Kas Hamburgi Jatta kasutab valeidentiteeti? (0)
Nii saksakeelne jalgpallimeedia kui ka selle tarbija on pidanud viimasel nädalal ühe konkreetse teema puhul tavapärasest veidi enam keskendumisvõimet rakendama.
Seda suuresti seetõttu, et kolmapäeval avalikkuse ette toodud uudis esmalt oma unikaalsuses tähelepanuväärne oli, kuid seejärel juba seepärast, et päev päevalt üha tihedamaks muutunud faktipesas orienteeruda. Kogu loole lisab pikantsust ka asjaolu, et paar kõige suuremat meediaplatvormi pole teemale peaaegu üldse tähelepanu osutanud.
Nagu öeldud, sai kogu lugu alguse eelmisel kolmapäeval, kui Sport Bildi päises seisis küsimus: kas HSV staar Jatta kasutab valeidentiteeti? Neljale leheküljele laotatud töö kokkuvõtte saab sõnastada järgmiselt: viimaste nädalate uurimistööle tuginedes esitab Sport Bild kahtluse, et 2016. aastal Hamburgiga profilepingu sõlminud 21-aastase Bakery Jatta nime all mängib hoopis 23-aastane Bakary Daffeh.
Süüdistuse sisu seisneb asjaolus, et täna Jatta nime all tuntud mängija olla 2015. aastal Gambiast põgenedes esitanud Saksamaale sisenedes valedokumendid, mis teda valega nimega ja kaks aastat nooremana olevat näidanud. Kui süüdistus kohtusse peaks jõudma ja seal kinnitust leidma, võib noort meest ees oodata kuni viieaastane vabadusekaotus ja riigist väljasaatmine.
Sport Bild on oma loo illustreerinud kahe mustanahalise mehe fotoga, neist ühel 2016. aastal tehtud foto Hamburgi särki kandvast Jattast, teisel kaks aastat varem üles võetud Daffeh. Kas tegemist on tõesti ühe ja sama mehega, seda on visuaalse vaatluse teel keeruline sajaprotsendiliselt väita, kuid Sport Bild teab vähemalt kahte meest, kes noil piltidel ühe ja sama isiku tuvastada suudavad. Need on Jatta kaks endist treenerit Gambiast: Ibou Diarra ja Mustapha Manneh.
Paneme nüüd esmalt kirja need faktid, mida teati enne kolmapäeva. Teati seda, et Gambiast pärit Jatta saabus pagulasena Saksamaale 2015. aasta juulis ning ta väitis oma sünniajaks olevat 6. juuni 1998. Ühtegi sellekohast paberit tal esitada polnud ning uued dokumendid Gambiast saabusid temani alles pool aastat hiljem. Siiski leiti talle kohe Saksamaale saabumise järel elupaik Bremeni läheduses asuvas noorte hoolekande- ja haridusasutuses.
Sama aasta sügisel osales Jatta Bremeni Werderi U19 ja U23 treeningutel ning 2016. aasta jaanuaris sai võimaluse oma jalgpallioskusi Hamburgi klubile demonstreerida, kellega ta juunis, nädal pärast oma 18. sünnipäeva profilepingu sõlmis. Juba toona oli lepingu sõlmimise juures tähelepanuväärseim Jatta väide, et ta pole varem kunagi klubijalgpalli mänginud, fakt, mis siis muuhulgas ka eestikeelses meedias äramärkimist leidis.
Nüüd viitab Sport Bild 2016. aasta juunis Hamburgi klubi kodulehel ilmunud intervjuule, kus Jatta räägib: "Ma pole Aafrikas mitte üheski klubis mänginud. Vaid nädalavahetustel võisin mõnel professionaalselt juhendatud treeningul osaleda. Muidu olime kõik omapead ning oma oskused omandasin tänaval mängides." Taoline peadpööritav lend – tänavalt otse Saksamaa kõrgliigasse – toona siiski avalikku kahtlust tekitada ei suutnud.
Aga heidame pilgu ka Daffeh' teadaolevatele tegemistele. Meile on teada, et ta jõudis läbi käia mitmetest Gambia, Nigeeria ja Senegali klubidest, samuti jõudis ta esindada Gambia U20 koondist. Noist tegemistest on viimastel päevadel enim tähelepanu pälvinud kaks episoodi.
Esiteks, nagu juba öeldud, väidavad Jattat fotode põhjal ära tundvat kaks endist treenerit, kellest Manneh oli Daffeh' juhendaja olnud Gambia noortekoondises. Rahvusvahelises uudistevoos on nood kaks nime kõrvuti läbi lipsanud 2014. aasta aprillis, mil Gambia noored Aafrika meistrivõistluste eelringi esimeses mängus Libeeria alistasid, kusjuures mängu ainsa värava, nagu kirjutab toonane press, lõi "Brikama Unitedi endine ründaja Bakary Daffeh".
Teine oluline episood on seotud Daffeh' viibimisega Senegalis, kus tal 2015. aasta suvel lõppes laenuleping Casa Sportsi nimelise klubiga. Too laenulepingu lõpulejõudmine on tähelepanuväärne seetõttu, et pärast seda kaob Daffeh' nimi uudisvoost, kaovad ka tema enda jäljed, samal ajal aga ilmub Saksamaa pinnale Jatta nimeline mees. Täna uuritaksegi, kes siis õigupoolest tol suvel Saksamaale saabus.
Loos on mitmeid kahtlusi tekitavaid nüansse. Näiteks küsimus, kas Hamburgi klubile tuli uudis üllatusena. Nimelt palus Sport Bild kolmapäevase artikli tarbeks kommentaari ka klubilt endalt, kellel muu hulgas paluti öelda, mis dokumendid Jatta lepingu sõlmimise ajal esitas ning kas klubi on mängijaga tema minevikust rääkinud.
Hamburgi jalgpalliklubi nimel vastas tegevjuht Bernd Hoffmann, kes ütles: "Meil on Jatta pass koos kehtiva elamisloaga. Jatta on alates saabumise päevast näidanud end laitmatu spordimehe ja usaldusväärse mängijana. Ta sulandus kiiresti nii meie meeskonda kui ka klubisse. Me hindame teda nii mängija kui inimesena."
Esmapilgul lakooniline tekst muutus aga tähenduslikuks juba sama päeva keskpäevaks, kui ajakiri Spiegel oma käsutuses olnud Football Leaksi andmepanka vajalikud märksõnad sisestas ning avastas, et Hamburgi klubi olla juba 2016. aasta suvel Jattaga lepingut sõlmides ise täna avalikuks saanud infole jälile saanud.
Nimelt ilmneb, et üks klubi töötaja olla juba 2016. aasta jaanuaris, ajal, mil Jatta oma oskusi näidanud oli, klubi sisepostis saadetud kirjas öelnud: "Siiani oleme teadnud, et Jatta pole varem mitte üheski klubis mänginud. Nüüdseks oleme aga saanud muid vihjeid. Kuidas peaksime edasi käituma? Arusaadavalt mõjutaks see ilusat lugu põgeniku-imest.“
Seejärel oli sama kuu lõpus ühe mängija agendi vahendusel jõudnud Hamburgi klubi töötajani ka teave, et Jatta näol olla väidetavalt tegu just Daffeh'ga. Praegu pole veel teada, miks Hamburg toonast kahtlust avalikkuse eest varjas, küll aga saame öelda, et selline käitumine on kindlasti märgiline, mille tähendusele me loo lõpus ka osutame.
Jatta enda motiivile näib Saksa meedia aga vastust teadvat. Nimelt annab sellele aluse Saksamaa seadusandlus, mille kohaselt on ametivõimud üksi reisivate alaealiste sisserännanute suhtes leebed. Reeglina antakse neile elamisluba ning neil lubatakse riigis viibida. Nüüd ilmnebki, et 2015. aasta juuni keskpaigas oli Jatta uutele andmetele tuginedes 17, seevastu Daffeh juba 19.
Muid motiive ei usu Saksa meedia Jattal olevat. Näiteks sportlikud aspektid tuleks kõrvale heita. Jatta liitumise ajal Hamburgi peatreeneriks olnud Bruno Labbadia ütles reedeses Bildis, et pole suurt vahet, kas sellisel tasemel mängija on 17 või 19, Hamburg oleks temaga igal juhul lepingu sõlminud.
Jatta jalgpallialastes oskustes ei tasu kahelda.
Et Jatta looga seonduv tõesti veider on, selle osas saime uut kinnitust Bild am Sonntagi toimetuse pingutusest saata oma reporter lisainformatsiooni järele pisikesse Gunjuri, Gambia linnakesse, kus Jatta üles kasvas. Kuigi ponnistuse tulemused olid pühapäevases lehes peaaegu kahele leheküljele laotatud, siis otseselt edasiviivat informatsiooni sisaldas see vähe. Enam kui poole loole eraldatud pinnast haarab endale Jatta kasuemast tehtud pilt, kes naeratades kaamera ees seisab ning poja fotot kahe käega rinnal hoiab. "Jatta on mu adopteeritud poeg. Daffeh? Pole kunagi kuulnud," seisab pealkirjas.
Alljärgnevalt saame teada, et Jatta saadab perele regulaarselt raha, on nendega ka telefonitsi ühenduses, kuid küsimused, mille lootuses ajakirjanik Jan Frederik Langshausen reisi ette võttis, jäävad vastuseta. Ei ole perel oma poja kohta ühtegi dokumenti ega ka fotot. Too foto, mille naine oma rinnale surunud, on küllap ajakirjaniku kingitud. Valgesse pappraami on paigutatud üks Hamburgi klubi paraadfotodest, millise võime leida ka Jatta Wikipedia leheküljelt. See on foto, millelt on maha kraabitud vähimgi sentimentaalne väärtus. See ei saa kuidagi olla ainus foto, mille armastatud poeg oma emale saadab.
Kuna aga tekstimass väheinformatiivseks osutub, omandab see vähene informatsioon iseenesest omaette tähenduse. Muidugi peame esmalt eeldama, et ajakirjanik oma reisil tehtud vestlusi ausalt vahendanud on, ilma kirjutamise käigus väljamõeldud lisanditeta ning alles seejärel võiksime esitada mõned kahtlusi tekitavad küsimused.
Kuidas on võimalik, et ema oma lapse (olgu pealegi lapsendatud) sünniaega nimetades kõhklema lööb (s.k zögern) ning vestlusesse ootamatult pere noorem võsu peab sekkuma, kes nimetab päeva, mille Jatta ka Saksamaa ametivõimudele teada andis?
Kuidas on võimalik, et 20 000 elanikuga linnakeses, kus kõik Jattat väga hästi teavad, teadmatuses õlgu kehitavad, kui ajakirjanik neile Gambia noortekoondises mänginud Daffeh' nime jutuks võtab?
Kuigi vähem või rohkem triviaalsete küsimuste lahendamisega on terve eelnenud nädala tegelenud suur osa saksa jalgpalliajakirjandusest, reedab tekkinud olukorra komplitseeritust kahe olulise jalgpallimeedia sisuline kõrvalejäämine sündmuse kajastamisest.
Esiteks jäeti teema täiesti puutumata telejaama Sport1 pühapäevahommikuses jutusaates Doppelpass; veelgi suurema üllatuse pakkus aga esmaspäevase Kickeri sirvimine, kus juhtumile oli eraldatud vaid veerand lehekülge ja sedagi vaid seetõttu, et tulenevalt sisuformaadist polnud sellest võimalik päris mööda vaadata. Nimelt võeti teema põgusalt jutuks rubriigis, kus tutvustatakse kõikide madalamate liigade klubide eelmise nädala tegemisi ning Hamburgi puhul oli selleks ainsaks teemaks Jattaga seonduv.
Kuigi Kickeri veebilehel teemat siiski jälgitakse, siis paberväljaande sisulise vaikioleku põhjuse leiame juba viidatud esmaspäevasest uudisnupust, kus sportlikke aspekte silmas pidades öeldakse, et esimeses järjekorras peab Jatta oma identiteeti selgitama jalgpalliliidule ning alles seejärel otsustatakse, kas tema suhtes algatatakse menetlus. Niisiis on konservatiivne Kicker võtnud seisukoha, et omalt poolt spekulatsioone tootma ei hakata ning pigem oodatakse autoriteetsete institutsioonide otsuseid.
Viimaseks tuleb aga tähelepanu osutada veel ühele nüansile, ja seda hoolimata sellest, milliseks lõpptulemus kujuneb. Nimelt ei tasu luua illusioone, et kõnealune juhtum jalgpalliga seotud kitsastesse piiridesse jääda suudaks. Sellele viitas juba päev pärast Sport Bildi artiklit Bildi ajakirjanik Walter M. Straten, kes oma kommentaaris "Mitte vaid süütu jalgpallinali" ütleb, et ainsa positiivse märkusena saab antud juhul öelda, et õnneks pole Jatta see, keda me inimlikult kartma peame: "Ta pole islami esindaja, ta pole terrorist, ta pole kriminaal. Ta soovib vaid lihtsalt jalgpalli mängida."
Jatta episood näitab, kuivõrd problemaatilised võivad olla sisserändajatega seonduvad küsimused ning antud teema puhul on seni kogutud infokillud näidanud, et probleemide kuhjumise põhjuste taga ei pruugi olla vaid sisserännanute poolne initsiatiiv. Nagu Hamburgi puhul nägime, aitas sellele kaasa täiesti legaalne institutsioon, kes isiklikest vajadustest lähtuvalt potentsiaalse probleemi ilmnedes silmad sulges.
