Kellele kuulub jalgpallur ja mida temalt oodata? (5)

Manuel Neuer, Lukas Podolski ja Philipp Lahm telesaates "2010! Menschen, Bilder, Emotionen". Foto: welt.de

Viimastel päevadel on samaaegselt Eestis ja Saksamaal mõtiskletud omajagu kattuval teemal – ja nimelt, milline on jalgpallurite positsioon ühiskonnas, milline on nende roll ning neile esitatavad ootused? Mastaapidest tulenevalt on arutelud Saksamaal arusaadavalt küll laiapinnalisemad, kuid antud juhul pole oluline mitte küsimuse kandevõime, kuivõrd selle sisu. Seepärast pole paralleeli sikutamine Eesti ja Saksamaa vahel kohatu.

Esmalt probleemi eestikeelsest versioonist. Eelmise nädala laupäeval ilmus Postimehes spordiajakirjaniku Andres Vaheri kolumn "Armas fänn, sa pole jumal!", kus autor arutleb küsimuse üle, kellele jalgpallur õigupoolest mängib. Flora endise väravavahi Mait Toomi juhtumi valguses leiab Vaher, et oleks "püha lihtsameelsus" arvata, nagu teeks jalgpallur seda fännidele või riigile. "Ikka iseendale ja/või oma klubile. Esimeses järjekorras. Kõik ülejäänud tulevad alles seejärel, olles siis puhtakujulised kaasaelajad, kõrvalised mõjutajad või kuidas iganes soovite," kirjutab Vaher.

Nii nagu Vaheril, ei ole ka minul eesmärgiks Toomi suhtes ranget seisukohta võtta. Selleks on tema käitumised, nii sõrmeviibutus kui ka sellele järgnenud loobumisteade, sügavalt isiklikud ning motiveeritud mõjutajatest, mis jäävad minule tabamatuks.

Küll aga väärib lähemat tähelepanu Vaheri arvamus, eriti tema siintoodud väite teine pool: kas "kõik ülejäänud" (fännid, riik, aga sel juhul ka juba meedia) on tõesti "kõrvalised mõjutajad"? Vaheri seisukoht lähtuks eeldusest, et jalgpallur on muust keskkonnast lahtihaagitud, kelle tegevus toimub hermeetiliselt suletud ruumis, mis ei avane kriitikale ega headele soovidele. Toomi juhtum aga näitas, et sellist hermeetilist ruumi ei eksisteeri – üks käitumine põhjustas teise (näpuviibutus – loobumisteade), ning juba ainuüksi sellest faktist piisab kahtluseks, et ükskõik, millised need "kõrvalised mõjutajad" ka poleks, on nende sisu tummisem, kui seda Vaheri sõnastuses oletada võiks.

REKLAAM

Mait Toom. Foto: Brit Maria Tael

Vaheri väite nõrkuseks on mõiste "mäng" defineerimata jätmine. Alates Johan Huizingast võib mängu mõistele läheneda kahest vaatenurgast. Neist ühes tähistatakse mängu tegevusena, kus eesmärgiks ongi tegevus, mäng ise – olulised on mängust osavõtjad ja neile endile nende endi poolt kehtestatud mängusisesed reeglid ja nendest kinnipidamine, kusjuures eraldi tasub tähelepanu pöörata asjaolule, et pealtvaatajate olemasolu pole üldse oluline. Tegemist on vaba tegevusega, mängitakse "vabal ajal", nagu ütleb Huizinga.

Teine võimalus pakub lähtekoha, kus mäng on osa laiemast keskkonnast. Huizinga: "... kui mängust on saanud kultuurifunktsioon, seostuvad temaga mõisted "pidama", "ülesanne" ja "kohustus". Sel juhul on tegemist pealesunnitud mänguga."

Siit edasi minnes võime jõuda järelduseni, et mängu ei defineeri mitte tegevus ja tegija, vaid seda ümbritsev kontekst. Kui selleks on elukutseline sporditegevus, siis pole mängule antav tähendus kaugeltki enam seesama, mis minusuguste-vaheline palliveeretamine. Minul on vabadus mängida "vabal ajal", elukutseline jalgpallur mängib aga hoopis teistes raamides pealesunnitud mängu, millega kaasnevad ka "ülesanded" ja "kohustused". Just nende terminite raames avardub arusaam, kuidas Toom ühe käitumise juurest teiseni jõudis (sõrmeviibutus – loobumisteade), samuti on nendest võtmemõistetest abi ka siis, kui püüame mõista alljärgnevalt jutuks võetavaid jalgpallidebatte Saksamaal. Elukutselised jalgpallurid Saksamaal on tihedalt ümbritsetud ülesannetest ja kohustustest, ja seda mitte ainult väljakul, vaid ka väljaku kõrval ning oleks ettevaatamatu neid eitada ning isegi "kõrvalisteks mõjutajateks" taandada.

Rudi Völler. Foto: rotenburger-rundschau.de

Viimati andis Saksamaal ajendi teravateks diskussioonideks poolteist nädalat tagasi Stuttgardis toimunud peatreeneri vallandamine. Laupäeva, 6. oktoobri õhtul, pärast kaotatud liigamängu teatas klubi spordidirektor Michael Reschke, et peatreener Tayfun Korkut ei pea oma ametikoha pärast muretsema ning lisas, et uue treeneri palkamise üle klubis ei mõelda. Seda öelnuna, nagu hiljem selgus, läks Reschke aga otsejoones kokkusaamisele klubi teiste juhtidega ning sügavatel öötundidel võeti vastu otsus, milleks kokku oldi tuldud. Pühapäeva hommikul tegi Reschke vallandamisotsuse esmalt teatavaks treenerile, seejärel aga juba avalikkusele. Iseenesest oleks juba ainuüksi selline käitumine, ööga saabunud suunamuutus, pälvinud arvestatavat tähelepanu, kuid juhtumi muutis skandaalseks asjaolu, et Reschke teatas pühapäeva hommikul avalikult, et oli eelmisel õhtul valetanud. "Veidi luiskamist kuulub ikka selle ameti juurde," ütles ta.

On tähelepanuväärne, et päev enne Reschke juhtumit rääkis luiskamisest ka Rudi Völler, Saksamaa koondise endine ründaja ja peatreener, kes töötab täna Leverkuseni Bayeri spordidirektorina. Ajalehe Bild jalgpallipodcastis "Phrasenmäher" tunnistas ta ilma ajakirjaniku eelneva provokatsioonita, et luiskamine kuulub tema töö juurde. Huvitav on asjaolu, et nii Reschke kui ka Völler kasutavad saksakeelset sõna flunkern, mis tõlkes tähendab luiskama, ning mis on veidi pehmema iseloomuga kui valetama (sks k lügen). Võib uskuda, et selline sõnakasutus pole juhuslik, ning küllap mõistavad asjaosalised ka ise, et jämedama sõnavara kasutamine tooks kaasa veelgi valusama reaktsiooni.

Aga avalikkuse reaktsioon on olnud niigi üsna valulik. Skandaalsemaid aspekte otsiv ajakirjandus, nagu näiteks Fussball Bild, kasutab süllekukkunud võimalust ning voolib Reschkele valetajanina, analüütilisem ajakirjandus otsib aga Reschke käitumise sügavamaid põhjuseid.

Süddeutsche Zeitung väljendab kartust, et valeuudised (fake news) on jõudmas ka jalgpalliellu. Ajakirjanik Klaus Hoeltzenbein selgitab väljaande 12. oktoobri numbris, et seni poliitilisele maastikule kuulunud valeuudiste tootmine on muutnud kombeid ja hoiakuid ka teistes eluvaldkondades, jalgpallis kaasa arvatud. Sama leidis telejaama Sport1 pühapäevases jalgpallisaates Doppelpass pikaajaline spordiajakirjanik Reinhold Beckmann, kes ütles, et tegemist on eetilise küsimusega ning kõnealune juhtum tekitab küsimusi Bundesliga usaldusväärsusest tervikuna.

Beckmann juhtis tähelepanu veel teiselegi negatiivsele käitumispraktikale, mis tipp-poliitika kaudu jalgpalliinimesteni transporditud olevat. Saatelõigus, kus analüüsiti väravavaht Manuel Neueri eksimust Hollandi vastu, ütles Beckmann, et enim oli ta pettunud Neueri mängujärgsest käitumisest. Ajakirjanik selgitas, et kaptenina on Neueril kohustus rääkida asjadest õigete nimedega, kuid see, mida Neuer tegi, kuulus Beckmanni hinnangul pigem Berliini poliitkoridoridesse. Beckmann leiab, et Neueri positsioon, mille ta aastatega välja on võidelnud, lubaks tal rääkida asjadest ausalt, ilustamata ning see kõik ei mõjutaks kuidagi tema seniseid saavutusi.

Foto: bild.de

Nimetatud juhtumid võimenduvad põhjusel, et need langevad ajale, mil avalikkus on üha häälekamalt hakanud nõudma, et jalgpallurid, eriti kõrgelt makstud tippjalgpallurid, hakkaksid häälekamalt ühiskonnas kaasa rääkima. Juba pikemat aega ei piirdu jalgpalluritega tehtavad pikemad intervjuud vaid nende sportlike tulemuste kajastamisega. Üha sagedamini kuuluvad jalgpallurid või jalgpalliga seotud inimesed telejaamade hilisõhtustesse talk-show'desse, kus nende kõrval istuvad näitlejad, teadlased, poliitikud, kellega ühises vestlusringis arutletakse nii päevakajaliste kui ka laiemate ühiskondlike protsesside üle.

Üks näide lõpetuseks. Welt am Sonntag küsis Mats Hummelsilt 9. septembril ilmunud usutluses, miks pole koondislased öelnud välja enda seisukohti Chemnitzi sündmustega seonduvalt (septembri alguses toimusid Chemnitzis immigratsioonivastaste ja selle pooldajate kokkupõrked). Meie siin ei pea pöörama tähelepanu Hummelsi vastusele, tema seisukohtadele ja hoiakutele, kuivõrd mõistma, et elukutseliste jalgpallurite roll ei piirdu Saksamaal täna vaid murul palli tagaajamisega.

5 kommentaari

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (5)

Kommentaare ei ole.

Sisene
Anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia.
Möll ühe säutsu ümber
MUSTA MÕTISKLUSED
PREMIUM LIIGA TEGEMISED
HOLLAND ON KUUM
KOONDISE TEGEMISED
 
EILE VÄLJAS
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
PREMIUM LIIGA
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Kalju
36
25
11
0
114:32
86
2.
Levadia
36
26
6
4
109:26
84
3.
Flora
36
25
8
3
116:32
83
4.
Trans
36
18
7
11
76:57
61
5.
Paide LM
36
14
9
13
64:74
51
6.
Tammeka
36
14
7
15
56:58
49
7.
Tulevik
36
8
5
23
37:100
29
8.
T. Kalev
36
7
7
22
54:68
28
9.
Kuressaare
36
6
3
27
34:115
21
10.
Vaprus
36
2
7
27
25:123
13