Järvela märkmik | Kui keegi koondisepausiks täisedu omab, siis Paide + Jürgen Klopp ja 1989 vs 2019 (0)
Inglismaal puhkenud poleemikas - kas Liverpoolil on õigus 149-aastase ajalooga karikasari kukele saata? - pole kõige tähtsam üldse see, kas Jürgen Klopp talitab õigesti, vaid see, et ta on võtnud spordipoliitilises küsimuses ohjad enda kätte.
"Järvela märkmik" on esmaspäeviti ilmuv rubriik, kus Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela paneb kirja nädala jooksul erinevatel jalgpalliteemadel tekkinud mõtted. Mõned lühemalt, mõned pikemalt. Rangeid raame pole, krutskeid ei välista. Seekord ilmus päevik ajakirjaniku puhkuse tõttu erandkorras teisipäeval, järgmisel nädalal taastub tavapärane rütm.
BBC raporteerib, et Liverpooli juhtkond toetab täielikult peatreeneri Jürgen Kloppi otsust Inglismaa karikasarja neljanda ringi korduskohtumisest loobuda. Liverpool ei jäta küll mängule tulemata, aga kuna see toimub keset Premier League'i talvepausi, siis lähevad platsile U23 meeskonna liikmed, keda juhendab tolle võistkonna peatreener Neil Critchley, mitte Klopp.
Põhjustest, miks Inglismaa (tipp)klubid mandri-Euroopa omadega võrreldes suuremat mängukoormust kandma peavad, rääkisin pikemalt eilses Soccernet.ee podcastis "Pikk ette (ja ise järele)". Lühidalt: erinevaid võistlusi (Premier League, Inglise karikas, liigakarikas) korraldavad (loe: sealt teenivad) erinevad organisatsioonid, kes igaüks kisuvad tekki enda poole.
Selle üle, kellel on õigus ja kui palju, saab vaielda pikalt. Inglismaal seda ka praegu tehakse. Aga Kloppi talitusviis on sümpaatne eelkõige põhjusel, et spordiüksus haarab initsiatiivi, surub kannad maha ja ütleb: siin on piir ja muu meid ei huvita!
Sportlased ja nende juhendajad peaksid tippspordi võtmeotsustes praegusest oluliselt rohkem kaasa rääkima. Nende hääl peab maksma. Klopp paneb seda maksma, mis on kiiduväärt. See, kas tal on konkreetses küsimuses õigus, pole üldse nii tähtis.
* * *
Kuidas 30 aastat tagasi oli kõike teisiti
Inglise jalgpallikirjutaja, raamatute "The Complete History of the World Cup" ja "The Complete History of the European Championship" autor Rob Fielder tuli 2019. aasta detsembri alguses põnevale mõttele.
"Käes on see aastaaeg, kui erinevad väljaanded tulevad välja oma 100 parima jalgpalluri nimekirjadega. Mõtlesin, et krutin ajaratast 30 aastat tagasi ja kujutan ette, milline võinuks nimekiri välja näha 1989. aastal," kirjutas Fielder Twitteris ja avaldaski seal oma versiooni. Vaata Fielderi pingerida siit.
Muidugi ei ole see lõplik tõde, aga üldise pildi toonasest jalgpalliskeenest annab ette küll – Fielderi 100 väljavalitu sekka mahtusid 29 riigi jalgpallurid, kes mängisid 18 erineva riigi liigas
Mõlemas jaotuses olid esindatud Itaalia, Argentina, Šotimaa, Brasiilia, Rumeenia, Portugal, Hispaania, Tšehhi, Belgia, Prantsusma, Saksamaa, Venemaa, Ukraina, Holland, Bulgaaria, Inglismaa ja Serbia. Lisaks olid esindatud Kreeka kõrgliiga ning Ungari, Valgevene, Austria, Uruguai, Alžeeria, Taani, Libeeria, Walesi, Iirimaa, Kolumbia, Norra ja Mehhiko jalgpallurid.
Kui võtta võrdluseks Inglise ajalehe The Guardiani 2019. aasta 100 parima jalgpalluri edetabel, mille koostamisel andsid oma hääle ka Soccernet.ee peatoimetaja Kasper Elissaar ja allakirjutanu, avaneb hoopis teistsugune vaatepilt.
100-st mängijast 90 esindavad Euroopa viite tippliigat (Inglismaa 37, Hispaania 21, Itaalia 14, Prantsusmaa 10, Saksamaa 8) ja lisaks pääsesid saja sisse Holland (4), Brasiilia (3), Portugal (1), Austria (1) ja USA (1) ehk esindatud olidki ainult 10 riigi kõrgliigad.
Mängijate kodumaade osas on kadu sisuliselt olematu, sest The Guardiani 100 parima seas on esindatud 28 riigi jalgpallurid. Küll aga on huvitav vaadata, kuidas on too kooslus on maailmajagude lõikes muutunud. 1989. aastal oli Euroopa esindatud 22, Lõuna-Ameerika 4, Aafrika 2 ja Põhja-Ameerika 1 riigi jalgpalluritega. 2019. aastal on seis: Euroopa 18, Lõuna-Ameerika 4, Aafrika 5, Aasia 1.
Langenud on Euroopa osakaal (eelkõige Ida-Euroopa jalgpallurite näol, sest 1989 nimekirjas esindanud olnud Venemaa, Ukraina, Valgevene, Rumeenia ja Bulgaaria 30 aastat hilisemas nimekirjas ei figureeri) ja tõusnud Aafrika oma. Lõuna-Ameerika on positsioonid säilitanud.
Järeldus nr 1: 30 aasta jooksul on klubijalgpalli tipp muutunud palju teravamaks ja parimad mängijad on koondunud viide tippliigasse.
Järeldus nr 2: Aafrika jalgpallurite tase on paranenud, aga 2000ndate alguses tõenäolise(ma)na tundunud suurt vallutusretke pole selle mandri vutimehed suutnud teostada.
Kumbki neist ei üllata.
* * *
Kelle hooaja alguse võistluskalender on parim?
Üle-eelmisel nädalal avalikustati 2020. aasta Premium liiga kalender, mille järgi peetakse enne märtsi lõpu koondisepausi, kus Eesti kohtub kodus Uus-Kaledoonia ja praeguseks veel teadmata vastasega, kolme vooru jagu kohtumisi. Premium liiga stardisirge on seega tänavu ühe vooru võrra pikem kui mullu.
Lõpuks mängivad kõik 10 meeskonda teineteisega neli korda läbi, aga jalgpall pole pelk liitmistehe, vaid olulisel kohal on ka inertsjõud (või selle puudumine), mis võib aidata klubil saavutada lõpptabelis prognoositust parema või kehvema tulemuse. Õnnestumine külvab spordis enesekindlust ja kaasnev positiivne emotsioon on sageli tähtsamgi taktikalistest või tehnilistest oskustest.
Seega põneva mõtteharjutuse korras vaadakem, millised on 10 Premium liiga klubid lõpetada stardisirge täiseduga ehk kolme võiduga kolmest mängust? Muidugi on tegu õunte pealt ennustamisega, sest 38 päeva pärast valitsevat sportlikku situatsiooni võivad mõjutada nii värbamised, lahkumised kui ka vigastused.
Aga võttes toetuspunktiks klubide tunnetusliku ootushorisondi ja eeldatava tabelilahtri, on järeldused järgmised.
Tavalisel hooajal ei tohiks Flora täisedu omada, sest pärast avamängu Legioniga (eeldatav tulemus võit) ootavad neid ees duellid Kalju ja Levadiaga. Aga kas 2020 on tavaline hooaeg, kus tabelitipud suhteliselt tihedas pundis, või hoopis selline, millele on viidanud senised kontrollmängud, kus Flora nivoo on olnud kahest põhirivaalist selgelt kõrgem?
Levadial lasub kohustus saabuda 3. vooru duellile Floraga täiseduga, sest esimesed kaks vastast on Kuressaare ja Tulevik. Flora vastu ollakse tolles mängus siiski autsaider. Kalju kolm esimest vastast on Trans, Flora ja Tulevik. Täisedu oleks väga suur õnnestumine, seitse punkti hea ja viis-kuus rahuldav saak.
Kui välja jätta tiitlikaitsja Flora, on veel kaks klubi, kes kohtuvad kolme esimese vooru jooksul ainult klubidega, keda 2019. aastal edestati. Nendeks on Paide (vastased Kalev, Trans ja Legion) ning Tammeka (Tulevik, Legion ja Kuressaare). Neist matšidest täisedu saavutamine nõuab õnnestumist, aga mitte eneseületust. Seda eeldusel, et mõlemad on valmis mullusest paremaks hooajaks. Samas on Tammeka piisavalt enigmaatiline, et ka kaks-kolm punkti poleks jahmatav.
Tabeli eeldatava tagumise viisiku šansid kolme vooru järel täisedu omamiseks on ootuspäraselt minimaalsed ja eesmärk on pigem kuue punkti kandis, mis nõuaks õnnestumist kahes mängus. Ühtlasi oleksid kuus punkti väga hea vundament, millele ehitada üles maja nimega "liigakoha säilitamine". Vahemikus 2014-2019 tuli tabelis kaheksa parema sekka mahtumiseks koguda vastavalt 19, 26, 18, 29, 22 ja 24 ehk keskmiselt 23 punkti.
Transi kolm esimest vastast on Kalju, Paide ja Kalev. Neli punkti oleks hea, kuus väga hea. Tulevik alustab seeriaga Tammeka – Levadia – Kalju. Null poleks ootamatu ega põhjus kriisikoosolekuks, aga ebameeldiv ikka. Neli punkti oleks väga tubli, aga ka kaks-kolm oleks kobe.
Kalev alustab liigat Levadia vastu ja kohtub seejärel Kuressaare ja Transiga. Kui teenekast koondislasest peatreener Aleksandr Dmitrijev siirdub oma lahkumismängule avatud punktiarvega, kus saldoks pole üks, on seis okei. Aga tahetakse muidugi enamat.
Kuressaare kolm esimest vastast on Levadia, Kalev ja Tammeka. Peatreener Roman Kožuhhovski näeb kahtlemata võimalust seitsmeks punktiks, aga eesmärk on ilmselt neli, kusjuures kaks-kolm poleks samuti paha. Debütandi Legioni kolm esimest vastast on Flora, Tammeka ja Paide. Oht nullile jääda on arvestatav.
Kolme vooru järel täisedu omamise tõenäosuse TOP3: 1. Paide Linnameeskond, 2. FCI Levadia, 3. FC Flora.
Kolme vooru järel barankaklubi liikmelisuse tõenäosuse TOP3: 1. Tallinna Legion, 2. Viljandi Tulevik, 3. Narva Trans.
