Karel Voolaid: ma ei kahtle Märten Kuuse potentsiaalis, aga konkurents keskkaitses on kõva (1)
Eesti jalgpallikoondis lendab esmaspäeva hommikul Zaporižžjasse, kus neljapäeval kohtutakse maavõistluses Ukrainaga, kes kindlustas oktoobris koha järgmise suve EM-finaalturniiril. Peatreener Karel Voolaid ütles enne äralendu, et eesootavas aknas kavatseb ta mängitada laia koosseisu.
Koondisekutse said, nagu ikka, 23 mängijat, kellest kolm on väravavahid. Esialgses valikus olnud Enar Jääger sai laupäevases Premium liiga mängus vigastada ning teda asendas Märten Kuusk.
Karel, algav aken erineb su ametiaja kahest esimesest, sest ei koosne kahest valikmängust, vaid maavõistlusest ja valikmängust. Kas ja mida see muudab?
Saame olla valikutes pingevabamad, mis teeb heameelt, sest minu suur soov sügiseks oli katsetada läbi arvestatav ring jalgpallureid, kes on minu silmis kas lähi-aastatel või praeguses hetkes olulised tegijad. Kui kõik läheb hästi, siis saab eesootava akna raames selle ringi heas mõttes ümber paljude mängijate ära tõmmata. Kõik, kes reisile kaasa tulevad, saavad plaanide järgi märkimisväärse mänguaja.
Erandiks kolmest mehest koosnev väravavahisektsioon, sest ma ei poolda maavõistluses väravavahi vahetamist. Keeruline on see olukord tänases päevas Marko Meeritsa jaoks. Matvei Igoneni mängitamine Saksamaa vastu oli väga lähedal, aga neljapäeval Ukraina vastu alustab ta kindlasti.
Ütled, et tahtsid suure ringi läbi proovida. Ometi jäi keskkaitsja Märten Kuusk su esialgsest valikust välja ja pääses kaasa ainult põhjusel, et Enar Jääger sai laupäevases Flora mängus vigastada. Kuidas nii?
Sest ma tahtsin Jäägerit ka sinna ringi hõlmata. Võib-olla oleksid Gert Kams ja Jääger saanud veel ühe korra koos mängida. Ma ei tee koondises ühtegi vangerdust põhjusel, et mängijad on omavahel head sõbrad, vaid esialgne otsus Jäägeri kaasamise osas tulenes seostest mineviku ja Ukraina-mänguks soovitava kooslusega.
Toda rida võiks ka pikendada. Samamoodi saaks küsida, miks jäi kutseta Vlasi Sinjavski või mõni teine mees? Talve jooksul, eriti florakad, saavad päris häid rahvusvahelisi treeningkohtumisi, kus mehistuda ja olla kevadeks parimas vormis.
Lisaks on meie valik keskkaitses koondise üks paremaid. Eriti arvestades, et mängime taas neljamehelise kaitseliiniga. Konkurents on päris kõva ja kindlasti mängivad lähiaastatel seal kõige paremad ja kogenumad, sest tagala peab Eestil kindlasti paigas olema. Eesmistes liinides on noorte mängijatega vangerdada hõlpsam.
Aga kordan üle, et Märten Kuuse potentsiaalis ma ei ole kunagi kahelnud, kui olen erinevates koondistes tema treener olnud (Kuusk oli Voolaidi juhendanud U21 koondise kapten – O. J.). Sel positsioonil on lihtsalt vaja meeletut kvaliteeti ja kogemust. Seetõttu oli esialgne valik selline, nagu ta oli. Aga kui Märtenile pühapäeval helistasin, siis ütlesingi, et ju siis pidi nii minema. Ta saab nüüd varem oma võimaluse.
Ma valmistan ju mängijat millekski ette. Milleks? Kas selleks, et ta on järgmisel aastal põhikeskkaitsja? Kui järgmise aasta sügiseks, siis aega veel on.
Mida neljapäevane vastane Ukraina endast kujutab? Ilmselt pole ekslik liigitada nad Euroopa 10 tugevama koondise sekka?
Andrei Ševtšenko ametisse määramise järel (2016. aasta sügisel – O. J.) on nende kõver liikunud ülespoole. Ning mängijate vanusekõver samuti. Ta alustas päris noortega, aga nüüd on tuumik kogenum. Põhikoormust kandvad mängijad saavad optimaalselt väga heal tasemel mänguaega. Võistkond on üles ehitatud Donetski Šahtari baasil ning nende esitustes on tunda klubilist kokkumängu. Ukraina on tõesti hetkel Euroopa üks tugevamaid võistkondi. Nad mängivad väga hästi.
Kuivõrd palju aitab kohtumine Ukrainaga valmistuda EM-valikmänguks Hollandiga?
See, mida üritame Ukraina vastu, on küllaltki sarnane plaaniga, millega läheme Hollandi vastu. Selles mõttes on hea, et väga kardinaalseid muudatusi pole vaja teha. Tõenäoliselt tuleb kaitses kõvasti rassimist. Meie pallivaldamise seisukohast on Ukraina ja Hollandi mängude vahel teatud erinevused.
Suvel pärast ametisse asumist märkisid, et treeneril peab ikka alati närv ka sees olema. Kui sa võrdled enda sees praegu olevat närvi kahe eelmise koondiseaknaga, siis milline on võrdlusmoment?
Rahulikum on. Esimeses aknas oli kõige rohkem küsimärke. Ma ju tunnen mängijaid, aga mis nad tegelikult on? Ma tunnen oma abilisi, aga kuidas me ikkagi koos töötame? Eelmisest aknast saime jällegi teatud vastused ja nüüd soovin taas parandada koostööd nii mängijatega kui ka treeneritetiimi sees.
Vaatasin taas üle septembris ja oktoobris peetud kohtumised, nagu ma seda mingi aja tagant ikka teen. Ikkagi näen, et teatud ideed, mida olen soovinud võistkonnani viia, ei ole päris kinnistunud. Tuleb need uuesti üle korrata. Aga erilist ärevust ma esmaspäeva hommikul siin lennujaamas ei tunne.
Aga kas see, et su praegune leping lõpeb nende kahe mänguga, tekitab mingit ärevust?
Tegelikult ei. Meie töötame nii, nagu läheks asi edasi. Vaatame tulevikku ja meie valikud ja plaanid on sellest sõltuvad. Peangi siinkohal silmas, et suur ring kaasa sõitvatest meestest saavad platsile. Et oleks järgmist aastat silmas pidades väga hea pilt ees ja mingid sammud tehtud. Eks siis näib, kas meile antakse võimalus edasi töötada. Muidugi me kõik seda hea meelega teeksime.
Ukraina – Eesti maavõistlus toimub 14. novembril kell 19.00 Zaporižžjas Slavutits-Arena staadionil. Seejärel sõidab koondis Amsterdami, kui 19. novembril kell 21.45 minnakse EM-valikmängus vastamisi Hollandiga.
