Menüü
TV
Veebisait

13 minutit palliveeretamist – märk küll, aga millest? (0)

Dietmar Hopp ja Karl-Heinz Rummenigge. Foto: Bayerni koduleht

Hoffenheimi ja Müncheni Bayerni mängijad pakkusid lõppenud nädalavahetusel vaatepilti, millist Bundeligas varem nähtud pole.

Nimelt veeretasid mängijad omavahel muretult juttu ajades viimased 13 minutit keskringi läheduses kohustuslikus korras oma lõbuks palli, protesteerides sedasi Müncheni Bayerni fännide poolt Hoffenheimi omaniku Dietmar Hoppi suunas tehtud solvangu vastu. "Hopp jääb hoorapojaks", olid Bayerni fännid teisel poolajal suurele kangale kirjutatu oma sektoris laiali tõmmanud.

Bayerni juht Karl-Heinz Rummenigge, kes viimasel veerandtunnil Hoppi kõrval väljaku ääres mängijatele tunnustavalt plaksutas, ütles hiljem pressikonverentsil, et kindlasti on mängijate taoline käitumine märk (Rummenigge: absolutes Zeichen). Rummenigge järgnevatele täpsustustele toetudes oli see märk jalgpallis leiduvast inetusest, vastikusest (Rummenigge: hässlich), millest vabanemiseks tuleb kõigil jalgpallist hoolivatel jõududel ühiselt pingutada.

Küllap on Rummeniggel õigus, küllap on tõesti jalgpallis märke inetusest, kuid siinkohal ei tohi Rummenigge öeldut fetišeerima asuda. Pigem oleks kasulik meenutada, et keeleteadlase Ferdinand de Saussure järgi saavad sõnad tähenduse alles kontekstis, et sõnad ei saa oma tähendust mitte selle läbi, mis nad on, vaid hoopis selle läbi, mis nad ei ole. Ka kõnealuses juhtumis, kus vastakuti sattunud kaks erinevat seisukohta, ei nihuta seisukohti opositsioonilistele positsioonidele mitte niivõrd sõnavara, kuivõrd toda sõnavara ümbritsev kontekst, terviksüsteem, mille sees kumbki pool omi asju ajab. Kohe näeme, et nood kaks süsteemi teineteise suhtes küllaltki suletuks jäävad, kohati koguni programmiliselt ja seda mitte jagatava sõnavara puudusest tulenevalt (mis paljuski kattuv on, nagu peagi näeme), vaid just nimelt noid sõnu ümbritsevast erinevast kontekstist. Niisiis püüame järgnevalt pihta saada, miks vastandlike süsteemide tekkele põhjuse on andnud, kes noile süsteemidele sisu annavad ning millega omi seisukohti kaitstakse.

Alustada tuleks sellest, et vastakuti on küllaltki ebavõrdsed initsiatiivid ning seda nii juriidilisi kui ka majanduslikke positsioone arvestades. Väikeste mööndustega võiks Hoppi toetavale poole paigutada Saksa jalgpalli institutsionaalsed tippjuhid ning peavoolumeedia, Hoppi vastaste poole aga nn ultrafännid.

Seega ühendab ja eristab neid kahte süsteemi üks isik – Dietmar Hopp, aprilli lõpus 80-aastaseks saav ärimees, kelle vara netoväärtuseks hinnatakse 13 miljardit eurot ning kes Forbes´i teabe kohaselt Saksamaa rikaste edetabeli 14. kohal asub.

Oma põhivara on too mees kogunud 1972. aastal asutatud tarkvaraettevõttega SAP. Aga Hopp pole vaid omaenda äridesse põgenenud ärimees, vaid vastupidi, ta on ühiskondlikult aktiivne ning lugupeetud kodanik. Kolm aastat tagasi Football Leaks´i materjalide tuginenud ning ajakirja Spiegel välja antud raamatus "Football Leaks. Die schmutzigen Geschäfte im Profifussball" (e.k "Jalgpalliskandaalid", 2018, Tammerraamat) öeldakse, et SAP-i väärtpaberite dividendid on andnud Hoppile võimaluse aastate jooksul toetada ligi poole miljardi euroga meditsiiniuuringuid, kliinikuid, haridust ja erinevaid sotsiaalseid projekte, seda eriti oma kodukoha Rhein-Neckari piirkonnas.

Football Leaks´i materjalide põhjal koostatud raamatule viitamine polnud juhuslik ega tingitud ka seepärast, et Hoppi tegevuse kohta muudest allikatest ülevaatlikku kokkuvõtet ei leiaks. Football Leaks sai valitud kindlal põhjusel. Nimelt antakse tolles raamatus ülevaade ka Hoppi taolise tegevuse kohta, mida mees ise vabatahtlikult avalikkusega jagada pole soovinud, enamgi veel, ta on taolise tegevuse kohta otsesõnu valetanud. Lühidalt kokku võetuna seisneb probleem selles, et kuigi Hopp on korduvalt väitnud, et jalgpalli investeerimine on motiveeritud vaid soovist panustada kogukonna tegevusse ning ärilised huvid tal puuduvad, näitavad lekkinud dokumendid, et Hopp on oma teiste äriühingute kaudu Hoffenheimi jalgpalliklubist juba pikki aastaid raha välja võtnud. Probleem, rõhutame, pole mitte selles, et omanik oma ettevõttest raha ei tohiks välja võtta, vaid selles, et Hopp on seda varjanud ja selle kohta valetanud.

Siinkohal peame nüüd esitama naiivse, ent paratamatu küsimuse: miks Hopp taolist käitumist praktiseerinud on, miks on ta varjanud, miks on ta valetanud? Taoline küsimus, kui sellele vastuseid otsima hakata, võib aga osutuda üsnagi viljakaks. Väidan koguni, et taoliselt sõnastatud küsimuse kaudu suudame valgust heita kogu meid huvitava kupatuse omavahelistele suhtele, mille moodustavad Hopp, tema klubi, tippjalgpall ja selle juhtimisalused ning sellesse sisendatud juriidilised ja moraalsed põhitunnused.

Foto: Bayerni Twitter

Kõik see muidugi ei tähenda, et järeldused ja väljaloetavad märgid kõigile osalistele sarnastena kangastuksid. Antud juhtum näitab veenvalt, kuidas faktidele suunatud valgusvihust hoolimata faktide nägemine valikuline on, mis aga omakorda muudab erinevate osapoolte suhtlemise raskendatuks, kui mitte öelda võimatuks.

Tähtsaim fakt, millele osapooled täiesti erinevat tähelepanu pööravad, puudutab Hoppi kui jalgpallijuhi kõige tähtsamat tunnust – tema omandusse kuulub samaaegselt 99,99 protsenti Hoffenheimi jalgpalliklubi kapitaliosalusest ning 96 protsenti klubi häälteosalusest. Viimase õiguse usaldas Saksamaa jalgpalliliiga talle erandkorras 2014. aasta detsembris, tuues põhjuseks, et Hopp on enam kui kahekümne aasta jooksul klubisse omakasupüüdmatult finantsiliselt panustanud. Sellise otsusega mindi aga vastuollu jalgpalliliiga omaenda ühe kõige tähtsama seadustega, mille kohaselt ei tohi ükski rahastaja omada klubis häälteosaluse enamust.

"Heategijad võivad", kõlab eestindatud pealkiri Spiegeli raamatu Hoppi käsitlevas peatükis ning järgides neil päevil saksa jalgpallielus toimuvat, on Hoppi kaitsva ringkonna ühisele loosungile keerulisem tabavamat sõnastus anda.

Kuulame, mida ütles Kölni peatreener Markus Gisdol lühiusutluses eile ilmunud Bildile: "Võibolla pole paljud fännid üldse arugi saanud, kelle vastu nad protesteerivad," viidates Hoppi ühiskondlikule panusele. Seda mõtet on täiendanud Bayerni treener Hansi Flick: "Küllap on igaühel noist udupeadest perekonnas keegi, kes Hoppi isiklikust panusest abi saanud."

Hansi Flick: ""Küllap on igaühel noist udupeadest perekonnas keegi, kes Hoppi isiklikust panusest abi saanud." Foto: Bayerni Twitter

Häda on aga selles, et moraalset hoiakut "heategijad võivad", ei saa Hoppi kaitsev kooslus ametlikuks tunnistada, kuna see rõhutaks veelgi juba aastaid tagasi loodud pretsedenti, millega tippjalgpalli juhid juba pikemat aega mässanud on.

Näiteks on Saksamaa jalgpalliliiga taolise dilemmaga viimastel aastatel seisnud silmitsi seoses Hannoveri omaniku Martin Kindi pretensioonidega, kes samuti klubisse enam kui kahekümne aasta jooksul isiklikku raha investeerinud, kuid kelle taotlused häälteenamuse osas seni kõik tagasi lükatud. Ei oska öelda, kui suurt rolli selles täidab fakt, et võrreldes Hoppiga napib Kindil varandust, mida täna hinnatakse olevat 650 miljonit või on hoopis otsustavaks saanud, et tema muu ühiskondlik tegevus Hoppi omaga võrreldavat tunnustust pole pälvinud. Ei tea.

Küll on aga Kind oma jalgpallilise tegevusega pälvinud fännide tähelepanu, mistõttu tulebki märkida, et juba ainuüksi jalgpallile esitatavate pretensioonidega on Kindile osaks langenud fännide protestid võrreldavad Hoppi omadega, kusjuures nonde protesteerijate hulka kuuluvad ka Hannoveri enda fännid. Igal juhul on Kind oma pretensioonide ning Hoppi-pretsedendile osutades näidanud, kuivõrd keeruline jalgpalliliigas Hoppiga seonduvat kaitsta on.

Seega vajavad Hoppi kaitsjad terviklikumat kaitsestrateegiat, kui seda vaid Hoppi ühiskondlik tegevus pakkuda võib, mistõttu on sellesse olulise komponendina kaasatud ka Hoppi ründajate häbistamine ning nonde ründajate intensiivne ühtesidumine laiemat ühiskonda haaranud vihkamistendentsiga. Selline jaotus võimaldab Hoppi kaitsjatel mugavalt erinevate selgitusregistrite vahel liikuda, haarates just parasjagu sobiva meetodi järele.

Enne veel, kui viimaste päevade põhjal sellekohaseid näiteid tuua, oleks nüüd aeg mainida, et Bayerni fännide laupäevase meelepaha põhjuseks oli Saksa jalgpalliliidu otsus määrata Dortmundi Borussia fännidele kollektiivne karistus, keelates neil järgneval kolmel hooajal Hoffenheimi kodumängude külastamise. Põhjuseks Dortmundi fännide sarnane kampaania (Hopp – hoorapoeg), mille Bayern nädalavahetusel korraldas.

Küllap on märgata, et Bayerni fännide reageeringute põhjused on siin peaaegu joonealuseks taandatud. Sellel on kindel eesmärk. Nimelt püüame sellega osutada, et sisuliselt pole ühelgi päevakajalisel indikaatoril eraldiseisvat tähendust, kuna need ei moodusta reaktsiooni algpõhjust. Peamise põhjuskeha moodustavad ühise komplektina Hoppi aastatepikkune Hoffenheimi rahaline toetamine (ebavõrdsuse loomine teiste klubidega võrreldes), jalgpalliliidu otsus Hoppile erandkorras klubi täievoliline juhtimine loovutada (vastuollu minek liiga aluspõhimõttega), ka ei saa ka mööda vaadata Hoppi avalikkusele valetamisest, mille Football Leaks teatavaks tegi (jalgpall siiski teenib Hoppi ärihuvisid, mida ta aga seni eitanud oli).

Tähelepanuväärne on aga fakt, et noist algprobleemidest, ultrakäitumise algmotiividest, vaatavad Hoppi kaitsjad aga kollektiivselt mööda ning rõhutavad hoopis elemente, mida lähemal uurimisel konkreetse juhtumiga kohe kuidagi siduda ei saa.

Esiteks kasutatakse meetodina ultrafännide häbistamist. Rummenigge nimetas noid Hoffenheimi mängule kogunenud Bayerni toetajaid kriminaalideks, Bayerni treener Flick, nagu juba nägime, udupeadeks (s.k Chaoten), Hopp aga ise otsesõnu idiootideks: "Kui ma vaid teaksin, mida need idioodid minust tahavad." Näib olevat täiesti ülearune rõhutada, kuivõrd sarnastele indeksitele kummagi osapoole sõnavara viitab (hoorapoeg, kriminaal, udupea, idioot).

Sarnast joont hoiab ka suur osa meediast. Pühapäeval ilmunud Welt am Sonntag (WamS) ütleb toimetuse nimel, et tegemist oli Bundesliga ajaloo kõige süngema päevaga ning ajakirjanik Christian Seifert nimetab ultrafänne lollpeadeks (s.k Dummköpfe).

Ka Bild am Sonntagis (BamS) tõdeb ajakirjanik Matthias Brügelmann, et tegemist oli ühe sünge päevaga Bundesliga ajaloos ning jõuab ultrafänne väikses kommentaariveerus kolmel korral idiootideks nimetada. Brügelmanni kolleeg Walter M. Straten seevastu kirjeldab oma kommentaaris Hoppi aga kui "saksa jalgpalli suurimat romantikut".

Teiseks, nagu öeldud, seotakse Hoppi vastane rünnak Saksamaal maad võtvat üldise vihaõhkkonnaga. Juba viidatud kommentaaris küsib Brügelmann: "Meil tuleb tõsiselt mõelda, kuidas tulevikus taoliste häbistamiste ja solvangutega, rassismiilmingute ja homofoobiaga edasi minna."

Ka Kickeri ajakirjanik Jörg Jakob muretseb, kuidas kasvavale vihailmingule piir tõmmata, sidudes samuti Hoppi juhtumi rassismi, seksismi ja homofoobiaga. Jakob läheb veelgi kaugemale, öeldes, et Bayerni mängijate ja avalikkuse senine reaktsioon on olnud tähelepanuväärne, kuna sellisena on jalgpall ühiskonna teistele valdkondadele eeskuju näidanud.

Taolised selgitused kõlavad vaieldamatult uhkelt, kuid ometi on need päris mitmel põhjusel vigased. Alustada tuleb sellest, et Hoppi kaitsjad on antud konfliktis reaktsiooniliseks osapooleks, kes aga reageerides ei võta arvesse aktiivse poole terviksõnumit, vaatab ja esitleb tolle sõnumit poolikuna ning moonutab seda ka rünnates.

Foto: Hoffenheimi Twitter

Nii näiteks viitasid WamS ja BamS oma tekstiosas Bayerni fännide laiali laotatud sõnumi ühele osale – Hopp jääb hoorapojaks – jättes aga mainimata, et lahti rullitud kanga terviksõnum kõlas: "Ei midagi uut: Saksa jalgpalliliit murrab taas sõna, Hopp jääb hoorapojaks!" (s.k "Alles beim alten: der DFB bricht sein Wort, Hopp bleibt ein Hurensohn!").

Tõsi, väljaannete fotodel on too sõnum küll tervikuna nähtav, mis aga osutab kirjasõnast väljajätmisele veelgi teravamalt. Kuna taoline tendents on üldine, tuleb fännide seisukohtade täpsemaid seisukohti otsida erinevate fännigrupeeringute kodulehtedelt ja foorumitest, mis aga informatsiooni kiiruse ja kandevõime osas suurte meediaväljaannetele kohe kuidagi konkurentsi pakkuda ei suuda.

Hoppi kaitsjate kaitsestrateegia teine viga tuleneb aga asjaolust, et Hoppi ründamine paigutatakse rassi- või homovihaga samasse kategooriasse. On arusaadav, et nii püütakse Hoppi kaitsjate tegevusele legitiimsust lisada, Kickeri toimetaja avastas jalgpallil koguni eeskuju anda rolli olevat, kuid tähelepanelikumal vaatamisel ei saa eirata tõsiasja, et Hoppiga seonduva sidumine nimetatud kategooriatega meelevaldne ja ebaõiglane on ning probleemile, mille olemasolu tunnistavad kõik osapooled, lahenduse leidmise protsessi raskendab.

Nimelt on rassi- ja homoviha seni selgitatud kui osa võõravihast, samas kui Hoppi ründamine on rünnak fännidest kaugeneva profijalgpalli juhtimise vastu. Hoppis visualiseeruvad profijalgpalli vastuolud, mida kumbki pool nüüd oma huvides ära püüab kasutada.

Profijalgpalli establishment saab ühe inimese ründamist demonstreerida isikuvastase rünnakuna, sest on ikka kaks vahet, kas tulistamise märklaud on joonistatud Hoffenheimi kui uusrikka klubi esindaja Hoppi või RB Leipzigi kui uusrikka esindaja härja otsaesisele. Taolisi plakateid on Bundesligas viimastel aastatel korduvalt nähtud.

Kui sihtmärgiks seada härg, siis pole võimatu, et neutraalsed vaatajad õlgu kehtitavad – nii või teisiti jõuab too elukas ju lõpuks inimese toidulaule. Reaalse inimese pähe sihitav lask suudab aga neutraalsetes kõrvalseisjates juba rohkem küsimusi tekitada. Sellele teadmisele establishment rõhubki, jättes aga kõrvale ultrafännide peamise sõnumi, kelle jaoks härg ja inimene antud juhul püramiidi samal astmel asuvad.

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
LÄBI AEGADE PARIM?
TOP 20 | #15: Garrincha - kõverate jalgadega artist, kes kohe üldse ei hoolinud
KOROONAVIIRUSE MÕJUST RAHAKOTILE
Koroonaviiruse karm hoop Eesti tippklubidele: enam kui miljon kaotatud eurot
Jurist Paju: parem mängida stabiilselt Eesti kõrgliigas, kui Saksamaale ära kaduda
MAAILMA PARIMA OTSINGUL
EKSKLUSIIV
Fotoreportaaž: rõõmuhetk jalgpallurite nukras kevades ehk kuidas Premium liiga mängijad üksinda trenni vihuvad
ÄRA MAGA MAHA
SOCCERNET TV
RISTNURK
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Paide Linnameeskond
1
1
0
0
8:1
3
2.
Tallinna FC Flora
1
1
0
0
3:1
3
3.
Tartu JK Tammeka
1
1
0
0
2:1
3
4.
Nõmme Kalju FC
1
1
0
0
1:0
3
5.
Tallinna FCI Levadia
1
1
0
0
1:0
3
6.
Viljandi JK Tulevik
1
0
0
1
1:2
0
7.
JK Narva Trans
1
0
0
1
0:1
0
8.
FC Kuressaare
1
0
0
1
0:1
0
9.
Tallinna JK Legion
1
0
0
1
1:3
0
10.
JK Tallinna Kalev
1
0
0
1
1:8
0
VIIMASED PILDIGALERIID