20-aastane Paide Linnameeskonna äärekaitsja Michael Lilander on Eesti A-koondise debüüdi lävel. Hetkel viibib ta rahvusesindusega Okeaanias ning tõenäoliselt juba sel nädalal saab oma jälje ajalukku jäetud. Lilanderi sõnul peaks koondise esindamine olema iga mängija unistuseks.

Lilander tegi vutiga tutvust juba lasteaias. Treener käis rääkimas ja teatas, et Lool algavad jalgpallitrennid. Toona hüperaktiivne poiss võttis isal nööbist kinni: "Vii mind sinna!" Isa tuli poja soovile vastu ja Michael võttis parima sõbra endaga ühes kaasa. "Sealt see jalgpalliteekond algas," meenutab Lilander Soccernet.ee-le oma viimasel õhtul Fidžil. Homme sõidetakse koondisega juba Vanuatule, kus kaitsja oma debüüti sihib.

Viimased kolm hooaega Paide Linnameeskonna ridades Premium liiga minuteid teeninud noormees on varem Sinisärki küll kandnud, kuid vaid U17, U19, U21 ja U23 tasandil. Okeaania turnee on tema esimeseks meestekoondise laagriks. Oma rahulolu ta ei varja. "See hooaeg on statistilises mõttes mul kõvasti parem olnud kui eelnevad kaks hooaega, kui olen Premium liigas mänginud. Tööd tehtud ja vaeva nähtud on selle [kutse] nimel kõvasti sel hooajal – saab siin Fidžil, Vanuatul ja Uus-Kaledoonial magusa lõpu hooajale panna," lausub ta.

Kutse järel saatis esimese asjana isale sõnumi

Koondisekutse on midagi, mida ootavad pea kõik pallurid. Kui kutse lõpuks tuleb ja juhtub tulema esmakordselt, tekitab see parajalt elevust. Kuidas Lilander oma esimesele A-koondise kutsele reageeris? "Eks ma võtsin ikka telefoni kätte. Helistama päris ei hakanud, aga isale saatsin sõnumi küll, et arva ära, kes [Martin] Reimiga Okeaaniasse lendab. Ega siin väga muud ei olnud. Andsin pereliikmetele teada, et on minek."

Kui eelmise nädala teisipäeval mängis Lilander veel U21 eest Islandi vastu ja lõi karistuslöögist ka kauni värava, siis kolmapäeva õhtul alustas ta A-rivistuses teekonda Fidžile. Pühapäeval tegid debüüdi viis eestlast, kuid Lilander veel mitte. Tõenäoliselt neljapäevane matš Vanuatuga või hiljemalt pühapäevane lahing Uus-Kaledooniaga toob siia muutuse. "Ma ootan ikka väga seda. Iga Eesti kodakondusega mängija üks unistustest peaks olema mängida Eesti koondise eest ja esindada seda. See on ikkagi auasi ja kui sa selle välja teenid, siis võid öelda, et oled kõvasti tööd teinud," ütleb Lilander.

Ta jätkab: "A-koondise debüüt on ikkagi eriline asi. See on suur tähis jalgpallurikarjääris. Eks ma ootan. Siin saab kogemusi ja Reimil on ka pisut teine vaade mu positsioonist - toetan teda ja katsun seal nii hästi mängida kui ma suudan." Reimi teise vaate täpsustamise osas jääb mees meie vestluse jooksul esmakordselt kidakeelseks.

"Ma midagi reetma ei hakka, aga väike positsioonimuudatus on võib-olla. Eks seda saab näha, kui ma debüüdi kirja saan," möönab ta vaid. Kas see tuleneb su minevikust ja heast jalast? "Pigem mitte. Võib-olla hoopis teistpidi. Kunagi ei tea. Eks paistab," hämab Lilander naeratuse saatel.

Noor võistkond vajab kogemustega mehi

Kuigi Lilander alustas oma jalgpalluriteed Loo JK-s, siis 12-aastaselt kolis ta üle Nõmme Unitedisse, kus Erki Kesküla käe all tõeliselt vuti ABC omandas. "Sellega ma olen väga rahul, kuidas ma seal mängijana arenesin. Just see vaimne pool ja ettevalmistus suureks jalgpalliks oli seal väga hea," meenutab ta.

17-aastaselt siirdus Lilander II liiga meeskonnast Nõmmelt Premium liigasse Paide Linnameeskonda. Oma debüüthooajal sai ta kirja koguni 28 matši ja 3 väravasöötu. Aasta hiljem 34 mängu ja 5 resultatiivset söötu ning tänavu samuti 34 mängu ning lisaks 6 väravat ja 3 väravasöötu. Äärekaitsja tunnistab, et individuaalselt saab alati paremini: "Kunagi ei ole perfektset hooaega. Meeskondlikult oli ta selline üles-alla. Aga võib ikkagi rahule jääda, kui hooaja lõpus saad A-koondise kutse. Pigem on ikkagi positiivne hooaeg olnud."

Ülemäära positiivne ei olnud hooaeg aga Paide kui klubi jaoks. Liigas mängiti üle kivide ja kändude, tulemused stabiliseerusid alles hooaja lõpus. Lilander arvab, et palju mõjutas neid kapteni ja vaimse liidri Andre Frolovi vigastuspaus. "Kui sa paned noored mehed kokku, siis sul on vaja juurde kahte-kolme vanemat mängijat, kes oskavad nõu anda ja suunata nooremaid õiges suunas, et areng oleks hea," ütleb ta.

"Ametlikult profivõistkonnana oli see Paidel esimene hooaeg - eelnevalt on oldud amatöörid ja poolamatöörid. See ilmselt oligi klubi ja mängijate jaoks uus kogemus. Enamus mängijaid, kelle me klubisse tõime, olid tulnud Esiliigast või isegi madalamalt. Nad ei olnud Premium liigas isegi minutit kirja saanud."

Lõi pärast trenne Zahovaikoga võidu peale karistuslööke

Kui esimesel kahel hooajal meistriliigas Lilander ise väravani ei jõudnud, siis tänavu skooris ta juba teises voorus. Mitmed tabamused on ta virutanud standardolukordadest. Kuidas äärekaitsja oma resultatiivuse leidis? "Mingid liigutused tulid lihasmälu pealt. Näiteks see värav Pärnu vastu viimases voorus. Noorteklassis mängisin tipuründajana. Kui aga küsid, kui palju tööd standardolukordade ja eriti karistuslöökidega tegin see hooaeg, siis see on lugematu arv tunde, mis olen veetnud staadionil ja harjutanud selle palli üle müüri panekut sinna väravasse. See niisama ei tule – seda pead lihvima!" lajatab noor spetsialist.

Lilander mäletab, et on juba noorest peale standardolukordade lahendaja olnud. Kui Paidega liitus, harjutas neid Meelis Roobaga. Aga ka Vjatšeslav Zahovaikoga. "Kui Slava oli veel mängija, sai temaga tihtipeale pärast trenni võidu löödud. Panime mingisuguse Arcticu või midagi muud vahele. Enamus kordadest küll vanameister võitis, aga ma mõned korrad näpistasin ära ka," meenutab Lilander.

Pidev harjutamine on Lilanderi teinud sõna otseses mõttes slavazahovaikolikuks, sest temagi toimetab standardolukordasid selle jalaga, kummaga tol hetkel parem lüüa on. "Väga enam jalgu ei eelista," möönab ta, et ka äärekaitses ei ole enam suurt vahet, kas mängida paremal või vasakul servas. Kuigi viimase hooajaga on vasakkaitse positsioon kodusemaks saanud.

Aasta alguses sai Zahovaikost Paide peatreener. Mis on tema suurim tugevus juhendajana? "Ta ei anna treeningutel järgi. Ta teab iga mängija oskuseid: mis on nende tugevamad küljed ja mis nõrgemad," räägib Lilander. "Tugevamaid külgi tuleb lihvida tema sõnul ja nõrgemat tuleb varjata või siis teha oma tugevamaks küljeks. Nii see jalgpallielu käib."

Alvese ja Riise hüüdnimedega järgmise sammu suunas

Eeskujusid on Lilanderil olnud mitmeid. Kui ta oli väike ja mängis veel ründes, oli ta iidoliks Ronaldo. "Brasiilia Ronaldo," täpsustab ta. Nüüd jälgib ta kahe teise brasiillase, Marcelo ja Dani Alvesi tegemisi, sest mängivad temaga sama positsiooni. "Trennis kutsutakse mind Dani Alveseks, kuigi ma ise ei näe üldse, kust see tuleb. Nüüd klubist lahkunud Martin Mägi (laenuleping Nõmme Kaljust lõppes - K. E.) kutsus mind John Arne Riiseks – võib-olla siis selle löögitugevuse pealt," ütleb Lilander.

Oma kõige ilusama unistuse kohaselt mängiks Lilander tulevikus Hispaanias. "Kui saan isaga saunas istuda, siis ikka räägime sellest," lausub ta, "tippklubidest on Real Madrid mu lemmik olnud läbi aegade. Aga ei ütle ka midagi paha Inglise klubi Arsenali kohta." Ragnar Klavani näitel teame, et suurelt tulebki unistada. "Unistus on ikkagi tipptasemel mõne tippklubi eest mängida. See oleks au nii mulle kui mu perekonnale kui kõigile, kes mind toetavad. Unistus on saada ikka suurde mängu sisse."

Tänavune hea hooaeg on Lilanderile esimesed kosilased ukse taha ka toonud - hetkel mõistagi kolossaalselt väiksemad kui unistustes. "Klubi juhtkond on mulle teada andnud, et mingisugune huvi on olnud, aga hetkel veel ei tea, mis täpselt edasi saab. Eks me klubiga vaatame ja otsustame. Kõige olulisem on ikkagi minna keskkonda, mis on mulle kõige parem, mitte lihtsalt võtta liiga suurt ampsu ja selle najal põleda," kõlab noore mängumehe suust tarkust.

Lilander isiklikult tunneb, et võiks olla aeg edasi liikuda, ent klubi võib arvata veel, et tal oleks hea Paides edasi areneda. Neil teemal kõneldakse pärast seda, kui kaitsja koondise juurest tagasi Eestis on. "Kindlasti tahan veel kuulda, mis Paidel pakkuda on järgmiseks hooajaks ja mis on nende mõte ja visioon järgmisest hooajast. Praegu ma toetan neid ja eriti toetan just Zahovaikot treenerina. Ta panustab sinna kõvasti," ütleb Lilander.

Ta on seejuures nii treeneri kui ka perega arutanud oma tulevikku ja hetkel ollakse arvamusel, et sammu edasi saaks teha nii Eestis kui ka välismaal: "Oluline on keskkond, kus sa arened. Ka näiteks teise treeneri käe all mängimine muudab ning arendab sind mängijana ja saad sedasi uusi kogemusi."

Michael Lilander
Sünniaeg: 20.06.1997 (Tallinn)
Vanus: 20
Klubi: Paide Linnameeskond
Positsioon: äärekaitsja
Number: 27
Pikkus: 177 cm

Eelnevad klubid: Nõmme United (II liiga ja noorteliigad), JK Loo (noorteliigad)
Koondised: A 0/0, U23 1/0, U21 7/1, U19 10/0, U17 3/0

Kommentaarid

---

Kommentaare ei ole.

---

Sisene

Lisa oma kommentaar...

Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.