Felipe Felicio ja Heitor dos Santos ei pea uute reeglite järgi enam muretsema, kumb mängupäeva koosseisu mahub. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) juhatus kinnitas 2024. aastaks A. Le Coq Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B juhendi. Suurim otsekohe jõustuv muudatus puudutab Premium liigas kohtumiseks üles antavate välismängijate arvu, mis võimaldab soovi korral kasutada mängus kõiki kaheksat lubatud leegionäri.

Värskelt avandatud juhendi tähtsaimad uuendused on järgmised:

1. Välismaalased ei pea enam tribüünil istuma

Alates 2024. aastast peavad Premium liigas iga klubi 30-st ülesantavast mängijast 22 olema Eesti treenitud mängijad (ETM), varasemalt oli vastav number 25. Mängupäeval peavad protokolli kantud 20 mängijast ETM-staatust kandma 12, seni on see arv olnud 14.

See tähendab, et Premium liiga võistkond saab mängupäeval protokolli kanda kõik väljaspool Eestit treenitud mängijad. Korraga võib väljakul olla endiselt kuni viis mitte-ETM mängijat. Tegemist on klubidega kevadel peetud dialoogkohtumistel läbi räägitud muudatusega.

Lihtsustatult võib öelda, et sarnaselt senisele saab iga Premium liiga klubi registreerida koosseisu kõige rohkem kaheksa välismaalast, kuid ei pea enam vangerdama nende registreerimisega esindus- ja duubelmeeskonna vahel. Samuti ei pea ükski välismängija enam piirangute tõttu mängu tribüünilt vaatama, vaid kõik nad võivad mängus osaleda - lihtsalt korraga tohib endiselt platsil viibida neist viis.

Levadia keskkaitsja Vukašin Latinovic oli üks neist meestest, kellele välismängijate piirang saatuslikuks sai. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Lõppenud Premium liiga hooajal kasutasid lubatud välismängijate limiidi vähemalt mingis hooaja faasis täielikult ära kümnest klubist neli - FCI Levadia, Paide Linnameeskond, Nõmme Kalju ja Narva Trans. Levadia eest käis hooaja jooksul platsil kaheksa mitte-ETM-i, kellest Ernest Agyiri ja Vukashin Latinovich lahkusid hooaja käigus. Paidet esindas aasta jooksul Premium liigas kümme välismaalast, kuid hooaja käigus siirdusid eri põhjustel mujale Babou Cham, Mechini Gomis ja Vinny Loic Nkwinga. Hooaja lõppedes oli seega nii Levadia kui ka Paide ridades üles antud seitse mitte-ETM-i.

Nõmme Kalju ridades jõudis Premium liigas väljakul käia üheksa meest, kes ETM-klausli alla ei kuulunud. Kaljugi lõpetas hooaja seitsme mitte-ETM-iga, kuna meeskonnast lahkusid suvel nii Djibril Dianessy kui ka Anton Eerola. Transil oli kogu hooaja peale välismaalasi nimekirjas samuti üheksa, aga Do-Hyun Kim, Igor Karpenko ja Momodou Lamin Darboe lahkusid poole aasta pealt, nii et hooaja lõpuks jäi neile alles kuus mitte-ETM-i.

Paberil jõudis välismängijate piirini ka Harju JK Laagri, kelle ridadesse oli veel hooaja lõppedeski registreeritud kaheksa mitte-ETM-i. Kuid neist mängis Antonii Võnnõtšuk kogu aasta jooksul eranditult duubelmeeskonna eest ja Dinars Ekharts anti esindusmeeskonna protokollis üles kolmeks mänguks, aga platsile ta kõrgliigas ei pääsenud. FC Florat, Pärnu Vaprust ja Kuressaaret ei esindanud hooaja jooksul seevastu ainuski välismaalane, kõigest kolme mitte-ETM-iga ajasid läbi ka Tallinna Kalev ja Tartu Tammeka.

Djibril Dianessy oli üks tänavuse hooaja välismängijaist, kes ootusi ei täitnud. Foto: Brit Maria Tael

Kui seni said klubid registreerida esindusmeeskonda kõige rohkem viis välismaalast ja ülejäänud kolm tuli kanda duubelmeeskonna nimekirja - näiteks olid Levadial põhitegijatest duubli nimekirjas Bourama Fomba ja Mollo Bessala, Paides Thomas Agyepong ja Kaljul Promise David - , siis eelkirjeldatud muudab veidi ka duubelmeeskondade koosseise. Esiliigas ja Esiliiga B-s võistlevatesse duubelmeeskondadesse saab üles anda vaid ETM-staatusega mängijaid ehk kõik väljaspool Eestit treenitud elukutselised mängijad peavad kuuluma klubi põhivõistkonna nimekirja.

Välja on toodud ka üks erand - U21 või U19 laiendiga võistkonda tohib harrastusjalgpallurina üles anda sellist mitte ETM-i, kes on varem meistrivõistlustel harrastusjalgpallurina osalenud vähemalt ühe hooaja. Endiselt ei tohi sellise mängija elamisluba olla väljastatud jalgpallilisel põhjusel, alates 2024. aastast ei pea elamisloa väljastamisest võistlustele registreerimiseni mööduma 8 kuud.

2. Esiliigades rohkem ruumi duublitele, viimane peab igal juhul koha eest võitlema

Alates ülejärgmisest ehk 2025. aasta hooajast suurendatakse Esiliigades duubelvõistkondade maksimaalset kohtade arvu: kummaski liigas võib võistelda kuni viis U21 või U19 laiendiga meeskonda ning kahe liiga peale kokku võib selliseid võistkondi olla kuni kümme. Seni on duubelvõistkondade piirarv Esiliigade peale kokku olnud 8 ning see kehtib ka saabuval, 2024. aasta hooajal.

Lõppenud hooajal Esiliigas Nõmme Unitediga heidelnud Paide Linnameeskonna duubel võib peagi seltsiks saada rohkem endasuguseid. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee

Esiliigades muudetakse ka duubelvõistkondade üleminekumängudele pääsemise süsteemi. Kui Esiliigas B-s osalev U21 või U19 laiendiga duubelvõistkond saavutab võimaluse pääseda Esiliigasse otse või läbi üleminekumängude ning Esiliigas on samal ajal täis duubelvõistkondade piirang, mängib tõusta sooviv võistkond üleminekumänge Esiliiga madalaima U21 või U19 laiendiga võistkonnaga.

Üleminekumängudes osaleb madalaimal kohal lõpetav Esiliiga duubelmeeskond seejuures ka juhul, kui tabelis asetsetakse 7. või kõrgemal kohal. Sama süsteem hakkab kehtima ka Esiliigasse B tõusta soovivatele Teise liiga võistkondadele. Seni on duubelvõistkondade piirangu täitumisel jäänud tõusta sooviv võistkond astme võrra kõrgemast kohast ilma ning üleminekumängudele on pääsenud paremuselt järgmine iseseisev klubi.

Just kõikvõimalikud lisaklauslid tekitasid tänavu omajagu segadust, sest üleminekumängudel osalejad selgusid lõplikult alles pärast põhihooaja viimaste mängude mängimist ning eelnevalt nõudis võimalike vastasseisude väljaarvutamine kõrgemat matemaatikat. 

3. Noortele vähem piiranguid

Uue juhendi järgi tohib mängija, kes on sündinud 2008. aastal või hiljem, seitsme kalendripäeva jooksul mängida kuni kahes EJL-i egiidi all toimuvas mängus. Kui varasemalt ei loetud seitsme kalendripäeva hulka vaid rahvuskoondise mängudes osalemist, siis nüüdsest ei kuulu arvestusse ka Premium liigas mängimine. Lisaks on saabuval hooajal Premium liiga, Esiliigade ja litsentseeritud klubide duubelvõistkondadesse lubatud üles anda kuni kolm 2009. aastal sündinud mängijat.

Premium liiga ja Esiliigade juhendiga saab tutvuda Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel.