastu ei saa.
Samuti on ta ainuke PRO-litsentsi omanik ning tulnud Eesti meistriks mängijana seitse korda (FC Floras 1993-94, 1994-95, 1997-98, 1998, 2001, 2002, 2003) ning treenerina kaks korda (2013 ja 2014 FC Levadias). Kas see kõik tähendab, et Kristali sõna maksab Zenitis palju? "Mina olen seal meeskonnas ainult mängija. Majandab Hunt," lausub Kristal.
Zeniti hooaeg jätkub 6. juunil, kui kell 19 on Lillekülas asuval Nike Arenal vastaseks Tallinna FC Hell Hunt.
