Analüüs | Mis on Saksamaa kõige suuremad tugevused ja kas neil nõrkusi üldse on? (1)
Eesti jalgpallikoondist ootab teisipäeval ees viimaste aastate kõige keerulisem katsumus, kui Mainzis minnakse EM-valikkohtumises vastamisi neljakordse maailma- ja kolmekordse Euroopa meistri Saksamaaga. Millised on tituleeritud vastase kõige suuremad tugevused ja kas neil üldse mõni nõrkus ka on?
Eesti koondise treeneritetiimi käsutuses on enne Saksamaaga peetavat duelli teiste materjalide seas ka statistika-agentuuri InStat pakutud kokkuvõte Saksamaa meeskonna tegemistest ja trendidest vahemikus 1. oktoober 2018 kuni 20. mai 2019.
Tolle ajavahemiku jooksul pidas Saksamaa koondis kuus kohtumist – kolmest Rahvuste liiga matšist saadi kaks kaotust ja viik, maavõistlustest võit javiik ning märtsis toimunud EM-valikmängus saadi võõrsil 3:2 jagu Hollandist. Soccernet.ee toob välja InStati pakutud 17-leheküljelise kokkuvõtte mõned huvitavamad kohad:
ÜLDISED MÄRKUSED
1. Hirmtugev vastane | Vaatamata viimase aja mõõnale – mullusel MM-il ei pääsetud alagrupist edasi ning Rahvuste liigas jäädi alagrupis viimaseks ja langeti B-divisjoni – on Saksamaa väga tugev meeskond. Suisa hirmtugev. Näiteks on nad oma ajaloo jooksul vaid ühel korral pidanud taluma EM- või MM-finaalturniirile mittekvalifitseerumise kibedust. See juhtus aastal 1968. Eelmisest 40 EM- ja MM-valikmängust on Saksamaal kirjas 36 võitu, 2 viiki ja 2 kaotust.
Kui märtsis Hollandit 3:2 alistades kasutas Saksamaa 3-4-3 asetust, siis Eesti vastu tullakse ilmselt neljamehelise kaitseliiniga, mida reeglina mängudes eeldatavalt nõrgemate vastastega tarvitatakse.
2. Intensiivne ja julge stiil | Saksamaa on viimastes mängudes vallanud keskmiselt palli 57% mänguajast, aga tuleb silmas pidada, et vastasteks on olnud kahel puhul Holland, Serbia ja Venemaa ehk võistkonnad, kelle ridades samuti mitmeid tippmängijaid. Eesti vastu on oodata, et Saksamaa valdab palli keskmisest oluliselt enam.
Saksamaa rünnak põhineb kiiretel söödukombinatsioonidel, mida toetab mängijate kõrge tehniline tase (söödutäpsus 88%), ning pidevalt kohti vahetava edurivi liikuvusel. Äärekaitsjad paiknevad kõrgel ja pallikaotuse järel pannakse reeglina vastasetele peale intensiivne ja kõrge pressing.
SAKSAMAA NÕRKUSED
1. Kontrarünnakute ja nurgalöökide kaitsmine | Eelmise kuue kohtumise jooksul lõppesid 17% vastaste kontrarünnakutest pealelöögiga, millest sündis ka üks värav. See protsent pole küll suures plaanis hirmkõrge, aga arvestades, et jutt käib Saksamaast, siis üldse mitte kõige kehvem. Kontrarünnakute puhul tuleb vastasel ära kasutada avaused, mis tekivad seoses äärekaitsjate kõrge positsiooniga.
Vastase nurgalöökide puhul ei kasuta Saksamaa mees-mehe, vaid tsoonikaitset. Mitte kõige õnnestunumalt, sest 33% vastase nurgalöökidest lõppevad pealelöögiga. Seega kui Eestil õnnestub teenida kornereid, tasub keskkaitsjatel (Karol Mets, Joonas Tamm ja Madis Vihmann) ammutada enesekindlust tõigast, et Saksamaa selles elemendis ei hiilga. Eesti nurgalöögid olid teisipäevases mängus Põhja-Iirimaaga aga päris korralikud, ühe äsas ju Vihmann ka väravasse, aga tabamus jäeti kohtunike poolt vea tõttu lugemata.
SAKSAMAA TUGEVUSED
1. Salvavad söödud | "Väga ründava stiiliga Saksamaa oskab ära kasutada vastase väravavahi ja kaitseliini vahelist ruumi – ühe kohtumise jooksul antakse sinna keskmiselt 22 võtmesöötu," kirjutab InStat ja toob kahe väga ohtliku läbijooksjana välja Timo Werneri ja Leroy Sane. Saksamaa osavad mängijad suudavad kaaslasi löögile mängida nii lähedalt kui ka pikema vahemaa tagant antud ühepuutesöötudega.
Hiilgavaid sööte ei jaga aga ainult poolkaitsjad. "Keskkaitsjad on palli valdamisel osavad ja tekitavad ohtlikke olukordi. Kui vastane tõstab kaitseliini kõrgele, toimetatakse pall kiiresti edurivile. Keskkaitsjate arvele koguneb igas mängus üks-kaks võtmesöötu," märgib InStat.
2. Bussiparkimisest pole tolku | Saksamaa on korduvalt tõestanud, et suudab lahti harutada ka väga tiheda ja madala kaitsemüüri üles ehitanud vastase. Kui väravat ihkavale Saksamaale pargitakse ette korralikumat sorti buss, võetakse kasutusele teravad ja madalad söödud ääre- ja keskkaitsjate vahele, kuhu ründajad sooritavad erinevaid sööste.
3. Tulemuslik pressing | "Saksamaa on efektiivne nii pressingu kui ka vastupressinguga, keskmiselt võidab meeskond ühe mängu jooksul vastase väljakupoolel palli enda valdusse tagasi 17 korral," kirjutab InStat, põrmustades lootuse, et Saksamaa laseb oma vastasel hinge tõmmata. Ei lase, vaid lämmatab ja pitsitab nii, kuis oskab!
4. Tõhusad kontrarünnakud | Kuna Saksamaa pressing on väga hea ja pall niikuinii enamiku ajast nende käes, siis kontrarünnakuid nad palju ei tekita – keskmiselt 13 mängus. Ent see-eest ollakse selles elemendis efektiivsed. "Saksamaa suudab tekitada ohtlikke kontrarünnakuid (25% neist lõpetatakse pealelöökidega), eriti pärast keskväljal vastasele avaldatud survet. Ründajad on tehniliselt osavad, paiknevad pigem madalal ja äärel, kus tekitavad endale üks-üks olukordi kaitsjate vastu," kirjutab InStat.
* * *
Saksamaa – Eesti EM-valikmäng toimub teisipäeval Mainzis, avavile kõlab Eesti aja järgi kell 21.45. 30 000 pealtvaatajat mahutav staadion on korraldajate teatel välja müüdud.
