Menüü
TV
Veebisait

Eliitliiga - noortetöö kroon ja suure vuti vundament (0)

Nõmme Unitedi U-17 poisid on Eliitliiga võitnud kaks aastat järjest ning juhivad tabelit ka tänavu. Foto: EJLSoccernet.ee avaldab ajakirjas JALKA augustikuu numbris ilmunud Aivar Pohlaku põhjaliku loo U-17 Eliitliiga hetkeseisust ja tulevikunägemusest.

Kuidas kõik algas?

U-19 ja U-17 Eliitliigaga alustasime aastal 2008. Esimene neist toimis kolm hooaega, kuni selgus, et kõnealuse vanuse mängijad vajavad ja soovivad arenguks täiskasvanute jalgpalli ja vanuseastme võistlused korraldati ümber pigem neile, kes meeste mängus platsile minna ei taha või ei saa.

U-17 Eliitliigat on mängitud üheksa kuni kaheteistkümne võistkonnaga kaheringilise turniirina ja viimaste aastate probleemiks on saanud võistkondade ebaühtlane tase ja nn tippnoorte suur koormus. Kõnealuses vanuses jalgpallur ei tohiks mängida rohkem kui 40 võistlusmängu aastas, olukorda hoolsalt jälgides ja treeneritega kõneledes oleme tänaseks saanud selle asja korda.

Jalgpalliliselt vähemarenenud piirkondades on murekohaks poiste tõsisest sporditegevusest kadumine enne nimetatud vanusesse jõudmist kompetentse juhendamise puudumise tõttu.

REKLAAM

Noortekomisjoni koosolekutel jooksvat olukorda ja juhatuse aruteludel pika pilguga arenguplaane vaagides sündis kava, mille elluviimist alustasime käesoleva aasta kevadtalvel ja mis põhineb kahel põhiaspektil - faktil, et U-17 Eliitliiga annab hinnangu eelnevate perioodide noortetööle klubis või piirkonnas (liigasse lubatakse mängima ka piirkondlikke koondiseid) ja vundamendiks täiskasvanute jalgpallile; ja vajadusel ühtlustada jalgpalli areng üle-eestiliselt, et mistahes meie maa paigas elaval noorel oleks võimalus saada jalgpalluriks. 

Viimane oleks jalgpalli panuseks Eestimaa tasakaalustatud arengusse, mis täna probleemiks mitte ainult jalgpalli nurga alt vaadates.

Lisaasjaoludena soovime suurendada jalgpalliga tegelejate hulka ja tuua aja jooksul litsentseeritavale tasandile ehk täiskasvanute tippjalgpalli klubid kõikidest maakondadest. Projekt algab poistest, sobival hetkel liidame sellega ka tüdrukud, viimaseks on vajalik tüdrukute jalgpallilise hõivatuse eelnev kasv.

Samuti eeldame, et tähelepanu U-17 Eliitliigale peaks vähendama sportlikke pingeid ja ebanormaalset survet tulemustele nooremates vanuseklassides.

Praegu välismaal ja koondises tegusid tegev Karol Mets oli üks neist, kes pallis 2008. aastal U-17 Eliitliigas. Foto: Jana PiparMida oleme tänaseks teinud?

Liigas osalejatena näeme loomulikult tipp- ehk litsentseeritavatel tasanditel mängivaid klubisid, kes peavad jalgpalliliidule andma järgmise litsentseerimisperioodi alguses sügistalvel 2015 vastuse küsimusele, mis aastast nad liituvad U-17 Eliitliigaga püsivalt, kusjuures aastanumbri saab klubi valida ise koostöös liidu tehnilise osakonnaga lähtuvalt reaalsest noortetöö seisust klubis. Täiendasime litsentseerimistingimusi, kohustades litsentseeritavaid klubisid omama U-17 Eliitliiga võistkonda, kuid jättes väikeklubidele võimaluse täita tingimus läbi osalemise teise klubi Eliitliiga võistkonnas teatava arvu mängijatega. 

Siit saime kokku 21 potentsiaalset Eliitliiga võistkonda.

Teisena lugesime üle klubid tippjalgpallis esindatud piirkondadest, kes meie hinnangul võiksid või peaksid lähiaastatel taotlema litsentsi - selliseid saime 8. Neist kahe klubiga on personaalsed kohtumised peetud, ülejäänud kuuega arutame kõnealust järgmise hooaja eel, pannes paika arengu- ja tegevusplaani. 

Ütlen teadmiseks, et näitame praegusel ajaperioodil liidu poolset initsiatiivi vähemalt II liigas mängivate tervikliku klubi tekkimise eeldustega jalgpalliorganisatsioonide suunal; III ja IV liigas mängivad, kuid vastavat ambitsiooni omavad klubid peaksid ise aktiivsed olema, sest nendeni jõudmine võtab selleta rohkem aega. Pikas pildis näeme kõiki liigaklubisid jalgpallipüramiidi terviklike ja jätkusuutlikult toimivate osadena. 

Kolmandana võtsime ette maakonnad, kus tippjalgpall puudub ja kelle osas me esimeses etapis näeme üldjuhul mängimist U-17 Eliitliigas maakondliku koondisena. Selliseid piirkondi on Eestis 7. 

Need maakondlikud koosolekud on ühe erandina tänaseks peetud, kaasasime koosolekutele ka piirkondadest pärit tippjalgpallureid ja oleme järgmise sammuna tegemas konkreetset plaani iga maakonna jaoks, nähes ühe võimalusena ette ka tipptreeneri palkamist jalgpalliliidu poolt ja piirkonda tegutsema saatmist, aitamaks astuda sammu tavalisest noortejalgpallist tippjalgpalli. Jalgpalli ühtlase arengu tagamiseks on tegemist hädavajaliku investeeringuga, andes lisamõõtme ja võimaluse ka meie ahtale tipptreenerite tööjõuturule, kus konkurentsi hoidmiseks ja jalgpalli arenguks on vajalik võimalikult suur arv tegijaid. Samas ei saa selles olukorras jätkuda nende kõigi jaoks rakendust tipptreeneri rollis ja meeste kasutamine maakondlike U-17 koondiste juhendajatena annab treeneritele töö koos sissetulekuga ja maakondlikule jalgpallile puuduva kogemuse ja tarkuse. Samuti on siin võimalus karjääri lõpetanud tippmängija jaoks esmase treenerikogemuse saamiseks.

Selliselt saime kokku vähemalt 36 võistkonda, kusjuures esmane analüüs näitab, et lõviosa neist on võimelised alustama U-17 Eliitliigas hiljemalt nelja hooaja pärast ehk siis 2003/2004 sündinud poistega. Praegu mängivad liigas 1999/2000 sündinud poisid.

Liiga esimesed voorud peetakse Lilleküla jalgpallihallis. Foto: Jana PiparKuidas plaanime mängida?

Võistlusviisina näeme erinevatel liigatasemetel täiskasvanute jalgpalliga analoogse süsteemi loomist, kus kümme võistkonda mängivad meistriliigas, Esiliigas, Esiliiga B-s ja miks mitte ka teises liigas kaheringilise turniiri põhimõttel üks mäng kodus ja üks vastase väljakul. 18 vooru jaguneks märtsist novembrini, igas kuus toimuks kaks mängu. Kuna Eliitliigas ei ole kodu- ja välismängude vaheldumine oluline ja tähtsaim on parimate mängutingimuste olemasolu, siis planeeritakse märtsi-, aprilli- ja novembrikuised mängud maksimaalselt Tallinna võistkondade kodumängudena ja peetakse Lilleküla jalgpallihallis. 

18 mängu tähendab, et nii üldise koormuse kui ka koormuse jagunemise mõttes on mängijail võimalus ja isegi vajadus osaleda paralleelselt kas B-klassi või täiskasvanute meistrivõistlustel. B-klassi meistrivõistlused saavad olema väljundiks ka neile, kes Eliitliigasse mängima ei pääse või kelle mänguaeg seal saab olema napp.

Liigasüsteem tähendab sedagi, et igal järgmisel hooajal alustab võistkond seal, kuhu klubi eelmise hooaja tulemus koha annab. Kuna võistkond koosneb kahest aastakäigust, siis peaks kolmandik kuni pool võistkonda mängima turniiril kaks aastat järjest, mis tagab sportliku järjepidevuse. Eeldame, et tõusmiste ja langemistega võistlusviis motiveerib klubisid hoidma noortetööd stabiilsel tasemel, sest koht liigas on väärtus omaette.

Kuna liiga saab olema üle-eestiline, siis tasub klubide transpordikulud Eesti Jalgpalli Liit.

Milliseid alternatiive kaaluti?

Nagu öeldud, arutati käimasoleva hooaja eel noorteliigadega seotud asju põhjalikult nii liidu juhatuses kui noortekomisjonis ja olulisi muudatusi tehti ka noorte jalgpallurite mänguviisides ehk siis selles, kui mitu mängijat millises vanuseklassis väljakul on ja kui suurel väljakul mängitakse. Samuti kõneldi Eliitliiga võimalike alternatiivsete mudelite üle.

Nii arutati U-18 ja U-16 Eliitliiga loomise võimalust praeguse U-17 liiga asemele, aga jõuti järeldusele, et U-16 liiga loomine tooks tulemusele orienteeritud jalgpalli noorjalgpalluri jaoks liiga varasesse vanusesse ja U-18 liiga ei tagaks mängijatele täiendavat hooaega noorteklassis, sest need, kellel võimalik, mängivad siis juba täiskasvanute võistlustel. Oluline on märkida, et väljalangevus ehk loobumine jalgpalliga tegelemisest ei ületa selles vanuses tavalist (igal aastal lahkub jalgpallist umbes 3-5 % noormängijatest) ja seda võib pidada normaalseks.

Paljud praegusedki tipptreenerid on endised tippmängijad. Foto: Gertrud AlatareKõnealuse arengu eelised kokkuvõtvalt

Loome võistlussüsteemi, mis annab hinnangu klubi noortetöö kvaliteedile ja tugevdab täiskasvanute jalgpalli vundamenti nii tipp- kui ka amatöörjalgpallis.

Ühtlustame jalgpalli taset üle Eesti kõikide maakondade osalemise kaudu samadel võistlustel ja läbi sportlike kogemuste ja teadmiste suunamise piirkondadesse, kus neid ei ole.

Anname tipptreeneritele või tipptreeneri eeldustega inimestele võimaluse teha tööd ja areneda perioodil, mil neile võimetekohane rakendus klubijalgpallis puudub.

Loome võistlussüsteemi, mille kaudu saab täieliku ülevaate kahe aastakäigu eestlastest jalgpalluritest ja analüüsida neid.

Loome eeldused kõikide maakondade klubide sisenemiseks litsentseeritavale tasandile ehk tippklubijalgpalli. Litsentsi saavad taotleda kõik klubid, kes osalevad vähemalt II liigas, litsents on kohustuslik alates Esiliiga B tasandist. Litsentseerimisprotsessis osalemine tähendab tervikliku klubi toimimiseks vajalike nõuete täitmist, pidevas dialoogis olemist Eesti Jalgpalli Liiduga ja klubi jätkusuutlikuks toimimiseks vajalike eelduste hoidmist ja kinnistamist.

Vähendame liigseid sportlikke pingeid nooremates vanuseklassides.

Finantseerime täiendavalt kõige kriitilisemat osa noortetööst - perioodi, mil algab üleminek noortevõistlustelt täiskasvanute sporti.

Loome noortejalgpallis konkurentsi tippklubidele.

Näeme koos kõnealusega ka klubide jalgpalliklasside loomist gümnaasiumiosas - treeningväljaku lähedase kooli kasutamine annab võimaluse aja kokkuhoiuks, alustades harjutuskorraga õpipäeva järel ja andes õhtuse vaba aja, mis oluline vältimaks suurest hulgast kohustustest tekkivat liigset stressi.

Emotsionaalne kokkuvõte

Olles osalenud kõikidel teemaga seotud koosolekutel, saan öelda, et klubide ja piirkondade huvi projekti vastu on suur.

Võimsaim hetk oli, kui lõime käed tänaste tippmängijatega, et nad alustavad kahe-kolme-nelja aasta pärast oma kodumaakonna U-17 Eliitliiga võistkonna treeneritena. 

Tagantjärele tuleb tõdeda, et alustasime asjaga õigel hetkel, sest ka piirkondades, kus tippjalgpall puudub, on just alates 2002/2003/2004 sünniaastaga poiste järjepidevate treeninggruppide hulk olemas, kuid samal ajal puuduvad eeldused järgmise sammu astumiseks.

Tõdesime, Eesti on piisavalt väike, et teda koordineeritult toimima saada, aga samal ajal piisavalt suur, omamaks kriitilist hulka inimesi, kelle peale ambitsioonid toetada. 

Saime taaskinnituse veendumusele, et jalgpall ei ole midagi muud, kui vaid meie kätte usaldatud vastutuse viis ja vahend Eesti ühiskonna arendamiseks, mida tuleb kasutada parimal võimalikul moel.

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
AHJUSOE TASKUHÄÄLING
Pikk ette (ja ise järele) | Koolirahast hoolimata konkurendid kotti - Paide uus tase
PREMIUM LIIGA
Operaator Lipp, mitte Kõps! Talendikas ründaja sattus kaamera eest kaamera taha
VÄLISMAA TIPPLIIGAD
Tallinnasse saabunud Sloveenia koondises 22 koroonapositiivset! Mäng Eestiga jääb ära
SOCCERNET TV
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
23
21
1
1
62:16
64
2.
Paide Linnameeskond
24
18
0
6
60:25
54
3.
Nõmme Kalju FC
25
14
5
6
47:18
47
4.
Tallinna FCI Levadia
24
14
5
5
57:30
47
5.
Tartu JK Tammeka
25
8
7
10
28:37
31
6.
Viljandi JK Tulevik
25
9
2
14
27:42
29
7.
Tallinna JK Legion
25
6
6
13
20:40
24
8.
JK Narva Trans
25
5
6
14
23:37
21
9.
FC Kuressaare
25
4
7
14
23:52
19
10.
JK Tallinna Kalev
25
3
3
19
13:63
12