Menüü
TV
Veebisait

Intervjuu | Kevin Aloe: kui Tammekas jala sirgu lasen, on minu kui tippjalgpalluriga kõik (0)

Tartu Tammeka vasakkaitsja Kevin Aloe. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Vahel on vaja astuda samm tagasi, et sealt siis uue hooga kaks sammu edasi liikuda, leiab endine FC Flora ja praegune Tartu Tammeka vasakkaitsja Kevin Aloe. Eesti meistri ridadest lahkumine ei tähenda, et ambitsioonid oleksid kadunud.

Premium liiga hooaeg seisab ega jätku koroonaviiruse epideemia tõttu nii pea. Soccernet.ee istus Aloega Tartu kohvikus Krempel maha mõned päevad enne hooaja algust. Siis, kui õhin ja ootusärevus olid paisunud maksimumini ja terve Premium liiga pakatas tahtest mehiste meeste mänguga algust teha.

Vahepealse paari nädala jooksul on väga palju asju muutunud, aga 24-aastase Aloe mõtted oma aktuaalsust minetanud pole, sest kirjeldavad endiselt täpselt ja selgelt põhjuseid ja motiive, miks ta jätkab karjääri Tammekas, kus mullu laenulepingu alusel mängis.

"Mul oli Tallinnast ka pakkumisi, aga eelistasin Tammekat, sest siin saan kogeda rohkem liidrirolli ja mul on peatreeneri täielik usaldus. Meeskond on noor ja võimekas, trennis pannakse kogu aeg täiega, sest kõigil mängijatel on silme ees siht astuda samm edasi. See on hea komplekt!" räägib Aloe, kellele 19 aastat koduks olnud Flora otsustas eelmise hooaja järel uut lepingut mitte pakkuda.

Kas sa eelmisel hooajal Tammekas mängides lootsid, et Flora pakub sulle uut lepingut?
Rääkisin mitmeid kordi Flora spordidirektori Norbert Hurdaga. Vasakkaitsja positsioonile oli toona valikus kolm meest – Henri Järvelaid, Michael Lilander ja mina. Oli selge, et üks klubis jätkata ei saa. Olin valmis, et see olen mina, sest olen neist vanem ja Flora eelistab nooremaid mängijaid.

Oli sul kahju Florast lahkuda?
Olin valmis mõlemaks variandiks, aga kuna olin 5-aastasest olemisest saadik Floras mänginud, siis ikka oli veidi kahju. Enda täit potentsiaali mul Flora esindusmeeskonnas avada ei õnnestunud, sest vigastuste või kaitseväeteenistuse tõttu (Aloe asus aega teenima 2018. aasta oktoobris ja lõpetas mullu mais – O. J.) ma kahte stabiilset järjestikust hooaega teha ei saanud. See jääb kripeldama, aga sportlase elu on juba kord selline. Kui Florast "ei" käes, otsisin uut varianti ja Tammeka oli kõige parem.

Tammeka äärekaitsja Kevin Aloe (vasakul) võitlemas kauaaegse koduklubi FC Flora ääreründaja Frank Liivakuga. Evald Tipneri karikasarja veerandfinaali võitis Flora 3:0. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Mainisid Tammeka ühe eelisena liidrirolli ehk vastutust. Järeldan, et Floras tundsid sellest puudust?
Võib-olla natuke küll. Olen ju liidri tüüpi, juhendan väljakul kaaslasi ja tõmban neid endaga kaasa. Vait ma platsil ei ole! Flora on palju suurem klubi ja kui meeskonda kuulub Konstantin Vassiljev, siis on ju üheselt selge, kes on liider. Tammekas on asjad teisiti. Olen nõus siin vastutust võtma ning kaaslasi heas ja halvas suruma.

Vastutuse võtmiseks on vaja kaasmängijate aktsepti. Kuidas selle saavutamine käib?
Olen vahel terava keelega küll, aga ütlen kuttidele alati, et see mis väljakul juhtub, tuleneb emotsioonidest ja soovist meid kõiki parema tulemuse suunas tõugata. Platsi kõrval oleme sõbrad ja saangi kuttidega hästi läbi. Oman võrdlusmomenti Flora kui Eesti tippsatsi treeningutelt ja toon sealt tuttavaid standardeid Tammekasse.

Flora on meeskond, mis mängib alati Eesti meistritiitlile. Tammeka praeguse seisuga mitte. Mida sa sportlasena enda peas pidid ümber programmeerima, et nimetatud olukorraga kohaneda?
Esmalt väikesed raskused olid. Abiks tulevad rohked kogemused noortekoondistest, sest olukord on ju veidi sarnane, kuna Eesti mängib päris tugevamate meeskondadega vastu üldjuhul kaitsest lähtuvalt ning proovib kontratega nõelata. Flora on seevastu on pea alati ründav osapool.

Väikest ümber programmeerimist oli vaja, sest mul on kõva võitjamentaliteet sees ja esmalt ei andnud endale alati aru, mis on meie reaalne tase. Samas praegu näiteks selle pealt, et mõni mees käib jalgpalli kõrvalt tööl, tagasi ei anta. Peatreener Kaido Koppel ei pigista ka silma kinni, vaid kui mängija on esinduse trennis, nõutakse täiega panemist ja kvaliteeti. See on hea!

Enne koroonaviiruse saabumist jõuti Premium liigas pidada esimene voor, kus Tartu Tammeka alistas 2:1 Viljandi Tuleviku. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Sportlasel on lisaks meeskondlikule eesmärgile vaja ka isiklikku sihti. Kuidas käis su peas leppimine teistsuguse standardiga, kus medal võrduks imega?
Jah, muidugi võrduks. Minu eesmärk on võtta üks mäng korraga ja tõsta oma stabiilsust, mille toel on võimalik teha hüpe kõrgemal tasemel mängivasse klubisse. Kui püsin terve, on mul mänguminutid niivõrd palju tagatud, kui see jalgpallis võimalik. Pean saavutama stabiilsuse, mis ongi jalgpalluri klassi näitaja.

Kui selle kõige käigus õnnestub võita Florat, Levadiat või Kaljut, oleks see väga mõnus. Aga samamoodi äge on vaadata noorte Tammeka mängijate arengut. Selle protsessi keskel viibimine on sulaselge nauding.

Mainisid hüpet kõrgemale tasemele. Ambitsioonid pole seega kadunud?
Ei, muidugi mitte. Tahan Tammekas uuesti jalad alla saada ja siis vaatab edasi, mis variandid on. Olen terve senise elu Tallinnas elanud, mis tekitas kerge mugavustsooni. Tartus saan keskenduda ainult jalgpallile, mitte mingeid häirivaid tegureid pole. Aega spordile pühendumiseks jagub ja annan kuuma nagu torust tuleb. Võtan olukorda nii, et see on mu esimene välisleping!

Lisaks on Flora ja Tammeka filosoofiliselt suhteliselt sarnased. Oma mängus või mõtteviisis mul midagi kardinaalset muuta ei tulnud. Tegutsen samasuguses keskkonnas, aga kraadi võrra nõrgemas tiimis, kus saan aga see-eest olla liidrirollis.

Seega su sportlik väljakutse ei ole praegu väiksem, kuigi meeskond tiitlile ei mängi?
Just. Oleme ausad – kui ma praegu Tammekas jala sirgu laseksin, oleks minu kui tippjalgpalluriga ju kõik. Ma pean siin nädalast nädalasse nii hästi pingutama kui vähegi suudan ja noored meeskonnakaaslased endaga kaasa tõmbama! Nii on võimalik samm edasi teha. Tulin küll Florast Tammekasse, mis on justkui samm tagasi, aga tahan siit veel kaks sammu edasi astuda.

2019. aasta hooajal suutis Tartu Tammeka punkte röövida kõigilt esinelikumeeskondadelt. 2020. aastal on eesmärk see sagedasemaks muuta. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Tammeka eesmärk on teha 2020. aastal parem hooaega kui mullu. Mida selle jaoks vaja on?
Kaitseliiniga oleme rääkinud, et me ei tohi lubada endale lüüa nii palju väravaid kui mullu. Kui saame kaitses oma asjad joonde, annab see meeskonnale kohe tohutult juurde, sest rünnakul me hätta ei jää – ükskõik, kellega ettevalmistusfaasis mängisime, lõime alati väravaid.

Väikesed asjad tuleb enda kasuks kallutada, et ei juhtuks nii, et 1:1 viigi suunas tüürivas mängus laseme 86. minutil värava sisse ja sõidame koju nulli punktiga.

Usud, et esinelik on võimalik?
Jah, muidugi. Mul on võitlejahing sees.

Selle jaoks on vaja edestada kedagi mullusest esinelikust? Kes on kõige reaalsem ohver?
(Meenutagem, et intervjuu toimus enne Premium liiga esimest vooru – O. J.) Esmalt arvasin, et Kalju, aga praeguseks on nad end päris huvitavalt komplekteerinud. Eks näis, kas Paide suudab teha teise sama hea hooaja järjest. Neil on liitujaid, aga samas Henri Välja lahkus. Eks paistab. Igatahes võib iga esinelikuklubi kindel olla, et meiega mängides midagi lihtsat ei tule.

Seda teavad kõik, aga esinelik on seni Tammekat edestanud stabiilsusega.
Jah, nõus. Mullu näiteks Maardu vastu ei saanud hakkama, aga siis sähvatasime ja võitsime võõrsil Florat. Koppel on läbi talve rõhutanud stabiilsuse vajadust – lasta vähe väravaid ja olla meeskondlikult igatpidi valmis.

Pakun sulle valiku mulluse liigatabeli esineliku vasakkaitsjaid – Henri Järvelaid, Trevor Elhi, Aleksandr Kulinitš ja Karl Mööl. Kas sa näed nende seas meest, kellest sa ei suuda parem olla?
Ei näe. Olen nende kõigiga ju konkureerinud kogu aeg ja pole kehvem olnud. Mitte grammigi. Mul olid vahepeal vigastused ja kaitseväeteenistus, nüüd tuleb jalad taas alla saada.

Seega olukord, kus Kevin Aloe on Eesti kõrgliiga parim vasakkaitsja, on saavutatav?
Muidugi. Töötan selle nimel, et see nii oleks ja Soccernet.ee pealkirjas seisaks, et Kevin Aloe muutis mängu või tegi ülihea asja. Allaandja tüüp ma ei ole!

*  *  *

Kevin Aloe

Positsioon: vasakkaitsja
Sündinud: 07.05.1995
Klubikarjäär: 2013-18 FC Flora, 2019-... Tartu Tammeka.
Statistika Premium liigas: 126 mängu, 3 väravat.
Saavutused FC Floras: Eesti meister 2015 ja 2017, Eesti karikavõitja 2016.

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
RASKE AJA VUTIJUTUD
Pikk ette (ja ise järele) | Mille järele on koroonakriisi ajal suurim igatsus?
AINULT LEGENDID
TOP 20 | #10: Puskas - ühe tormilise sügisega kodumaa kaotanud major
TOP 20 | #11: Di Stefano - blond poiss, kes põhjustas Reali ja Barcelona tüli
VÄLISMAA
TOP 20 | #11: Di Stefano - blond poiss, kes põhjustas Reali ja Barcelona tüli (0)
Alfredo Di Stefanol õnnestus Argentinas II maailmasõda sisuliselt vältida, sattuda Kolumbias peale kohaliku liiga kuldajastule ja jõuda Hispaaniasse Euroopa karikavõistluste sünniks. Õigel ajal õiges kohas. Alati. 
 
TOP 20 | #12: Eusebio - universaalselt armastatud diplomaat
VÄLISMAA
TOP 20 | #12: Eusebio - universaalselt armastatud diplomaat (0)
Aafriklane või portugallane? "See on poliitiline küsimus, aga mina pole poliitik," vastas Eusebio 2008. aastal. Ammendavat vastust ta kunagi ei andnudki. Ehk just seetõttu jumaldati teda mõlemal pool.
KOONDISEAASTA PILDIS
Koondise 2019 pildis: parimad klõpsud Sinisärkide eelmisest aastast
PREMIUM LIIGAST
SOCCERNET TV
RISTNURK
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Paide Linnameeskond
1
1
0
0
8:1
3
2.
Tallinna FC Flora
1
1
0
0
3:1
3
3.
Tartu JK Tammeka
1
1
0
0
2:1
3
4.
Nõmme Kalju FC
1
1
0
0
1:0
3
5.
Tallinna FCI Levadia
1
1
0
0
1:0
3
6.
Viljandi JK Tulevik
1
0
0
1
1:2
0
7.
JK Narva Trans
1
0
0
1
0:1
0
8.
FC Kuressaare
1
0
0
1
0:1
0
9.
Tallinna JK Legion
1
0
0
1
1:3
0
10.
JK Tallinna Kalev
1
0
0
1
1:8
0
VIIMASED PILDIGALERIID