Endised Napoli mängijad vedasid Vapruse keskvälja. Bannikova: Kutter liitus meiega juba jaanuaris (0)
Pärnu Vapruse naiskonna keskväljatuumiku mängus Tallinna Floraga moodustasid endised Napoli mängijad.
Kui Kristina Bannikova liitus Vaprusega mängiva treenerina, siis veidi ootamatult kuulus pärnakate koosseisu ka 60-kordne koondislane Eneli Kutter, kes viimati (kuni 2019. aasta kevadeni) mängis koos Bannikovaga Napolis. Kuidas ta Vaprusega liitumiseni jõudis? "Nagu ikka, Eestis käib kõik tutvuste kaudu. Eneli enda soov oli meiega ühineda. Kindlaks sai see jaanuaris, ta mängis juba halliturniiril meiega ühe mängu kaasa. Siis tuli koroonapaus ja seetõttu jäi ka meie naiskonna tutvustamine ära," sõnas Bannikova mängu järel Soccernet.ee-le.
0:4 kaotusmängu kommenteeris Bannikova nii: "Ma olen selline inimene, kes ei jää kunagi rahule. Meil oli oma mänguplaan, mis võib-olla ka välja paistis. Proovisime Flora vastu võtta oma väljakupoolelt ja panna seal käigud kinni, aga ei suutnud seda mängu lõpuni. Sellega ma rahul ei ole. Aga mille arvele seda nimetada, selle kohta ei taha ma midagi otsida."
Kas võimaluste tekitamisega jäi Bannikova rahule? "Kindlasti. Ma arvan, et see üks kord latti ei olnud ka ainuke kord, kus me ründasime. Meil oli päris mitu võimalust, aga kuna meil oli nii kaitsev taktika, siis sinna ette jõudis nii vähe rahvast ning florakad langesid ka suhteliselt hästi oma positsioonidele. Meie rünnak oligi pigem individuaalne. Kahjuks ei suutnud neid puterdavaid palle väravasse lüüa, aga ehk järgmine kord."
Kuidas eriolukord Vaprusel möödus? "Joostes. Nagu kõigil. Kõik metsad said läbi joostud. Aga plaan oli paigas, mängijatele olid kavad edastatud. Otseselt kätt pulsil ei hoidnud, et peavad kelladega näitama, et jooksid. Oli puhtalt südametunnistuse peale. Aga nii palju, kui ma mängijatega ühendust võtsin, siis kavasid täideti ning räägiti ausalt, kui mingi asi jäi tegemata. Ma arvan, et meie jaoks läks see pigem positiivselt, saime oma füsat arendada."
Mis kohale võiks Vaprus mängida? "Liigat ja eilseid tulemusi vaadates, siis ... Mul oli küll mingisugune mõte, aga praegu on need mõtted segamini löödud. Meie ülesanne on see aasta ikkagi proovida mängida võistkondlikult, et saada aru oma võistkonna ülesannetest ja oma positsiooniülesannetest. Siis vaatame, kuhu see meid viib."
Vapruse kapten Maarja Virula: "Tunne on muidugi ülendav, sest see, mis viimase nelja aastaga toimunud, on olnud suur areng. Ma arvan, et kõik on olnud loomulik kulg. Võimalus, mis meile see aasta anti tuli küll üllatusena, aga oleme püüdnud end teha selle vääriliseks. Kui me siia tulime, võtame selle vastu ja küll me hakkama saame."
Eelmisel suvel oli Virula skeptiline ka esiliigasse tõusmise osas. "Täiendusi on olnud ja eks esiliiga üle otsustamine toimus ka tulenevalt sellest, mis seisus eelmise aasta lõpus olime. Seoses sellega, et saime meistriliigasse, on ka palju muutuseid olnud ja palju investeerimist. Meil on uus treener, kes on meiega väga-väga palju tööd teinud. On aidanud meid, et saaksime hakkama."
Tänasest mängust: "Esimene poolaeg oli rohkem stabiilne. Teisel poolajal on pausi pealt kindlasti raskem tagasi olla, aga natukene suutsime hoida. Eks pärast vaatame järgi, mis siis täpsemalt juhtus."
Kas lõpus hakkas mõju avaldama väsimus? "Kindlasti. Olgem ausad, natukene ikka tasemevahet on. Kogemust on rohkem, tasemevahet on. Ma ütlen, et saime paremini hakkama kui lootsin. Usku ja positiivsust oli niikuinii, aga oli hea meel, et suutsime ka nii kaua puhtana hoida. Andsime endast parima. Väravad väravateks, mänguga saame mingis mõttes rahule jääda, aga mitte 100%, Alati on asju, mida saame paremini teha."
Täispikkuses intervjuud alates 2:04:10.
