Klavani intervjuu Soccernet.ee-le: Liverpoolis ei olnud halb meeskonnavaim, aga Cagliaris on ainult meeskond - lähme ja teeme! (7)
Paari nädala eest Inglismaa tippklubis Liverpoolis elamise kokku pakkinud ja Cagliari Calciosse siirdunud Ragnar Klavan rääkis Soccernet.ee-le oma esimestest nädalatest Sardiinias.
Kui sa viimati Eesti ajakirjanikega rääkisid, siis sa olid veel Liverpoolis. Polnud küll enam Liverpooli mees, aga olid veel Inglismaal. Kuidas sul sealt alates elu läinud on?
Päris palju asju pidi pakkima. Eks nende üleminekute juures, eriti just koos perega, ongi esimene väljakutse karavan ühes kohas kokku pakkida ja teises kohas lahti võtta. See on platsiväline asi. Üks-kaks päeva lõpetasin Liverpoolis, siis läksin Cagliarisse ja juba trenni. [Enne lahkumist] käisin klubist läbi, aga sel päeval oli just Liverpooli mäng. Mõnedega sai hüvasti jäetud, aga mängijatega pidi seda tegema telefoni teel WhatsAppi grupis.
Nüüd on sind sealt välja visatud?
Nüüd on mul seal kahjuks blokk peal, jah.
Võrdle uue meeskonna mängustiili ja enda rolli Liverpooli omaga.
Eks see ole kindlasti teistsugune kui on Liverpooli mängustiil. Kaitsel on suur rõhk - muidugi Liverpoolis on ka -, aga seal oli rock'n'roll. Üleval kõrgelt peale ja mängu algusest lõpuni välja.
Cagliaris on klassikaline muusika?
Jah, seal vaikselt suunad ja võtad rünnakuid aeglaselt maha. See ongi Itaalia. See on hoopis teistsugune ja see on ka üks nendest plussidest, mis mõjutas minu kaalukaussi ülemineku puhul. Mul on siiamaani olnud väga suur privileeg, et olen nii palju erinevaid tippjalgpallimaid ja klubisid saanud esindada. Sinna saab nüüd juurde panna Serie A, kus on taktikaliselt kaitsest lähtuv mäng. Kõiki neid asju oma karjääri jooksul, mis ei ole kõige pikem, kogeda, on väga suurepärane.
Kuna sa ise oled kaitsja, siis kas Serie A on eriti eriline koht mängimiseks just kaitsjale?
Kohe kindlasti. Pensionieas jalgpallurina mängin liigas, kus hinnatakse ka vanust ja kogemust. See on kindlasti suurepärane.
Just vanust ja kogemust hinnates vaadatakse sind ka kui endist Liverpooli mängijat, kui liidrit?
Eks mingil määral kindlasti. See oli ka nende poolt see põhjus ja initsiatiiv, miks nad mind soovisid. Eks nende komponentide pealt kokku jõudsid nad järeldusele, et mina olen see õige mängija nende jaoks.
Igas meeskonnas tekivad grupid, kes kellega lähemalt läbi käib. Milline sinu oma on?
Eks alguses saab grupp olema see, kes inglise keelt räägib. Nii lihtne see ongi. Ega seal väga paljud ei räägi. Esimestel päevadel suhtlesin horvaatidega (Marko Pajac, Filip Bradaric ja Darijo Srna - R. V.) ja paari välismaalasega - nendega sain ilusti inkat räägitud. Kohalikud ütlesid kohe, et "stopp, stopp, inglise keelt ei räägi", aga eks nad vaikselt avanevad. Neil on ka ju raske. Mida päev edasi, seda rohkem hakkas tulema. See on okei ja minu jaoks kiirendab see protsessi, millal ma itaalia keelt hakkan rääkima. See on ka väga tähtis osa, et integreeruda seal meeskonnas ja riigis.
Oled juba kursustele kirja ennast pannud?
Nii pea kui elamine on olemas, siis abikaasaga koos hakkame võtma neid tunde.
Kas meeskonnakaaslased suhtuvad ka sinusse teistmoodi kui Liverpooli staaride paradiisis?
Ma ei usu. See meeskond ja meeskonnavaim on väga suurepärane, samamoodi oli ka Augsburgis. Kui väiksemad klubid midagi saavutada tahavad, siis peab see alati olema hea meeskonnavaimu pealt ja tavaliselt nii ongi. Sa võid pimesi ka oma meeskonnakaaslast ja sõpra usaldada. Seda on juba kahe nädalaga tunda, et see on seal olemas.
Milline see siis Liverpoolis oli?
Ei, kui tippklubisid vaadata, siis oli see ka seal kindlasti väga hea. Aga sellisel tasemel - kes tahab maailma parimaks mängijaks saada, kes tahab kõige rohkem väravaid lüüa, kellel on mingi muu eesmärk - kõik sellised asjad minimaalselt mõjutavad. Seal ei olnud halb meeskonnavaim, aga seal on rohkem kõrvalisi asju, mis igat individuaalset mängijat ümbritsevad. See võib grammi võrra meeskonnavaimu nõrgestada.
Oskad sa midagi spetsiaalselt ka välja tuua?
Ega seal ei olegi spetsiaalselt mingit ühte asja. Kui sa oled nii tipus, siis mängivad väiksed asjad rolli. Kui sa vaatad, kuidas Mo Salah käis Monacos ja on nüüd kolme parima mängija seas. Ma ei ütle, et see on nende motivatsioon, mille jaoks nad iga päev vaeva näevad - muidugi nad mängivad meeskonna jaoks -, aga see on seal küljes ja seotud. Eks see sõltub igast mängijast, kui palju sellele mõeldakse, aga Cagliaris on puhtalt meeskond. Lähme ja teeme! Kui täna ei tule välja, siis tuleb järgmine kord välja! Seal on lihtsam ja ladnam vaim.
Mis elu sa seal elad võrreldes Liverpooliga? Ma kujutan ette, et Liverpoolis oli kära ja tähelepanu rohkem. Või just vastupidi?
Ma arvan, et kindlasti oli rohkem. Kui vaadata Liverpooli, siis see ei olnud klubi, mis oli kuulus ainult Liverpooli linnas. See on ülemaailmne fenomen. Samas koha peal väga suurt erinevust ei ole, sest ikka tunnevad inimesed linnas ära, aga kui Cagliarist ja Sardiiniast välja liikuda, siis on erinevus väga suur.
Milline sinu elu seal Sardiinia saare peal on? Tunned end kuidagi seal saarel eriliselt ka?
Kohe kindlasti. Mängida tippjalgpalli maailma ühe ilusaima saare peal ei ole sugugi halb. See on väga huvitav saar. Sardiinlased ise ei tunne end päris itaallastena ja nende jaoks on see meeskond väga tähtis - Sardiinia saare rahvusmeeskond. Need kõik asjad puudutasid mu hinge. Tulles väiksest Eestist. Samasugune atmosfäär, see sobis mulle.
Oled saanud linna peal käia ja veini juua?
Ma olen kuulnud, et kohalikud veinid on seal päris head, jah. Ühe pokaali punast olen proovinud.
Valget ei ole?
Valget ei ole, punane on parem.
Ei ole.
Viina ikka paar pitsi?
Ei.
Aga viskit?
Ei.
ei
mis teed siis
