Armutu statistika: Premium liiga on Euroopa põhjamuda (5)
Premium liiga on eurosarjades näidatud tulemuste osas Euroopa põhjamuda. Edestatakse ainult Andorrat ja San Marinot. Lähinaabritest Lätist ja Soomest, kelle seis pole samuti kiita, jäädakse pika puuga maha.
Euroopa jalgpalliliit (UEFA) peab edetabelit, kus kõik 55 liikmesriiki seatakse ritta eurosarjades eelmise viie hooaja jooksul näidatud tulemuste põhjal. Just selle edetabeli järgi jagatakse riikidele eurosarjapääsmeid. Tabeli neli tipmist riiki on need, kes teenivad Meistrite liiga alagrupiturniirile neli kohta, tagumised viis on need, kes peavad aga leppima ainult kolme eurosarjas osaleva klubiga.
Punkte jagatakse mängutulemuste põhjal. Nii Meistrite kui ka Euroopa liiga eelringis, kus Eesti klubid oma euroheitlusi peavad, annab kaotus 0, viik 0,5 ja võit 1 punkti. Tänavu on seoses olukorraga, kus edasipääseja selgub ühe mängu põhjal, kõik numbrid poole punkti võrra kõrgemad (kaotus 0,5, viik ehk penaltiseeria 1 ja võit 1,5 punkti).
Tabeli üks eripära on, et ta toimib aastase nihkega. Eurosarjahooajal 2019-20 näidatud tulemused mõjutavad mitte järgmise, vaid hooaja 2021-22 kvooti. Seega kui Eesti kukkus pärast hooaega 2019-20 55 riigi seas 51. kohale, jõuab kaasnev tagajärg – kolm eurosarjakohta nelja asemel – pärale alles järgmise aasta suvel.
Tänavused tulemused määravad aga selle, kas Eestil on lootust hooajaks 2022-23 neljas eurosarjakoht tagasi teenida. Kuna Premium liiga klubid on kaotanud kõik kolm seni eurosarjades peetud mängu (tõsi, seoses penaltiseeriani jõudmisega läks Florale edetabeli kontekstis kirja viik, mitte kaotus), siis on see praeguse seisuga juba ülimalt keeruline. Selle asemel ohustab Eestit veelgi madalamale langemine.
- Luup peale | Penaltidraama Lillekülas tõi hiilgavaid šansse omanud Florale järjekordse eurokaotuse
- Luup peale | Levadia oli rünnakul soliidne, aga eksimused kaitses karistati valusalt ära
- Luup peale | Leedu 2, Eesti 0 – Paide sai Vilniuses oma esimesed eurotriibulised
Kui hooaja 2019-20 järel paiknes Eesti edetabelis 51. kohal, siis hooaja 2020-21 algusega kukkusid ära 2015-16 teenitud punktid, mis langetas Eesti 53. kohale, kus ollakse praegu ka jooksvas tabelis. Edestatakse ainult Andorrat ja San Marinot.
- Vaata siit edetabelit, kus Eesti on 51. kohal ja mille põhjal jagati välja eurosarjakohad hooajaks 2021-22.
- Vaata siit jooksvat edetabelit, kus Eesti on langenud 53. kohale.
Et tõusta 50 parema sekka, mis annaks Eestile neljanda eurosarjakoha tagasi, peavad koos juhtuma mitmed asjad. Näiteks need kolm: 1) Nõmme Kalju ja FC Flora koguvad kahe peale eurosarjas kaks võitu, 2) ainsad konkurentsi jäänud Islandi ja Montenegro klubid kaotavad oma järgmise mängu, 3) kõik kolm konkurentsi jäänud Walesi klubi kaotavad oma järgmise mängu.
Kui Flora ja Kalju suudavad kahe peale võita rohkem kui kaks mängu, tekib variante juurde, aga nimetatud normi täitmata pole Eestil võimalik hooaega 2022-23 silmas pidades neljandat eurosarjakohta tagasi teenida.
Kui see ime peaks juhtuma ja Eesti saab hooajaks 2022-23 neljanda eurosarjakoha tagasi, on väga suur oht see kohe ka kaotada, sest hooaega 2023-24 silmas pidades kukuvad arvestusest välja hooajal 2016-17 teenitud punktid. Too oli Eesti klubide jaoks väga edukas (Kalju läbis kaks ringi, Levadia ühe, punkte teenis ka Flora) ehk kaitsta tuleks kõrgeid punkte.
Kokkuvõte: põhjamudast väljarabelemine on neetult keeruline.
Ehk tõesti eestlase parim iga on ca 40 a, kus ta lõpuks avaneb ja tuleb võiduiha ja nahhaalsus pallimängus. Kes on mänginud 40+ vanadega, kel kõhud ees, siis need vennad on korralikud röövlid platsil. Mõeldu, kui veel kehalt atleedid oleks!