Menüü
TV
Veebisait

Fännipäevik | Kõik emotsioonid 12 tunni sees ehk viimane suur jalgpallimäng (0)

Liverpooli fännid meeskonna bussi ootel. Foto: erakogu

Mind valdab ootusärevus, olen põnevil ja ülevoolavalt õnnelik. Täna õhtul saab tõeks 15 aastat kestnud unistus – näha Liverpooli mängu Anfieldil Meistrite liigas. Kuigi olen varasemalt käinud Anfieldil kaemas nii Inglise liiga- kui karikamänge, siis seekordne tunne on kordades erilisem. Ees ootab veel tunnine rongisõit Manchesterist biitlite linna, tutvumine kohaliku eluoluga ning seejärel terendab ees kulminatsioon, kus Liverpool võtab võõrustajatena vastu külalised Madridist.

Jõuame sõbraga Liverpooli keskpäevaks. Ainsaks indikaatoriks õhtuse etenduse kohta on mõned Atletico Madridi fännide pundid, muidu paistab elu toimuvat tavalises rütmis. Võtame semuga sihiks külastada kohaliku klubiga seotud tänavakunsti teoseid. Lisaks jääb tee peale biitlite piltidega kaunistatud majasein, kus mõlemad endale meeneks pildid teeme. Esimene koht, kus Liverpooli fännisümboolikaga inimesi kohtame, on Liverpooli peatreenerit ja juba legendistaatuse saavutanud Jürgen Kloppi kujutava seinamaalingu juures.

Sarnaselt meile pole tegu kohalikega, kuueliikmeline pere kõneleb saksa keeles ning eriti perekonna pesamunad on Kloppi maalingust vaimustuses. Edasi suundume meile Telliskivi Loomelinnakut meenutava "Baltic Triangle’i" poole, kus avastame eest järjekordse kohaliku suurima klubi staare kujutava teose. Klõpsan ka sellest pildi ning viimase planeeritud peatusena enne ööbimiskohta suundumist käime läbi biitleid kujutava skulptuuri juurest, mille on hetkel vallutanud külalised Madridist.

Skulptuuriga poseerimiseks tuleb kasutada tugevama eesõigust, mida meil tüüpiliste eestlastena tol hetkel ei avaldu ning lõpuks jälgime seal Madridi fänne ja nende käitumist. Maailmas leviva epideemia üle tehakse seal veel nalja, pannakse Ringo Starri näo ette näomask ning poseeritakse. Nagu hiljem selgub, on tegu viimase professionaalse jalgpallimänguga Inglismaal teadmata ajani.

Foto: erakogu

Antropoloogilised vaatlused tehtud, astume teel öömajja läbi ühest pubist, kus Liverpooli legendi Steven Gerrardi auks tellitud "TheStevie G“ nimeline pitsa pettumuse valmistab. Tundub, et sarnaselt samanimelisele mängijale libastusime ka meie, sedakorda söögikoha valikuga. Istume taksosse. Juht uurib kohe, kas meil on mängule minek ning sellele järgneb kogu taksosõidu kestel aktiivne arutelu tänastest võimalikest lahendustest.

Taksojuht on veendunud, et võidab meeskond, kes lööb esimese värava, küll aga kardab, et Atleticol on suured šansid paarist siiski ise edasi minna, mainides ära, et kui kuskil võib Liverpoolil nõrk lüli olla, siis see on täna väravavahina tegutsev Adrian.

Seame sammud staadioni suunas, kui mängu alguseni on veel kaks ja pool tundi aega. Öömaja ning sihtkoha vahele jääb linnarivaali Evertoni kodustaadion. Väravate ees seisavad kaks noormeest, kes Liverpooli sümboolikat kandvatele inimestele roppusi pilluvad. Jalutuskäik läbi Stanley Parki ning jõuamegi Anfieldi juurde. Staadioni ümber hõljuvad hot dogide ja fritüüritud toidu lõhnad, nagu Inglismaal kombeks.

Fännipoe ees mängib laval bänd, esitatakse nii fännilaule kui ka kavereid tuntud rokklugudest. Rahvast on siiski pigem vähevõitu ning võib oletada, et ettevalmistus mänguks käib pigem lugematutes pubides staadioni ümber. Käime ka ise tiiru neis, lootes leida lokaali, kuhu kuidagi sisse mahuks. Pärast ligi veerandtunnist jalutuskäiku leiame koha, kus pindi õlut saab osta ka välibaarist, mida teemegi.

Foto: erakogu

Teel tagasi jalgpallipühamu suunas, otsustame minna vaatama kodumeeskonna bussi saabumist. Bussi marsruuti ümbritsevad piirdeaiad ning silma järgi mitu tuhat fänni, vehkimas fännisümboolika ning käsitõrvikutega. Üle tänava kaiguvad fännilaulud. Inimesed ronivad aedadele, prügikastide ning lausa puude otsa, lootuses näha kohalikke kangelasi vedavat bussi.

Kümmekond minutit laulmist, uskumatult ägedat melu, käsitõrvikute poolt tekitatud tossust läbinägemise proovimist ja siis see tuleb. Lisaks juhtidele on esimeses pingireas istumas näha ka sakslasest peatreenerit. Kõrvulukustav kisa ja hüüded koos lauludega ning pea pool tundi ootamist saab fännide jaoks tasutud hetkega, kui buss meist möödub.

Siseneme staadionihoonesse, lubame mõlemad endale ühe ilmselgelt ülehinnatud hot dogi ja suundume tribüünidele. Kogu meeskondade soojenduse aja kaigub üle staadioni laul omade toetuseks, ainuke paus lubatakse selleks, et välja vilistada vastasmeeskonna mängijad, kui nood riietusruumi sörgivad. Mõni minut veel ja staadionil pannakse mängima "You’ll Never Walk Alone". Võimas.

Meeskonnad sammuvad staadionile. Klassikalist Meistrite Liiga hümni meie aga ei kuule, sest kogu staadion üürgab uuesti meeskonna kuulsaimat fännilaulu kaasa laulda. Vahetult enne avavilet märkame enda taga pea kohal telestuudio boksi, kus kolmekesi seisavad inglise jalgpallilegendid Rio Ferdinand, Michael Owen ning Peter Crouch. Kui viimased kaks istuvad, siis endine Manchester Unitedi kapten otsustab jääda püsti seisma ning saab seetõttu näha tema suunas Liverpooli toetajate poolt tehtud erinevaid käemärke.

Foto: erakogu

Atletico saab ohtlikult löögile juba esimese kümnekonna sekundi jooksul, pärast mida aga haarab mänguohjad Liverpool. Meeletu surve kannab lõpuks vilja ning poolaja lõpul suudab Gini Wijnaldum peaga skoori avada. Meeletu juubeldamine, kõrvalseisvad inglased hüppavad meiega rõõmsalt punti, kallistavad ja karjuvad.

Esimene poolaeg selle emotsiooniga ka sisuliselt lõpeb. Terve esimese poolaja püsti seisnuna puhkame jalga ja arutleme semuga võimalusest näha ehk ka lisaaega, kui sellisel seisul peaks järgmised 45 minutit lõppema.

Teine poolaeg algab ning Liverpooli surve jätkub, Hispaania sats istub sügaval kaitses. Atletico väravavaht Jan Oblak teeb imelist mängu, mida tunnustavad omakeskis ka meie ümber olevad Liverpooli fännid. Mängu normaalaja lõpuni on pea 25 minutit, kui Andy Robertsonil on hiilgav võimalus, kuid tema pealöök tabab latti.

Kümmekond minutit hiljem on ärev olukord Liverpooli värava all, kui Adrian tegutseb ebakindlalt ning pudistab palli mitu korda, enne kui saab olukorra kontrolli alla. Liverpooli meeskonna kaitsetala Van Dijk tõstab silmnähtavalt häält ning ergutab väravavahti kindlamalt tegutsema. Seejärel Liverpooli surve jätkub, kuid Jan Oblaki hiilgemäng päästab Hispaania meeskonna halvimast.

Käes on normaalajale lisatud viimane lisaminut, kui Atletico teenib karistuslöögi. Tuleb tsenderdus trahvikasti ning pall on väravas. Inglise klubi poolehoidjate näod on hämmingus ja täis õudu. Suurepärane mäng ja siis siia see lõpebki. Siis aga märgatakse, et suluseisu märgiks on abikohtunik tõstnud lipu ning värav ei loe. Ees ootab lisaaeg.

Neli minutit on lisaajast mängitud, kui Roberto Firmino viib kodumeeskonna 2-0 juhtima. Võidujoovastus tribüünidel, kallistame ümberringi kõiki. Hõiskame ja juubeldame nii, et hääl on ära. Fännid laulavad Firmino auks täiest kõrist "Si Senor ..." Järjekordne imeline Euroopa õhtu Anfieldi tulede all. Emotsioonid, mis võimust võtavad, on ühed võimsamad, mida olen kunagi tundnud.

Foto: erakogu

Firminole pühendatud fännilaul jõuab napilt lõppeda, kui Liverpooli kaitsjatelt Adrianile tagasisöödetud pall väravavahi poolt ebaõnnestunult mängu tagasi pannakse. Varasem eksimus viib järgmiseni ning positsioonist väljas olles ei suuda punaste puurivaht Atletico vahetusmehe Llorente pigem ebaõnnestunud lööki tõrjuda.

Seis on 2:1 ja nüüd läheks paarist edasi juba Hispaania sats. Kogu staadion vakatab. Madridi poolehoidjad on see-eest juba võidujoovastuses. Aga midagi pole veel katki. Kodumeeskond on täna platsil parem olnud. Kui keegi, siis just Liverpool tuleb siit mängu tagasi. Küll aga tunnen, et see ootamatult tulnud värav on tekitanud ebakindluse. Seda on tunda ka ümberringi olevate fännide olekust. Laul küll endiselt kaigub, aga see pole see, mis napid neli minutit varem.

Liverpool surub maruliselt, kuid Atleticol tekib vasturünnaku võimalus ning lisaaja esimese poolaja viimasel minutil lööb Llorente oma teise värava seisuks 2:2. Ütlen sõbrale, et nüüd on kõik. Atletico vastu kahte lisaks me ei löö.

Fännid on endiselt kodumeeskonna taga, aga nägudest peegeldub arusaamine, et edasipääs jääb ainult unistuseks. Pärast poolaega elavneb Anfieldi publik uuesti ja omasid toetatakse lõpuni. Kahjuks õnnestub kolm minutit enne lõppu Madridi meeskonnal lüüa lõplik nael kirstu ja mängu lõppseisuks jääbki 2:3 kodumeeskonna poolt vaadatuna. Suurepärane mäng Liverpooli poolt normaalajal. Ideaalilähedane esitus; puudu jäi aga kõige tähtsam jalgpallis – väravad. Pärast lõpuvilet on siiski enamik fänne veel staadionil ning omasid tänatakse aplausiga.

Seame sammud pubisse. Teekond staadionilt sinna on pigem vaikne. Kõndimise ajal jõuab kohale tõdemus, et kodus mängu vaadanuna oleks ilmselt põhiline emotsioon viha ja pettumus, küll aga staadionilt tulnuna tekib imelikuna tunduv uhkustunne. Kaotusekibedus asendub arusaamisega, et kogu päev on pakkunud nii eriilmelisi emotsioone, mille kogemiseks "harilikul" ajal kuluks vahel päevi või nädalaid.

Foto: erakogu

Seekord aga on kõik vähegi tuntavad emotsioonid kontsentreerituna kogetud ligi kaheteistkümne tunni jooksul. Põnevus ja avastamisrõõm päeval linnas, veidrana tundunud Madridi fännide poseerimised ja pildid biitlitega, fännikogunemised enne mängu ja arusaam, kui palju see kohalikele tähendab, ühtekuuluvustunne tribüünidel kaasa lauldes, meeletu rõõm edu puhul, mis seejärel asendub ebakindluse, kurbuse ja kerge pettumisega.

Pubis mängib televiisor, kus näidatakse BBC uudiseid. Vaatame sõbraga üksteisele otsa ja saame mõlemad aru, et tõenäoliselt oli tegu viimase mänguga suure publiku ees vähemalt mõneks ajaks, teadmata, et kolm päeva hiljem seisab juba sisuliselt kogu maailma sport.

Kogu mängupäevaga kaasnenud elevus varjutas kõik muu elu probleemid. Tõdesime hiljem, et saime võimsa elamuse, millega enda jaoks hooaeg lõppenuks lugeda ning kuigi jalgpall on puhas emotsioon ja suudab pakkuda väga palju, siis see on siiski üliväike osa elust, isegi jalgpallifänni omast.

Foto: erakogu

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
VAATAME AJAS TAGASI
LÄBI AEGADE PARIM?
TOP 20 | #13: Ronaldinho - päikesekiir, viimane omasuguste seas
TOP 20 | #14: Best - nii briljantne, et muutis treeningudki teistele mõttetuks
VÄLISMAA
TOP 20 | #14: Best - nii briljantne, et muutis treeningudki teistele mõttetuks (3)
George Best oli jalgpalli esimene superstaar. Viies biitel. Mees, kes võis maha müüa ükskõik mille (ja saada ükskõik mida). Jalgpallur, kelle fännikirjadega tegelemiseks oli vaja palgal hoida täiskohaga sekretäri.
 
TOP 20 | #15: Garrincha - kõverate jalgadega artist, kes kohe üldse ei hoolinud
VÄLISMAA
TOP 20 | #15: Garrincha - kõverate jalgadega artist, kes kohe üldse ei hoolinud (1)
Ta sai erinevate naistega (vähemalt) 14 last ja jõi end 49-aastaselt surnuks, kuid Garrincha põletas elu sama eredalt kui säras jalgpalliväljakul.
PREMIUM LIIGAST
ÄRA MAGA MAHA
SOCCERNET TV
RISTNURK
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Paide Linnameeskond
1
1
0
0
8:1
3
2.
Tallinna FC Flora
1
1
0
0
3:1
3
3.
Tartu JK Tammeka
1
1
0
0
2:1
3
4.
Nõmme Kalju FC
1
1
0
0
1:0
3
5.
Tallinna FCI Levadia
1
1
0
0
1:0
3
6.
Viljandi JK Tulevik
1
0
0
1
1:2
0
7.
JK Narva Trans
1
0
0
1
0:1
0
8.
FC Kuressaare
1
0
0
1
0:1
0
9.
Tallinna JK Legion
1
0
0
1
1:3
0
10.
JK Tallinna Kalev
1
0
0
1
1:8
0
VIIMASED PILDIGALERIID