Järvela märkmik | Man Unitedi hädine ja pehme kapituleerumine; jalgpalli Grand Slam vallandas Soomes poleemika (0)
Liverpooli 2:0 võidus Manchester Unitedi üle polnud mitte midagi ootamatut. Asjaolusid arvestades oli see igati loogiline tulemus. Ometigi tekitas just see kohtumine suurima resonantsi nädalal, kuhu sisse mahtus erakorraline võimuvahetus FC Barcelonas.
"Järvela märkmik" on esmaspäeviti ilmuv rubriik, kus Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela paneb kirja nädala jooksul erinevatel jalgpalliteemadel tekkinud mõtted. Mõned lühemalt, mõned pikemalt. Rangeid raame pole, krutskeid ei välista.
Liverpooli paadunumaid toetajaid mahutava otsatribüüni The Kop rõkatus, mille päästis valla nende nina ees sündinud Mohamed Salahi 90+3. minuti 2:0 värav (ja sellele järgnenud tähistus, kus staariks oli egiptlasele resultatiivse söödu andnud väravavaht Alisson), oli tohutult siiras ja võimas, sest lükkas ümber viimasedki kahtlused.
Liverpool tuleb tänavu Inglismaa meistriks ja lõpetab 30-aastase tiitlipõua, mis olnud selle aja jooksul kõigi nende rivaalide jaoks ammendamatuks aasimisallikaks. Isegi 2005. ja 2019. aasta Meistrite liiga tiitlid ei suutnud tõrjuda eetrist igihaljast anekdooti "Which ship has never docked at Liverpool? The Premiership!"
Rõõmu suurendas tõik, et see 2:0 võit saavutati oma suurima rivaali üle. Manchester United on ju see, kes tõusis Sir Alex Fergusoni muinasjutulise ametiaja jooksul võidetud 13 meistritiitliga Inglismaa edukaimaks jalgpalliklubiks, tõrjudes Liverpooli selles arvestuses teiseks. Tänavu kevadel vähendab Liverpool kaotusseisu minimaalseks (19:20) ning on juba praegu suursoosik 2021. aastal tiitlit kaitsma.
Eilse kohtumise peamiseks pidepunktiks polnud aga Liverpooli kvaliteet, milles puudus igasugune üllatusmoment. Jürgen Klopp ongi suutnud tekitada meeskonnas harvanähtava harmoonia, mis peegeldub imelistes tulemustes. 21 võitu ja 1 viik 22 mängust on maineka statistikaagentuuri Gracenote andmetele Euroopa TOP5 liigade kõigi aegade parim näitaja.
🔥 - Best records in Europe's top five leagues after 22 matches
W21-D1-L0 by @LFC in 2019/20 Premier League
W20-D2-L0 by Manchester City in 2017/18 Premier League
W20-D2-L0 by Bayern München in 2013/14 Bundesliga#LIVMUN #LFC— Gracenote Live (@GracenoteLive) January 19, 2020
Olgu lisatud, et 2018. aastal Inglismaa meistriks tulnud Manchester City ja 2014. aastal Saksamaal tiitli võitnud Müncheni Bayern edestasid mõlemad oma lähimat rivaali 19 punktiga. Oleks väga üllatav, kui Liverpooli edu Leicester City ees, kes on vaatamata Burnleylt saadud kaotusele peamine hõbedapretendent, oleks nii väike. Lõhnab pigem 30 punkti kanti ...
Inglismaa jalgpalli suurima derbi järjekordse etenduse peamiseks pidepunktiks oli Manchester Unitedi hädisus. Pärast seda, kui Virgil van Dijk võõrustajad 14. minutil juhtima viis, muutus Manchester Unitedi mäng pehmeks, justkui oleks tegemist (kogu austuse juures nende väärikate klubide suhtes) Bournemouthi, Aston Villa või Brightoniga.
20-kordne Inglismaa meister Manchester United mängis hädiselt, nagu kombeks tabeli tagumise otsa klubidele, kes ei suuda võõrsil tippvõistkonna vastu 0:1 taha jäämise järel enam täiega pingutada, sest teavad väga hästi, et viigi saavutamise šanss on väike, aga selle eest väsimuse näol makstav hind ränk. Ning eelistavad alateadlikult keskenduda kahjude minimeerimisele ning järgmisele lahingule, kust punktilisa hankimine tõenäolisem.
Manchester United oli Liverpooli jaoks mugav vastane. Kui pole võimalik jalgpalli mängides oma paremust maksma panna, siis tuleb end vastase jaoks muul moel ebameeldivaks teha. Juhtida kohtumine Liverpoolile sobivatest rööbastest kuskile konarlikule põllule, kus madin paratamatult juhuslikumat laadi. Selle jaoks tuleb vastane närvi ajada. Fergusoni United oli selleks alati võimeline, sest sinna kuulusid karakterid nagu Roy Keane või Gary Neville, kelle jaoks eesmärk pühitses abinõu.
Eile Manchester Unitedil säärase suhtumisega meest väljakul polnud. Siinkohal oleks lihtne viidata Scott McTominay ja Marcus Rashfordi vigastustele, aga see oleks ekslik. Probleem ei peitu traumades, vaid võistkonna kauaaegses puudulikus ja visioonitus komplekteerimises. Nagu Neville eile otse-eetris teatas: Man Unitedi palgaeelarve on maailma jalgpallis suuruselt teine, mis muudab selle rahahunniku eest saadava toode vastuvõetamatuks.
"Juhtkonnas ei valitse talendipuudus, sest nad on suutnud panna klubi teenima suurt tulu. Aga klubi pidanuks juba aastaid tagasi paika panema jalgpallipoole juhtimismudeli, mida aga pole tehtud. Selle teemaga ei tegeleta ja tulemuseks on korralagedus!" teatas Neville karmilt ja õiglaselt.
* * *
Bruno Fernandes ja Erling Braut Haaland
Liverpoolilt saadud 0:2 kaotus ja irvitamised, et kui praeguseks kaotab United oma suurimale rivaalile 30 punktiga, siis paari hea ostu ja tubli hooaja lõpuga õnnestub see marginaal hooaja lõpuks hea õnnestumise korral 45 punkti piires hoida, pole Man Unitedi ainsad halvad uudised.
ESPN-is kirjutab Mark Ogden, et eelmisel nädalal lähedal tundunud Portugali poolkaitsja Bruno Fernandesi ostmine Lissaboni Sportingust on lörri minemas, sest United ei kavatse välja käia 80 miljonit eurot, vaid leiavad õiglase hinna olevat 50 miljonit (+ 10 miljonit sõltuvalt tulemustest).
Ogden märgib: "Samas poleks üllatus, kui United peab jällegi taganema ja maksma Sportingu poolt küsitud hinna, sest neil pole ruumi uks kinni lüüa ja minema jalutada. Jalgpallimaailm teab, et United on meeleheitel ning iga klubi, kes neile mängijat müüb, proovib olukorrast võimalikult rammusa summa välja lüpsta."
ESPN-i ajakirjanik lisab, et samamoodi – maksma selgelt üle loogilise hinna – pidi talitama ka Liverpool, kui soovis osta Virgil van Dijki ja Alissoni. Ning suvel tegi seda ka United, kes proovis Leicester Cityga Harry Maguire'i hinna osas kaubelda, ent maksis lõpuks ikkagi algselt küsitud 85 miljonit naela.
Lisaks on Unitedil ukse kinni prõmmimisega äsjasest ka üks valus kogemus. Sügisel Meistrite liigas Salzburgi eest ridamisi väravaid kõmmutanud Erling Braut Haalandi agentide nõudmisi peeti liiga suurteks ning Norra ründaja jahtimisest loobuti. Laupäeval debüteeris hoopis Dortmundi Borussiasse siirdunud Haaland Bundesligas, kui sekkus vahetusest ja lõi 23 minutiga kaabutriki, millega aitas 1:3 kaotusseisus olnud meeskonna võõrsil Augsburgi üle 5:3 võiduni.
Pole garantiid, et Haaland suutnuks aidata Unitedil vältida kaotust Liverpoolile. Aga temaga olnuksid meeskonna võimalused kindlasti paremad. Kõigel on aga oma hind ja ükskõik, kellest United huvitub, maksab kohe eriti palju. Langenud kuninga troonile tagasi uputamine ongi kulukas ja keeruline lõbu. Liverpool jändas 30 aastat enne, kui pihta sai.
* * *
Soomes konflikt jäähoki vs jalgpall
Kui Eestis jagatakse aasta sportlastele Kristjani-nimelisi kuldseid kujusid, siis Soomes kannab analoogne auhind Uuno-pokaali nime. Pidulik gala toimus neljapäeval ning osutus jalgpalli Grand Slamiks, sest Soome aasta sportlaseks tunnistati ründaja Teemu Pukki, võistkonnaks jalgpallikoondis ja treeneriks selle juhendaja Markku Kanerva.
💬 "I'm really, really proud of this achievement." 🏆
Teemu talks after being crowned Finland's Athlete of the Year at the annual @Urheilugaala ⬇️ pic.twitter.com/Wj2gCc4xkk — Norwich City FC (@NorwichCityFC) January 17, 2020
Kui selles, et Soome individuaalspordi jaoks kasinal aastal peavad tunnustused kuuluma võistkonnaaladele, valitses lahe põhjakaldal üpris suur üksmeel, siis lõplike valikutega kõik rahul ei olnud.
Näiteks ajalehe Ilta-Sanomat sporditoimetuse juht Vesa Rantanen tõi kolumnis välja, et Soome jäähokikoondise 2019. aasta MM-tiitel oli oluliselt suurem saavutus, kui kaks eelmist, 1995. ja 2011. aastal võidetut, ent jäi nüüd igasuguse tunnustuseta. Rantanen nimetas mullust MM-tiitlit Soome jäähoki kõigi aegade suurimaks saavutuseks ning talle on raske vastu vaielda, sest 1995 või 2011 polnud MM-kulla võit kaugeltki nii ebatõenäoline kui mullu.
Kui Pukkile antud auhinna üle Rantanen ei vaielnud, siis aasta võistkonna ja aasta treeneri omade üle küll. Need pidanuks tema meelest kuuluma jäähokimeeskonnale ja selle juhendajale Jukka Jalonenile. "Soome võistkonnaspordi tase on seega väga kõva: aastal, kui Soome tõelise rahvusala sümbol lööb lauda oma kõigi aegade vägevaima saavutuse, jäid nad auhindadest sootuks ilma," lõpetab Rantanen oma arvamusartikli iroonilise torkega.
Mida sellest järeldada? Ei midagi muud, kui et aasta sportlase valimised ongi tohutult subjektiivsed ettevõtmised, kus suurt enamust rahuldava tulemuseni jõuda sageli võimatu. Lisaks tulemusele protokollis mängivad rolli ka emotsioon ja kalender. Hääletus avati ju paar nädalat pärast Soome jalgpallikoondise triumfi, mis oli kõigil erinevalt hokikullast värskelt meeles.
NB! Olgu lisatud, et Soome aasta sportlased selguvad ainult spordiajakirjanike seas läbiviidava hääletuse tulemusel. Rahvahääletusel valitakse ainult aasta spordihetk (võitis Soome jalgpallikoondise EM-finaalturniirile kvalifitseerumine), spordiametnikel ja -alaliitudel kaasarääkimise võimalust pole.
