3 parimat: EM-i ootamatud ja poolvigased väravalööjad (0)
Euroopa meistrivõistlustel lõppes eilsega (võib-olla mõne jaoks märkamatult) teine alagrupivoor. Seega on paras aeg teha kokkuvõtteid A-, B- ja C-alagrupi säravaimatest mängijatest.
Tähed ei ole esitatud paremuse järjekorras. Nimekiri kaasab pigem mehi, kes ületavad ennast ja üllatavad vaatajaid, kelle jaoks on tegu võimaliku läbimurdega.
Täht #1: Manuel Locatelli - Itaalia (A-alagrupp)
Kui kahe vooru järel valida turniiri kõige kindlamat mängu näidanud meeskondi, siis tõenäoliselt hüppavad kõigile mõttesse sinisärksed itaallased. Saapamaa mehed domineerisid täielikult EM-i avamatšis Türgi üle ning kui võis eeldada, et Šveits näitab pisut suuremat vastupanu, siis seda ei juhtunud: ka neid võideti 3:0.
Mängus naaberriigiga säras eriti eredalt 23-aastane Manuel Locatelli. Leccos sündinud kaitsev poolkaitsja suutis Šveitsi võrku lüüa kaks väravat ning seejuures olid mõlemad keskmisest ilusamad. Nendest esimeses söötis ta keskväljal palli Domenico Berardile, vudis siis ruttu värava ette ning kui Berardi palli jälle talle lükkas, siis suunas mees mänguvahendi edasi võrku.
Juba 11-aastaselt AC Milani noorteprogrammiga liitunud Locatelli lahkus Rossioneri ridadest 2018. aasta suvel, kuna ei saanud seal piisavalt mänguaega (63 matši kolme hooajaga). Seejärel sõlmis pallur lepingu Sassuologa ning on saanud kindlaks põhimeheks. Lõppenud hooaega alustati ju nõnda võimsalt, et alles novembri viimastel päevadel ehk üheksandas voorus teeniti Milano Interi käest oma esimene kaotus.
Täht #2: Kevin De Bruyne - Belgia (B-alagrupp)
Mida teeks Belgia ilma maestro Kevin De Bruyneta? 29. mail - ehk kuraditosin päeva enne EM-i algust - löödi mehe ninaluu ja silmakoobas Meistrite liiga finaalis lõhki ning õhus oli oht, et Les Diables rouges peab hakkama saama varukaptenita, kes 81 matšis löönud 22 väravat. Kusjuures 29-aastane De Bruyne on just oma eluvormis ja valiti teist aastat järjest kaasmängijate poolt Premier League'i parimaks mängumeheks.
Avamäng Venemaa vastu tuligi De Bruynel vahele jätta, kuid õnneks saadi hakkama ka temata ning kirja läks 3:0 triumf. Teises voorus algas Belgia õhtu aga pisut keerulisemalt, kuna eriti hästi motiveeritud Taani läks vaid paarikümne sekundiga juhtima. Esimene poolaeg oli belglastel suhteliselt näotu, kuid kui 46. minutil sekkus mängu De Bruyne, siis oli koheselt näha muutust Belgia mängupildis.
Vaid üheksa minutit hiljem tormasid külalised järjekordsele rünnakule. Pall jõudis värava ees De Bruynele ning kui üheksal mängijal kümnest tuleks sisse ründajainstinkt, mis käsiks neil peale lüüa, siis Manchester City keskväljamootor otsustas palli hoopis Thorgan Hazardile sööta. Tiimikaaslane lõi palli kindlalt võrku ja tablool oligi viigiseis. Veel kuusteist minutit hiljem lükkas teine Hazard jällegi suurepärase söödu De Bruynele ning belglane lõi umbes 15 meetri pealt palli kindlalt alumisse nurka - 2:1.
Eilsel pressikonverentsil tõdes De Bruyne, et täitsa terve ta siiski veel pole: "Ma endiselt ei tunne peaaegu mitte midagi vasakul näopoolel. Olen sellega nüüdseks juba ära harjunud, kuid eks see on ikkagi tüütu."
Täht #3: Denzel Dumfries - Holland (C-alagrupp)
Kui küsida vaid suuri tippliigasid jälgivate fännide käest, kes on Denzel Dumfries, siis tõenäoliselt ei oleks enne seda turniiri keegi mitte kui midagi osanud vastata. Nüüd on aga olukord teistsugune. 25-aastane paremkaitsja on kahe mänguga löönud kaks väravat (mõlemad olid kohtumise viimased) ning Austria vastu oli just tema jalg see, mille peale David Alaba astus.
2014. aastal kaks korda ka Arubat esindanud mängumees on terve oma profikarjääri veetnud Hollandis. Kui kõik sai alguse 2015. aastal Rotterdami Spartas ning jätkus kaks hooaega hiljem Heerenveenis, siis oma esimese suurema lepingu teenis ta 2018. aasta juunis, mil Eindhoveni PSV sõlmis Dumfriesiga viis hooaega kestva kontrahti.
Lõppenud hooajal sai ta klubi eest platsile 41 mängus ning lisaks sellele määrati pallur PSV kapteniks. Enne turniiri on kuulujutud sidunud Dumfriesi näiteks Newcastle'i ja Evertoniga, kuid kui kaitsja teeb suurepärase EM-i, siis miks mitte sihtida suuremaid tiime?
