Henri Järvelaid: äkki tuli tõesti noore mehe jaoks häid asju liiga palju ühekorraga? Aga küll ma kohanen (0)

A-koondises on Henri Järvelaid tänaseks saanud kirja neli kohtumist. Foto: Brit Maria Tael

Vasakkaitsja Henri Järvelaid tunnistab ka ise, et tema jalgpalluritee pole olnud kõige tavapärasem. Noorteklassides ründajana alustanuna on temast tänaseks saanud vasakkaitsja, leping välisklubiga tuli aga napilt enne kui debüüt A-koondises. 21-aastane Järvelaid teab ja tõdeb, et tal on noore mängijana veel küllaga arenguruumi, samas on tingimused selleks praegu võimalikest parimad.

Soccernet.ee istus Taani esiliigast Vendsysseli juurest Eesti koondisesse naasnud Järvelaiuga maha enne seda, kui koondislased eelmise nädala algul Itaalia suunas startisid. Juttu tuli päev varem toimunud Flora tiitlipeost, naaritsate tekitatud peavalust, ebaharilikust treenerist, vetteviskamisest, vajalikust vibrast ja noore mehe eufooriast.

Henri, Flora meeskond kindlustas eile teise järjestikuse Eesti meistritiitli ja sinagi käisid järgnenud peol. Olid Floras kuni augustini ehk suure osa hooajast, kas tunned, et see tiitel on osalt ka sinu oma?
Jalgpallis on need asjad juba nii, et ühel hetkel võid tunda ennast meistrina, siis lähed aga klubisse, kus ei lähe nii hästi. Nagu mul praegu. Päris meistri tunnet ei olnud, aga see tunne oli kuskil kaugel ajusopis ikka, et ma olen ka midagi meeskonnale andnud. Suur austus Florale, et nad mind koos meeskonnaga hooaja lõpetamisele kutsusid!

Praegu oled koondises, aga koduklubis Vendsysselis on olukord koroonaviiruse tõttu keeruline.
Jah, treeningkompleks on kinni ja mängud lükati edasi, hetkeseisuga 6. detsembrini. Probleem naaritsatega! Mul selles mõttes vedas, et tõenäosus mängida on koondises viibides suurem kui neil, kes Taanis on. Trenni saab seal teha, aga need meeskonnad, kelle baas sellesse piirkonda jääb, peavad teiste klubide käest väljakuid rentima. Meil on samamoodi.

Treeneriga jäi praegu selline jutt, et kui koondiseaken läbi saab, helistan talle uuesti ja räägime läbi. Kui ongi nii, et 6. detsembrini on mängud peatatud, on mul tema arvates lihtsam treenida siin Eestis, kas siis individuaalselt või võimalusel Floraga. Saaksin olla perega ja liituda klubiga uuesti siis, kui mängud lähemale jõuavad.

Vendsyssel asub Hjörringi maakonnas ja see on üks seitsmest, kus nädalapäevad tagasi avastati koroonaviiruse uus tüvi, mida levitasid naaritsad. Seetõttu keerasid kohalikud võimud Hjörringu, Frederikshavni, Vesthimmerlandi, Brönderslevi, Jammerbugti, Thistedi ja Läsö maakonnad ehk Põhja-Jüütimaa lukku. Kuuks ajaks peatati kõik spordi- ja kultuuriüritused, suleti restoranid ja keelati üle maakonnapiiride liikumine. Vendsysseli jalgpalliklubi oli üks neist, kes pidi keelu tõttu treeningud mujale kolima. Omavalitsuste otsus tähendas ühtlasi, et kogu riigi naaritsakasvanduste elavaid loomi, keda on kokku 17 miljonit, ootas ees sundhukkamine.

Kui praeguse keerulise olukorra hetkeks kõrvale jätame, kuidas muidu Taani eluga juba harjunud oled?
Väga suurt vahet Eestiga võrreldes ei ole. Elu on vähe kallim! Poed ja juuksurid ja muu selline. Aga üldpildis on suhteliselt lihtne kohanemine olnud. Meeskond võttis kenasti vastu, proovile panema väga ei hakatud. Usaldati seda, et klubi mu tõi. Oldi kursis mu tugevuste ja kõigi külgedega, nii et pigem oli soe vastuvõtt ja aitas kohaneda.

Muidugi oli algul natuke raske – uus elu, uus koht, uus keel. Aga kõige stressirohkem aeg on nüüd möödas. Viimati sain juba ka Taanis veidi pikemalt olla. Enne seda oli kogu aeg Taani, koondis, Taani, koondis …

Eks sellepärast olid mänguminutid ka veidi napimad, et ei saanud head rütmi seal kätte. Sai ka treeneriga arutatud seda asja. Ta ütles, et ei tahtnud mind ilma treeningpraktikata kohe vette visata, vaid soovis anda aega kohanemiseks. Mullegi tundus mõistlik.

Foto: Brit Maria Tael

Järvelaid pääses Vendsysseliga liitudes kolmes esimeses liigamängus platsile kaks korda algrivistuses ja sai kirja 90 minutit, korra liitus ta vahetusest. Seejärel tuli ta viie kohtumise jooksul kaks korda mängu pingilt, mängis korra avapoolaja ning jälgis lõpetuseks kahel korral kaaslaste tegutsemisi kõrvalt. Kahes viimases voorus on ta aga jälle olnud algkoosseisumees. Klubil paraku kõige paremini ei lähe, sest kümne mänguga on kogutud vaid kaheksa punkti, mis ei anna tosina meeskonna konkurentsis enamat eelviimasest kohast.

Saan aru, et su mänguaeg ei näita mitte treeneri valikute hüplikkust, vaid on pigem olnud teadlik samm?
Jah. Paberil olen kaks kuud või veidi rohkem lepinguliselt nendega seotud olnud, aga kohal olnud vaid paar nädalat. See jätab mõistagi oma jälje – pole aega olnud kohaneda formatsioonide ja taktikaga, samuti on trennides olnud minimaalne aeg näitamaks, et väärin algkoosseisu kohta. Nüüd viimase perioodi jooksul olid mängud nädalase vahega, oli lihtsam end näidata, suutsin end tõestada ja saada mänguaega.

Peatreeneri Lasse Stensgaardiga on seega hea klapp?
Seda tõesti. Agendiga rääkides olen kuulnud, et pigem pole väga tihti nii, et treeneriga saab asju arutada ja ta ise näitab selleks initsiatiivi üles. Välismaale minnes on enamasti ikka nii, et ole ise mees ja seisa enda eest. Tee ja näita, kedagi ei huvita, kuidas sa siin elad ja oled. Aga minu emotsioonid on seni väga positiivsed.

Kas su ülesanded Taanis erinevad ka mingil moel sellest, mida sinult oodati ja nõuti Floras?
Ega siin suurt muudatust oodata ei maksa – ikka üksteist meest, kaks väravat ja üks pall! Rõhutakse samamoodi mu tugevuste peale ja soovitatakse nõrkusi arendada. Minu jaoks on see hea koht, kus oma keskmist taset kõrgemale viia ja loodetavasti teha järgmine samm, et A-koondises lõplikult kanda kinnitada.

Floras pidi Järvelaid lõplikult äärekaitsja positsiooniga leppima. Foto: Brit Maria Tael

Oled sa äärekaitsja positsiooniga nüüd lõplikult kohanenud?
Eks ma olen tõesti algul, Nõmme Unitedi päevil mänginud nii tipuründes kui ka number kümne peal ja sealt olen järjest allapoole tulnud. Aga kui vaadata, siis Ragnar Klavan on näiteks samasuguse tee läbi teinud. Kas must nüüd just keskkaitsjat saab, kui pikkust ja muud vaadata, aga iga päevaga tuleb midagi juurde, mis aitab mul paremini sel positsioonil areneda. Arvan, et põhielemendid olen kätte saanud, nüüd tuleb kõike lihvida.

Eri vanuseklassides Eesti noortekoondiseid koguni 46 korda esindanud Järvelaid debüteeris meeste koondises septembrikuus Gruusia vastu, saades kirja esimesed 90 minutit. Kolm päeva hiljem tuli tal Armeenias pärast Ken Kallaste vigastust mängu sekkuda juba poole tunni järel, oktoobris sai ta kirja 58 minutit Leedu ja nüüd tosin minutit maavõistluses Itaalia vastu.

Su esimesed A-koondise mängud on seljataga. Kuidas neid ise hindad?
Eks seegi oli mõnes mõttes vetteviskamine. Olen tänulik, et mulle see võimalus anti. Kindlasti ma ei ütle, et näitasin oma parimat võimalikku mängu, sest kas või näiteks Flora euromängudes olid mu esitused kindlasti paremad. Aga muidugi on klubi ja koondis eri asjad. Klubis saad igapäevaselt treenida, koondisesse tulles on uued inimesed ja uued asjad, millega harjuda. Pead kohe mängumees olema. Ei saa öelda, et oleksin lati alt läbi läinud, aga leidsin kindlasti kohti, kus veel juurde panna.

2020. aasta 5. september ehk A-koondise debüüt Gruusia vastu on päev, mis jääb Järvelaiule ilmselt alatiseks meelde. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee

Kas enne debüüti oli väike värin ka sees või võtsid rahulikult?
Kui juba jalgpalli mängid, siis iga mäng on eriline ja mingi vibra peab alati sees olema. Vahet pole, kas madalama liiga meeskonna vastu või A-koondises. Muidu kaob lust mängust ära. Aga ma vähemalt enda arust mingi paanitseja pole. Usaldan ennast ja mehi enda ümber. Tuleb lihtsalt kõige ümbritsevaga harjuda, ka näiteks meediaga. A-koondis saab ju palju rohkem tähelepanu kui klubi või U21. Aga küll ma harjun. Nagu öeldakse: siit on hea edasi minna!

Seega – sa tunned, et oled oma karjääris praegu õiges kohas?
Enamasti on ju niipidi, et A-koondis aitab Eesti mängija välismaale. Mul läks teistpidi. Eks mingil määral pean ka Florat ja Eestisse naasnud Ken Kallastet tänama, et mulle anti selline võimalus! Tegin ühe sammu ette ja siis tuli kohe ka A-koondis. Võib-olla oli tõesti noore mehe jaoks liiga palju häid asju korraga? Äkki läks eufoorias üht-teist kaduma, mida oleks kogenumana ja külma peaga lihtsam teha olnud? Aga annan endast parima, et kõik läheks õiges suunas. 

* * *
Henri Järvelaid

Sünniaeg: 11. detsember 1998
Vanus: 21
Positsioon: vasakkaitsja
Klubikarjäär: 2006-14 Nõmme United, 2015-2020 FC Flora (2018 Tartu Tammeka, laen), 2020-... Vendsyssel IF (Taani)
Koondisekarjäär: 18 mängu U19-koondises ja 15 mängu U21-koondises, 4 mängu A-koondises

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
Pohlak koondisest: on ebatavaline, et sellist perioodi läbielava meeskonna sisekliima on endiselt töiselt positiivne
NAISTE JALGPALL
KUIDAS EDASI?
Siim Pulst | Thomas Häberli kahtlase ajastusega noorenduskuur. Mida sellest arvata?
NAABRITE DUELL
HOOAJA EELVAADE
Saku astub hooajale vastu nii Rogicilt kui ka Arbeiterilt korjatud nippidega
JALKAJUTTE
UUE HOOAJA OOTUSES
Ajaloolise hooaja järel treeneritetiimi välja vahetanud Tammeka sihib taas medalit.
RISTNURK
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID