EOK teenetemärgi pälvinud Martin Reim: eks see läheb Valgetähe ordeni kõrvale (0)
Eesti Olümpiakomitee (EOK) andis täna üle kaheksa teenetemärki, millest üks omistati Eesti meeste jalgpallikoondise rekordinternatsionaalile Martin Reimile, kes on 2015. aastal sama tunnustuse pälvinud Mart Poomi kõrval teine EOK teenetemärgi saanud jalgpallitegelane.
EOK annab teenetemärke välja alates 2006. aastast. Eesti spordi katuseorganisatsioon märgib oma koduleheküljel, et "teenetemärk on EOK kõrgeim tunnustus, mis omistatakse panuse eest Eesti olümpia- ja spordiliikumise arendamisesse" ja et selle "laureaadid on inimesed, kelle tegevus spordivaldkonnas on olnud silmapaistev ja teedrajav".
Ainsa jalgpallitegelasena oli senise 15 aasta jooksul EOK teenetemärgi pälvinud Inglismaa Premier League'is mänginud väravavaht Mart Poom. Nüüd kuulub pärjatute sekka ka Poomiga koos legendaarsesse "Lõvide" noortemeeskonda kuulunud Reim, kellele andis autasu üle EOK president Urmas Sõõrumaa.
"See oli mulle suur üllatus. Enamik võidetud autasusid on otseselt jalgpallivõistlustega seotud. EOK teenetemärk on vast veidi laiema pinnasega tunnustus, mis hõlmab ka ühiskondlikku tegevust, näiteks klubi arendamist. Mul on kodus Valgetähe orden olemas, eks see läheb sinna kõrvale," sõnas Reim Estonia talveaias Soccernet.ee-ga vesteldes.
Martin Reim on 157 A-maavõistlusega Eesti rekordinternatsionaal, ta töötas 2016-2019 Eesti meeste rahvuskoondise peatreenerina ning on tulnud FC Floraga üheksa korda Eesti meistriks (seitse tiitlit mängijana, kaks peatreenerina). 1995. aastal valiti ta Eesti parimaks jalgpalluriks, 2011. aastal tunnustas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
"Muuseas, eelmisel aastal saime Viimsi jalgpalliklubiga Harjumaa parima spordiklubi tiitli, mis annab samuti jõudu juurde. Me teame, kui palju on vaja teha, et saada heaks klubiks ka Euroopa mõistes. Aga see on tähtis, et meie tegemisi märgatakse. Näitab, et oleme õigel teel," märkis Reim.
Kuidas jalgpall ja olümpiatemaatika ikkagi kokku klapivad?
Aga olümpia-teemaline tunnustus jalgpallis on ikkagi, oleme ausad, veidi ebatavaline ja/või ootamatu. Jalgpall on küll olümpiaala, aga olümpiakuld on tähtis eesmärk ainult naisjalgpallurite jaoks. Meeste olümpiavõitja selgub juba alates 1992. aasta Barcelona suveolümpiamängudest saadik U23 koondiste turniiril, mis ei kuulu FIFA koondisekalendrisse ehk klubidel puudub kohustus mängijad olümpiaturniiriks vabaks lasta.
"Jalgpall on eraldiseisvalt tugev, FIFA ja UEFA on ju nii võimsad. Eesti jalgpall vast ei sõltu Eesti Olümpiakomiteest sama palju kui mõni teine spordiala. Aga spordivaldkonna ja riigi vahel paiknevat katuseorganisatsiooni on vaja ka jalgpallil. Minu tunnetuse järgi on jalgpall ikkagi osa ühest suurest spordisüsteemist, sest me kõik koos ajame ühte ja sama asja – pakkuda noortele ja vanadele liikumist ja tervislikku eluviisi.
Jalgpalli A-koondis ja tippliigad on kõigest jäämäe tipp. Jalgpalli mõte on haarata ikka palju suuremat massi, tuua spordi juurde noori ja lapsi, mis sobivad ju EOK väärtushinnangutega üks-ühele. Rohujuuretasandil me käime ikka ühte sammu. Tõsi, võistluste mõttes on sihid veidi erinevad. Olümpiakomiteega seostub koheselt olümpiavõit, mis jalgpallis eraldi sihiks ei ole. Jalgpallis on tähtsamad teised asjad ja eesmärgid," arutles Reim.
Eestis on aastate jooksul räägitud väga palju ka jalgpalli ja teiste spordialade rivaliteedist. 2007. aastal Viimsisse oma jalgpalliklubi asutanud ja seda praeguseks ligi 15 aastat juhtinud Reimi hinnangul praegu sellisest konfliktist enam rääkida ei saa.
"See oli niimoodi algusaegadel. Kui jalgpalli polnud, aga ta tuli, siis teised spordialad ehmatasid ära ja tajuti jalgpalli ohuna. Praegu on jalgpall üks osa spordist ja ühiskonnast. Kindlasti on jalgpalliliit teinud õigel ajal õiged lükkeid, millega on meie spordiala kandepinda laiendanud. Mõned spordialad võib-olla jätsid mingid asjad tegemata ja neil on järelkasvuga kehvemad lood.
Aga klubijuhina võin öelda, et vähemalt meie Viimsi piirkond on küll piisavalt suur, et lapsi jagub kõigile spordialadele. Meil on Viimsis tugev korvpallikool ja jalgpallikool. Meil on ka kergejõustik ning nüüd on saabunud võrkpall. Kui teeme head ja kvaliteetset tööd, jätkub lapsi kõigile. Talentide arv on muidugi piiratud, aga anname kõigile võimaluse need anded üles leida.
Ning üks asi on esindusklubi kõrgemale sportlikule tasemele viimine, aga selle kõrval tuleb kasvatada ka kogukonda. Õigemini luua, sest seda pole ju olemas olnud. Meil on vaja jõuda sinna, et sport muutuks eluviisiks," rääkis Reim, kelle asutatud jalgpalliklubisse kuulub praegu spordiregistri andmetel 417 harrastajat.
Lisaks Reimile anti EOK teenetemärk täna üle veel seitsmele inimesele, kelleks on kauaaegne spordiarst Leena Annus, 1964. aasta Tokyo suveolümpiamängudel võistelnud Laine Erik-Kallas, korvpalli maailma ja Euroopa meister Heino Enden, kauaaegne spordijuht ning seenioride ja spordiveteranide liidu eestvedaja Sven Kolga, spordiajakirjanik ja publitsist Valeri Maksimov, 1980. aasta Pirit olümpiaregati korraldaja Sulev Roosma ja eelmine peaminister Jüri Ratas, kelle EOK tituleeris "Eesti spordi edendajaks".
"EOK teenetemärgi laureaadid on kõik inimesed, kelle tegevus spordivaldkonnas on olnud erakordselt silmapaistev ja teedrajav. Sport on väga selgelt osa ühiskonna kultuurist. Aitäh teile kõigile panuse eest Eesti spordi, olümpialiikumise ja meie kultuuri arengusse!" sõnas EOK president Sõõrumaa tänasel vastuvõtul.
EOK teenetemärgi laureaatide täieliku nimekirja leiab siit.
