Jalgpall Instagramis. Kes on Eesti suurimad sportlastest suunamudijad? (2)
Orkut – ammu unustatud. Facebook – vanaemade, vandenõuteoreetikute ja reklaamide hõivatud. Twitter – Eestis liiga nišikeskkond. TikTok – mitte päris see. Sotsiaalvõrgustikest on viimaste aastatega suure sammu edasi teinud Instagram, kus on lihtsa mõõdiku järgi võimalik võrrelda isikute, koosluste ja organisatsioonide populaarsust. Mitu jälgijat sul on?
- Lugu ilmus esialgselt aprillikuu Jalkas.
Jalka viis märtsikuus läbi põhjaliku uurimuse, et kaardistada Instagramis Eesti jalgpall ja Eesti sport tervikuna. Kui populaarsed on eri spordialad, võistkonnad ja sportlased? Mõistagi ei ole Instagrami jälgijate arv selles osas absoluutse tõe näitaja: mõni atleet ei pööra sotsmeediale üldse tähelepanu, aga toob sellegipoolest publiku tribüünidele, mõni teine naudib seevastu suurt virtuaalset jälgijaskonda ja teeb selle nimel suuri pingutusi, ent ei pruugi päris elus kuulsam või popim olla. Seega ei saa otsest võrdusmärki Instagrami jälgijaskonna ja tegeliku populaarsuse vahele mõistagi tõmmata, kuid hea aimuse ja ettekujutuse annab see arv sellegipoolest. Pealegi – mida rohkem jälgijaid, seda suurem publikum, kellele oma sõnumit edastada.
Võtsime Eesti spordi ja Eesti jalgpalliga seotud Instagrami leheküljed luubi alla mitmes kategoorias. Eraldi võrdleme omavahel Eesti klubisid, spordialaliite, individuaalsportlasi, jalgpallureid ja võistkonnaalade pallimängijaid (sealhulgas hokimängijaid).
Jalka otsis Instagramist üles kõik käesoleval hooajal Eesti meeste ja naiste meistrivõistlustele üles antud võistkonnad ning seadis nad jälgijate arvu järgi ritta, moodustades niimoodi kujundlikult Instagrami Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B.
Polnud suur üllatus, et jälgijaskonna poolest on Eesti jalgpalliklubidest tipus Premium liiga tegijad: ainsana on viiekohalise arvuni jõudnud mullu Konverentsiliiga alagrupiturniiril mänginud FC Flora, kellele järgneb valitsev meister FCI Levadia ja mitu hooaega järjest medalile tulnud Paide Linnameeskond. Neljandal kohal on sotsiaalmeedias head tööd teinud Tallinna Kalev, esikümnest leiame vaid ühe päris Premium liigas mitte mängiva meeskonna – selleks on sealt mullu omal soovil lahkunud Viljandi Tulevik. Ainsa sportlikult kõrgliigas palliva klubina on esikümnest välja, 15. kohale jäänud Tallinna Legion.
Kui Premium liiga klubid on sisuliselt kõik teinud Instagramis korralikku tööd, siis tabelis edasi liikudes on pilt juba hoopis kirjum. Seitsmest iseseisvast esiliiga klubist on vaid kolm suutnud ületada tuhande jälgija piiri, Esiliiga B klubidest on seda teinud vaid FC Tallinn ja Tartu Welco. Madalamate liigade võistkondadest, kes noorterühmadega ei tegele, on kõige kõrgemal aga Jõgeva Wolves, kes platseerub Eesti meeste tiimide arvestuses 28. kohale. Kõige väiksem Instagrami jälgijaskond on kolme tippliiga klubidest esiliiga B debütandil FA Tartu Kalevil.
Kui liigakohad määrataks Instagrami jälgijate arvu alusel, näeksid meie tippliigad välja sellised:
Võrdluseks võib välja tuua mõned naiskondade Instagrami lehed – suur osa klubisid kajastab oma naiskonna tegemisi põhikonto alt, mõnel naiskonnal on aga selle jaoks loodud eraldi lehekülg. FC Flora naiskonnal on näiteks 1159 jälgijat, Tabasalu JK naiskonnal 948, Pärnu Vapruse naiskonnal 719 ja Põlva Lootose naiskonnal 193.
Jalgpalliklubid võtavad teiste Eesti võistkonnaalade üle seljavõidu
Kui võrrelda meie jalgpalliklubide jälgijaskonda teiste Eesti pallimänguliigade klubidega, võivad jalgpalliinimesed rõõmu tunda: vutivõistkondi jälgib oluliselt rohkem inimesi kui muude alade tiime. Järgmises valikus on jalgpalli kõrval esindatud nelja suure võistkonnaala meeste kõrgliigatiimid. Ala nime kõrval on alaliidu Instagrami jälgijad. Võrdluseks: Eesti Jalgpalli Liidu Instagrami lehel on 14 300 jälgijat, Premium liiga lehel 6737 jälgijat ning Premium liiga meeskondade keskmine jälgijate arv on 3996.
Võrdluseks võib siia kõrvale panna veel mõne spordialaliidu Instagrami konto. Olümpiakomitee hallatava Team Estonia kontol, mis koondab palju spordialasid, on 10 600 jälgijat, kergejõustikuliidul 6564, laskesuusatamise föderatsioonil 3868, Eesti saalihokil 1072 jälgijat. Eelmisel suvel meile Tōkyō olümpialt kulda ja karda toonud vehklemisliidu konto ei ole aga näiteks juba paar aastat aktiivne olnud ning sel on vaid 539 jälgijat.
Individuaalsportlased teevad pallimängijatele üldjuhul säru
Eesti sportlaste kontode juurde minnes joonistub välja kindel seaduspära: individuaalsportlased on Instagramis tunduvalt rohkem pildil kui võistkonnaalade tegijad. Ühest küljest on Eesti sportlastel individuaalaladel üldjuhul võimalik jõuda säravamate saavutusteni (olümpiamedalid, EM- ja MM-tiitlid), teisalt on individuaalsportlasele tema isiklik bränd ilmselt olulisem kui võistkonnaala tegijale. Näiteks kui profijalgpallur teenib elatist koduklubis, kus hinnatakse eelkõige tema sportlikku taset palliplatsil, siis mõnel individuaalalal tuleb leiva lauale saamiseks väga hästi läbi saada sponsoritega ning osata ennast ja oma tegemisi heas mõttes müüa – sotsiaalmeedia on tänapäeval selleks suurepärane kanal.
Saja tuhande jälgija piiri on alistanud neli aktiivset Eesti sportlast, kusjuures esinelik on küllaltki loogiline: autoralli maailmameister, 321 000 jälgijaga Ott Tänak on esikohal, talle järgneb hoolimata päris vähesest aktiivsusest 211 000ga Ragnar Klavan. Saja tuhande piiri on alistanud veel ka Anett Kontaveit ja Kelly Sildaru. Esimese üllataja leiame aga viiendalt kohalt: tuleb välja, et sinna platseerub napilt saja tuhande piiri alla jääv jalgpallur Erik Sorga!
Jalgpallurite edulugu siinkohal aga suuresti ka lõpeb. Kui vähemalt kümne tuhande jälgijaga individuaalsportlasi on lisaks veel koguni 17, siis jalgpallurite seas on Klavani ja Sorga järel haigutamas päris suur tühimik – võrdlemisi napilt on viiekohalise arvuni jõudnud veel vaid Karl Jakob Hein, Henri Anier ja Maksim Paskotši.
Eesti naisjalgpallurite seas on aga olukord pisut nukram: Jalka tuvastas vaid kümme Eesti naismängijat, kellele elab Instagramis kaasa üle tuhande inimese. Paljude vutinaiste konto on sootuks privaatsed.
Kui jalgpallureid teiste võistkonnaalade tegijatega kõrvutada, on vutimängijate edu aga märgatav – tabeli kaheksast esimesest kohast kuus hõivavad just Eesti koondise jalgpallurid. Naispallurite seas on edukas aga võrkpall: õed Liis ja Kadi Kullerkann ning Kertu Laak on kõik suurema arvu "jüngritega" kui jälgituim naisjalgpallur Renate-Ly Mehevets.
Arvesse läksid vaid aktiivsete tegevsportlaste avalikud Instagrami kontod. Uuringu käigus sirviti läbi sadu Eesti sportlaste Instagrami kontosid, kuid on tõenäoline, et päris kõikideni ei jõutud, mistõttu on võimalik, et mõni atleet on tabelist seepärast eemale jäänud.
Suur probleem on kehv ilm, hooaja alguses ei teki vaatamas käimise harjumist. See kevad on veel eriti hull ilm olnud. Ning kahjuks on meil kehvale ilmale sobimatu infra, Sportlandil on katus peakohal, aga reeglina puhub külm tuul.
Ei taha ju päris talvetunkedega ka mängule tulla, ikka nö linnariietega, enne või pärast mängu käiks perega söömas jne.
