Kes peaks lööma väravaid ehk kust tulevad head ründajad? (4)

Andres Oper ja poeg Marcus. Hetk Operi lahkumismängust neli aastat tagasi. Foto: Gertrud Alatare

Eesti koondise hiljutise väravapõua valguses pärisime aru mehelt, kes teab ründamisest nii mõndagi. Andres Operi putsad on küll juba aastaid varnas, kuid õnneks annab ta teadmisi edasi järgmistele põlvkondadele.

Alles möödunud sügisel Inglismaal Bury FC noortega tööd alustanud Oper (40) keskendub juba mõnda aega vaid Eesti jalgpalli arendamisele, sest kahes riigis paralleelselt töötamine muutus võimatuks. "Et noortega teha, peab töö olema järjepidev," märgib Oper. "Kui ma käin iga nädala tagant ära, siis ei ole see võimalik. Ilusti saime aru üksteisest."

Rahvuskoondise abitreeneri rolli kõrvalt on ta abis noortekoondiste juures ja annab noortele ründajatele lisatreeninguid. Meie tulevasi edurivimehi nimetab ta lihvimata teemanditeks, kuid tõdeb, et suurema osa tööst teevad ära klubi ja mängija ise. Ja mängijad peavad vaeva nägema, kui nad tahavad kuskile jõuda.

"Meil on väga entusiastlikud poisid, aga mingid asjad on, millele me rõhku pöörame. Esimene puude, otsuste vastu võtmine, teadmine, mis su ümber toimub ja sellega kursis olemine – sellega on seal väikesest peale rohkem tööd tehtud," võrdleb Oper Eesti ja Inglismaa noori.

REKLAAM

"Asi hakkab meil natuke hiljem pihta. Mõnes asjas on vaja kiiremini mingi tasemeni jõuda, et ei peaks sellises vanuses enam nende asjadega tegelema, aga igapäevaselt räägime ja proovime aidata kõiki, kes on juba koondisesse või vaatevälja jõudnud."

Sisehallidest, hoovijalgpallist ja akadeemiatest

Eestis on aastaid räägitud Islandi edu mudelist ja vajadusest sisehallide järele. Räägitud on akadeemiate loomisest, mille suunas on ka esimesi suuremaid samme astutud. Hea jalgpalluri kasvatamiseks ei ole aga ühest valemit ja ehk kõige tugevamalt võimendub see ründajate puhul, kes peavad olema mitme ala meistrid.

Väravate löömine ei valmista muret ainult meile. Andres Must kirjutas hiljuti põhjalikult Saksamaad vaevavast omanäolisuse defitsiidist, mis tuleneb osalt liigsest süstematiseeritusest. Tippjalgpalli vaadates jääb üha enam mulje, et x-faktoriga ründajad tulevad vaid Lõuna-Ameerikast või Aafrikast, kus hoovivutt endiselt noorte arengus kesksel kohal.

Oper ei soostu hoovijalgpalli ja tavajalgpalli liigselt kõrvutama, kuid tõdeb, et ilma lisatreeninguta läbi ei löö. Samas usub ta, et see võib olla ka organiseeritud. "See võib olla ka väga konkreetne asi, mida sa pead tegema. Ei ole nii, et ainult hoovis saab paremaks, ka väga struktureeritud treening annab samamoodi juurde," selgitab Oper. "Võtad sõbra või teed üksinda, igatpidi arendab. Kõik sõltub sellest, mida sa tahad."

Võta aga sõber appi ja tee trenni. Paremaks saab alati. Foto: EJL

Teiseks suureks küsimuseks noorte puhul on välismaa kutse. Akadeemiatest on meil nii paremaid kui halvemaid näiteid. Operi arvates peavad sammud tulema naturaalselt. "Kui sa oled nii hea, et sulle jääb Eestimaa kitsaks, siis loomulikult, aga ma ei ütle, et üle oma varju on vaja hüpata. Kui sa lähed ja ei ole selleks valmis, siis võib see hoopis negatiivselt mõjuda. Ma ei kiirustaks sellega. See on koht, kus peaks kuulama teiste inimeste, kõrvaltvaatajate nõu."

"Tase Inglismaa akadeemiates on võibolla üldiselt natuke kõrgem ja neid üksikuid häid mängijaid on meil kindlasti, kes saaksid seal hakkama, aga nüüd on küsimus, et kes on nõus minema ja vanemateta olema. See on psühholoogiliselt raske samm, mida teha. Mängija peab selleks valmis olema."

Šapovalovi jaoks on vara ja areneda saab alati

Nagu välismaal mängimine, on ka koondise esindamine midagi, millest noored vutimehed reeglina unistavad. Oper tegi koondisedebüüdi 17-aastaselt; hiljutisest on meil ette näidata Mattias Käidi edulugu, kes mängis klubis veel noortemeeskonnas, kuid kerkis koondises kohe võtmemängijaks.

Käidi pealt nähtu on inimesed pannud siin-seal arvama, et ehk tuleks ka kevadel meeste seas laineid löönud 15-aastane Aleksandr Šapovalov avansina otse rahvuskoondisesse edutada. Oper on aga nõus, et sellises vanuses on veel vara sellisesse positsiooni sattuda.

"Käiks võibolla alguses mõned noortekoondised läbi - U21, U19, U17. Ta oleks ikka veel noor. Iga asi omal ajal," tõdeb Oper ja toob võrdluseks Käidi. "Ta ei olnud ka 15, ta oli 18. Ma ei saa seda kindlalt öelda, aga ma ei usu, et Käit oli 15-aastaselt valmis koondises mängima."

Operi sõnul on ründajaks olemine justkui elukestev õpe, areneda saab ka 30-aastaselt, kui tahta ja olla sellele avatud. Samas rõhutab ta veelkord, et liiga suurt tükki ei tohiks korraga ampsata, sest see võib arengule pidurit tõmmata.

Kevadel oli Aleksandr Šapovalov (rohelises) tähelepanu keskpunktis. Ta lõi karikas Viljandi Tulevikule kolm ja Flora esindusmeeskonnale kaks väravat. U16 koondises on ta saldo 4/4 ja U17 koondises 3/2, tänavu Esiliigas 16/16. Foto: Brit Maria Tael

Kas ründajaks sünnitakse? "Talent mängib suurt rolli, aga kindlasti saab hästi palju ka tahtejõu ja tööga ära teha. Talente on maailm täis, nüüd tulebki küsida, millega sa nendest eristud? Jalgpallureid on väga palju, ühel tasemel on väga palju. Millega sa eristud ja välja paistad?"

Oper ise tegi esimese sammu välismaale 22-aastaselt. 22 on ka Rauno Sappinen, kes nüüd Hollandis läbimurde veerel on. "Võibolla oleme meie, eestlased, natuke hilisema arenguga kui mõni teine rahvus," tõdeb Oper, "aga ei saa öelda, kes kuna valmis on. Võibolla tõesti Aleksandr Šapovalov on juba aasta pärast valmis mehi esindama. Me ei tea seda praegu ette. Wayne Rooney tuli 16-aastaselt Evertoni põhimeeskonda, mõni teine lööb läbi alles 24-25-aastaselt."

Mitte kes ohustaks rekordit, vaid kes lööks väravaid

Esialgu on seis aga lihtne. Operit, kelle kontol on ametlikult 38 koondiseväravat, ei ohusta selles edetabelis ilmselt veel niipea keegi - kui koondis tahab hakata väravaid lööma, tuleb praegusest materjalist ühiselt maksimum välja pigistada. Päeva lõpuks pole oluline, kes värava lööb.

"Kas siis oli kergem väravaid lüüa? Ei olnud!" elavneb Oper. "Siis oli sama suur vahe Eesti ja Portugali või kelle iganes vahel. Ajad on nii erinevad ja väga raske on võrrelda, aga lihtne ei ole kunagi olnud. Tuleb jääda kahe jalaga maa peale, kui ei tule väravaid või teistpidi ka siis, kui tuleb. Öeldakse, et võidad või kaotad, aga tee seda sama mentaliteediga – ära tõuse ära ja ära lange ka masendusse. Lihtne ei ole, ründajal eriti, aga arvan, et teised liinid mõtlevad samamoodi. Kellelgi ei ole lihtne."

Kevadel meenutasid Dmitri Kruglov ja Aleksandr Dmitrijev, et hollandlaste ajal oli plaan lihtne: 11 meest kaitsevad ja Oper lööb väravaid. "Päris nii see ka kindlasti ei olnud. Arno [Pijpers] ja Jelle [Goes] jätkasid Teituri [Thordarsoni] vundamendile peale ladumist. Oli hästi palju taktikat – teadlikkust mängijates, mida teha. Enne seda võibolla ei mõeldud asju nii palju läbi."

"Hollandlased võibolla teadsid meie tugevusi mingis mõttes. Lähenemine oli kaitsest lähtuv ja see teatud kordadel toimis paremini. Kui avasime mängu, siis Holland lõi meile viis tükki (septembris 2001 esimese poolajaga - I. L.). Kas seda oli vaja? Kuna olime enne seda löönud siin ilusad kaks väravat ja ikka kaotanud (mais 2001 kaotas Eesti Lilleküla staadioni avamängus Hollandile 2:1 eduseisust 2:4 - I. L.), siis ... Kõik olid eufoorias. Jällegi, kuidas võtta. Iga asi omal ajal."

Oper pidas oma lahkumismängu 2014. aasta mais Gibraltari vastu. Toona võrk ei sahisenud. Operi 38. ja viimase koondisevärava tunnistajaks oli Andorra 16. oktoobril 2012. Foto: Gertrud Alatare

Need väravad Hollandile, nagu ka näiteks Kostja Vassiljevi väravad Hollandile anno 2013 on tükike meie jalgpalliloost. Samuti tänavune kurb saldo: kaheksa mängu, neli väravat, üks võit. Ükski vastastest (Rootsi, Armeenia, Gruusia,  Leedu, Läti, Maroko, Kreeka, Soome) ei kuulu maailma tippude ringi. Oper tõdeb, et lihtsat lahendust ei ole. Küsimus ei ole selles, et me oma ründajatest maksimumi kätte ei saaks.

"Henril [Anieril] oli eelmise aasta lõpus väga hea periood, praegu on natukene raskem. Väga palju annab kaasa, kuidas klubis läheb (Anier lõi viimati Lahti eest värava 30. juulil - I. L.). See on psühholoogiline võibolla, küsimus on, kuidas sa sellest üle oled ja välja tuled? Me ei ole kahjuks nii suur maa, et kui üks [ründaja] ei löö, võtame kolm järgmist. Peame vaatama, mis meie valikus on ja proovima võimalikult hästi hakkama saada. Kui ei tule väravaid, kompenseerid selle tööga. Ma arvan, et meie ründajad teavad seda."

Samas märgib Oper lootusrikkalt, et seis on võrreldes septembrikuuga parem. "Rauno [Sappinen] on Henrile konkurent ja lööb väravaid. Henrik Ojamaa mängib klubis väga hästi, [Sergei] Zenjov on uuesti skoorinud, Ats [Purje] on löönud väravaid. Löödi küll, Henri andis sööte, ka see on väga oluline osa. Mingi valik meil õnneks on."

Kui mitte varem, siis ...

Operi jaoks on kogu tee juba läbi käidud. Kui ta saaks 15-aastasele endale nõu anda, mida ta ütleks? "Jah ... Selleks oleks võibolla vaja natuke rohkem mõelda. Jätan enda teada," muheleb Oper.

"15-aastaselt ma ei oleks võibolla midagi teistmoodi teinud. Ei oska öelda, mis siis saaks, mis siis muutuks. Ei hakka isegi mõtlema sinna, aga töötama peab kõvasti. Ekstratrennid, absoluutselt. Ei ole piisav, et teed noortes kolm või neli korda nädalas trenni, aga ma ei ütle, et klubid peaksid rohkem tegema. Mängija peab ise tahtma."

"Inimene peab enda sees tundma, et tema ise on enda jaoks edasiviiv jõud. Põlemine peab sees toimuma, kui tahad kuhugi jõuda, midagi saavutada. Me ei tea praegu, palju U15, U16 vanuses poisse jõuab kunagi A-koondisesse. Me ei tea, kellel tulevad mängu teised huvid. See peab nende sees paika loksuma. Et nad saavad aru, mida nad esindavad," lausub Oper ja koputab käega rinnale. Eestit.

Ja kui mitte enne, siis meie õnneks on Oper oma geenid edasi andnud. Andrese poeg Marcus on viieaastane ja palliga sina peal. "Inglismaal tuleb jalgpalli uksest ja aknast nii kõvasti peale. Ta on väga huvitatud. Ma ei usu, et mina viieaastasena teadsin nii palju ja oskasin nii palju kui tema. Aga see on tema valik," ei suru Oper poega jalgpalli poole.

SEOTUD LOOD
4 kommentaari

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (4)

Kommentaare ei ole.

Sisene
Anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia.
Heinaga ollakse Arsenalis rahul, ka Jürgens sihib välismaale
EUROOPA LIIGAS
EKSKLUSIIV
MÄLUMÄNGUD
EILE VÄLJAS
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
Heina nullimäng aitas Arsenali edasi
EESTLASED VÕÕRSIL
Heina nullimäng aitas Arsenali edasi (0)