Menüü
Veebisait

Doktor Kaspar Rõivassepp: kui jalgpallur palliplatsil traumata kokku kukub, tuleb seda alati käsitleda äkksurmana (0)

Eesti jalgpallikoondise arst Kaspar Rõivassepp. Foto: Brit Maria Tael

"Defibrillaator on olemas kõigil treeningutel ja liigub alati meeskonnaga kaasa. Mängude ajal on see vahetuspingil," kirjeldab Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp reegleid, mis kehtivad Eesti rahvusmeeskonna meditsiinilises teenindamises.

Õnneks pole masinat kunagi vaja läinud, aga nagu näitas laupäevases Taani – Soome mängus Christian Erikseniga juhtunud õnnetus, ei või kunagi teada, millal see juhtub. Ning Rõivassepa kinnitusel on just defibrillaator säärastel puhkudel sõna otseses mõttes elupäästvas rollis. Pelgalt oskuslikust inimesest ei pruugi äkksurma ohvriks langenud ligimese päästmiseks piisata.

"Ma olen jalgpalli juures olnud aastaid, aga pole veel kordagi näinud, et keegi platsil niisama kokku kukuks. Maratonijooksus juhtub, et inimesed pingutavad üle ja jooksevad end tühjaks ning kaotavad selle tõttu teadvuse, ent jalgpall on pausidega spordiala ja seal nii ei juhtu.

Seetõttu tuleb jalgpallis iga kontaktita kokkukukkumist käsitleda kui äkksurma. Jalgpalliarste koolitataksegi selliselt, et kuniks pole kindel, et see nii ei ole, tuleb Erikseni juhtumiga sarnastes olukordades eeldada, et mängijat on tabanud äkksurm," räägib Rõivassepp.

REKLAAM

"Südame äkksurm on küllaltki edukalt ravitav, sest kui süda seiskub, säilib enamikel juhtudel südame elektriline aktiivsus ja vatsakesed veel fibrilleerivad. Kui süda saab esimese kahe minuti jooksul elektrilöögi, on tõenäosus ellu jääda lausa 90%. Suurem osa südame äkksurmasid on elektrilöögiga päästetavad, see on ainus tõendatud ja efektiivne meetod, mis südant käivitab. Südamemassaaž koos kunstliku hingamisega aitab hoida elutähtsaid organeid töös, aga südame tööle saamiseks neist üksi ei piisa" selgitab Eesti koondise arst.

Taani koondise arst Morten Boesen rääkis pühapäevasel pressikonverentsil, et Erikseni süda saadi käima ühe elektrilöögiga ehk üpris kiiresti. "Pärast kahe minuti möödumist hakkab ellujäämistõenäosus kukkuma iga minutiga 10% või isegi rohkem. Kui südame äkksurm juhtub, peab esimese asjana tormama defibrilaatori suunas ja selle kannatanu külge ära ühendama.

Kopenhagenis olid kiirabiarstid ja vastav aparatuur staadionil olemas ja nagu teame, siis sellest oligi abi. Kui aga äkksurm juhtub kohas, kus defibrillaatorit pole, tuleb viivitamatult helistada numbrile 112, kutsuda kiirabi ning alustada südamemassaažiga. Kui on oskusi ja julgust, võib lisada ka kunstliku hingamise. Rütmiks, nagu esmaabikoolitustel õpetatakse, 30 vajutust ja kaks puhumist. Südame massaaž on siiski kõige olulisem, esimestel minutitel ei pea hingamisele nii väga keskenduma, vajutage kõvasti ja kiiresti ja sellest piisab, et organid töös hoida" räägib Rõivassepp.

Õnneks on Eestis üha enam spordirajatisi defibrillaatoritega varustatud, sest selle vajalikkusest on aastaid räägitud ning sõnum on kohale jõudnud. "Iseasi, kas kõik nende rajatiste kasutajad teavad, kus defibrillaator asub ja kuidas seda kasutada. Kui kuhugi võistlustele minna, tasub see info endale eelnevalt selgeks teha, sest kui äkksurm juhtub, siis pole enam aega otsida, vaid on vaja tegutseda."

Tegemist ei ole suure või keerulise riistapuuga, vaid enamik defibrillaatoreid on pisikesed ja kaasaskantavad. Nad on automatiseeritud, annavad kasutajale selgeid juhtnööre ja nende kasutamine pole sugugi keeruline. Kui amatöörvõistkond soovib selle enda standardvarustusse lisada, siis tuleb arvestada umbes 2000 euro suuruse väljaminekuga. "Südame äkksurma puhul on see ainus asi, mis päästab," rõhutab Rõivassepp.

Taani jalgpallikoondise mängijad ümbritsemas Christian Erikseni, kelle elu päästeti Parkeni staadionil defibrillaatori abiga. Foto: Scanpix / AFP / Friedemann Vogel

Meditsiin on paraku valdkond, kus uusi teadmisi saadakse kurbadest kogemustest, mis õpetavad, kuidas neid tulevikus ennetada või vältida. Seega Erikseniga juhtunu positiivne külg on, et südame äkksurmadega seotud probleemistik pälvib nüüd üle maailma rohkem tähelepanu ja loodetavasti ollakse säärasteks olukordadeks edaspidi igal pool paremini valmis, märgib Rõivassepp.

"Kuna õnnetus juhtus EM-finaalturniiril, siis kõnetab see suurt hulka inimesi. Nii tugevalt polegi antud teema ju jalgpalli varem tabanud. Kui mõne spordirajatise direktor on mõelnud, kas osta defibrillaator või mitte osta, siis nüüd on teda oluliselt lihtsam veenda, et on mõistlik ikka osta.

Jalgpallis on lihtne – ilma traumata reeglina kokku ei kukuta. Kui nii peaks minema ja mängija vajub ilma kontaktita murule, tuleb esimese asjana kahtlustada südame äkksurma ja reageerida kiiresti. Kui kannatanu esialgu ka natuke tõmbleb või ahmib õhku, ei tohi sellest lasta ennast eksitada, vaid tormata defibrillaatori suunas ja päästa elu," räägib Rõivassepp. 

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Ott Järvela | Jalgpallimaailmal lasub moraalne kohustus Inglismaad karmilt karistada ja nad ihaldatud vutipeost ilma jätta
FINAAL!
Luup peale | Kõik teed viivad Rooma ehk Itaalia spetsialistid sätestasid, et jalgpallil pole ette nähtud koju naasta
EUROOPA NÄITAS VÕIMU
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Peep Pahv: mida vähem jalgpall muutub, seda parem, aga saan aru, et see on lootusetu
INGLISMAA TEGI AJALUGU
Luup peale | Pehme penalti? Ei, väga pehme! Aga VAR ei tohtinud sekkuda ja Taanile ei tehtud liiga. Mäng oli aus ja Inglismaa finaalis
IKKAGI ITAALIA
Ott Järvela | Inglismaa õelus ja kiuslikkus tuleb meelde jätta ning seda neile nina alla hõõruda
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Koefitsiendi-ekspert: oma kõhutunnet on pakkumisi koostades mängus päris palju
SOCCERNET.EE BAKUUS
MÕTTETALGUD
STUUDIOJUTUD
EM-STUUDIO | Alvar Tiisler: taktikalaud oli mulle südameasjaks ning peagi näeme seda ka Premium liiga ülekannetes
KES, KUS JA KUIDAS?
STUUDIOJUTUD
NOPPEID AJALOOST
EM 1996 | Jalgpallilt oodati suurt kojutulekut, aga Saksamaa arvas teisiti