Kas 12 klubiga profiliiga ongi Eestis utoopia või jagub veel lootust? (4)
Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" värskeimas osas arutlesid saadet teinud Kasper Elissaar, Laura Jaansen ja Kristjan Jaak Kangur muuhulgas selle üle, kas Viljandi Tuleviku ja Maardu Linnameeskonna loobumine Premium liigas mängimisest võib viidata sellele, et liiga täisprofessionaalseks muutmine käib klubidele hetkeseisuga üle jõu.
"Natuke eriline aasta on tänavu kindlasti, sest muudatusi on palju ja need toimuvad nii viimasel hetkel. Kas see just paratamatu on, aga selliseid asju tuleb ju ette kõikides eluvaldkondades. Muidugi pole hea, et nii juhtus - oleks hea, et klubid, kes peavad mingisse liigasse kuuluma, seal ka mängivad," märkis Jaansen.
"Tuleviku toetajad taandusid kindlasti vähemalt osaliselt praegu maailmas valitseva olukorra tõttu ning küllap oleks ka Maardul olnud võimalik leida toetajaid natuke kergemini. Teine asi on, et meil on praegu kerge üleminekuperiood, kus meeskondade asemele astuvad klubid. Mul on väga hea meel, et Maardus kõik täiesti ära ei lagune ja noortetööga jätkatakse. Aga vaadates, kes altpoolt peale tulevad, tundub, et klubi laiapõhjalisem struktuur on olulisemaks muutunud," lisas Kangur.
"Teine asi on see, et staadionite puhul on võetud seisukoht, et läheme mänguga ees ja küll tingimused tulevad järele. Nüüd oleks veidi nagu samamoodi, et peame pürgima selgelt profiliiga poole ja küll siis tulevad klubid järele. Aga võib-olla on vinti selles mõttes üle keeratud, et jalgpalliliidu poolt rahastatavaid positsioone on klubides saanud liiga palju? Võtame näiteks noortetöö juhi positsiooni, mille puhul on midagi veidi valesti, kui sisuline ja rahaline stiimul peab tulema kuskilt väljast.
Aga on tõsi, et esindusmeeskonna ülalpidamine koos püramiidi laiapõhjalisusega võib muutuda kohati natukene raskeks. Õnneks ei ole meil klubid vähemalt pankrotti läinud. Ei saa ka öelda, et selline strateegia on vale, pigem on ta õige. Aga jälle kerkis üles küsimus, kas meil on kümne profiklubi jagu materjali. Kui näiteks Tallinna Kalev oleks öelnud, et me ei hakka oma noortesüsteemi ohvriks tooma ja me ei tõuse kõrgliigasse, kas siis oleks neile asendajat olnud? Lõpuks oleksime jõudnud sellesama Tuleviku juurde tagasi ..." arutles Kangur.
"Praegu on näha, et Premium liiga professionaalsemaks ajamine on tekitanud Premium liiga ja Esiliiga vahele väikese nõksu. Selle oleme küll selgeks saanud, et Premium liiga laiendamine 12 meeskonnale tundub küll praegu täiesti utoopiline. Kui samm Esiliigast Premium liigasse on raskemat sorti, siis Esiliigasse tahetakse tulla. Tullakse hooga ja sealt ei taheta enam kuskile minna. Näeme paradigma kerget muutust," täiendas Elissaar.
"Kui suudad vastu seista mõtteviisile, et edu ainus mõõdupuu on sportlik edukus - et kui sa ei ole kõrgliigas, oled sa läbi kukkunud -, siis on tegelikult pikas plaanis lootust. Seda mõtteviisi peab vahel natuke tõrjuma, kõike ei tohi sellele ohvriks tuua. Vaadates paljude klubide tegutsemist, tundub, et seda lootust on," lõpetas Kangur.
Veel tehti taskuhäälingus juttu Paide Linnameeskonna mängija ja Tallinna Kalevi presidendi Ragnar Klavani topeltrollist, Eesti tippnaismängijate loobumisest ning Aafrika meistrivõistluste lõpplahendusest. Kuula saadet siit, Spotifyst või Apple Podcastidest!