Kohendatud KTM-reegel, vähem duubleid ja kustunud kollased kaardid: mida uut toob uus liigahooaeg? (1)
Kodune liigahooaeg sai küll alles äsja lõpu, ent uus aasta pole enam mägede taga. 2020. aasta Premium liiga ja Esiliiga juhend on ametlikult väljas ning sealt leiab õige mitu olulist muudatust. Et pilt oleks uuele hooajale vastu minnes klaarim, toome tähtsamad uuendused eraldi välja ja kordame meeldetuletuseks üle nendega seonduvad põhitõed.
Kõige märkimisväärsem on kahtlemata kurikuulsat KTM-reeglit puudutav punkt. Nimelt on veelgi leevendatud kunstliku KTM-i ehk klubis treenitud mängija lisamise klauslit – selliseid mängijaid on igal klubil nüüd võimalik oma meeskonna nimekirjas üles anda kolm, mitte kaks nagu seni. Ainus piirang on jätkuvalt sama nagu siiani ning lähtub eeskätt vanusest ja Eestis viibitud ajast – kunstlikuks KTM-iks saab tänavu nimetada mängija, kes vastab ETM-i ehk Eestis treenitud mängija nõuetele ning on 23-aastane või noorem.
Ääremärkusena: lõppenud hooajal tekitas KTM-reegel Premium liigas muret eeskätt kahele klubile. Tõsi, välismängijatele rõhuda sooviv ning aastaid KTM-reegli olemuse vastu protestinud Nõmme Kalju väljendas oma rahuolematust peamiselt sõnades, sest reaalsuses neil vähemalt kahe KTM-mängija platsile saatmisega hooaja jooksul kordagi probleeme ei tekkinud. KTM-id olid Kaljus lõppenud hooajal Peeter Klein, Robert Kirss, Vitali Teleš, Reginald ja Kaspar Paur, neist viimane seejuures kunstliku KTM-i klausliga.
Samas lahkus äsja klubist Kirss ning Marko Meeritsa palkamise järel ei nähta sarnaselt tänavusele Telešis enam esiväravavahti, samuti lõppes leping Reginaldil. See jätaks KTM-ideks hetkeseisuga vaid Teleši, Kleini ja Pauri, kellest esimese mänguaeg jääb ilmselt minimaalseks. Lisaks neile kolmele oleks võimaliku Eestisse naasmise puhul KTM-reeglile vastav mängija ründaja Alex Matthias Tamm, kes veetis hooaja teise poole Šveitsis Grasshopperi meeskonna nimekirjas, kuid vigastuste tõttu seal platsile ei pääsenudki.
Lõppenud hooajal Kalju eest Premium liigas platsil käinud teistest mängijatest keegi tänavu automaatselt uueks KTM-iks ei liigitu, mis jätab Kaljule kaks võimalust: 1) edutada mõni KTM-reeglile vastav mängija duublist (sel hooajal Premium liigas platsil käinud meestest kvalifitseerub sellise määratluse alla vaid Jevgeni Demidov) või teha mõnest duublimängijast kunstlik KTM; 2) palgata mõni kunstliku KTM-i reeglile vastav mängija mõnest teisest klubist ja tehagi temast kunstlik KTM; Pauri kõrval oleks koosseisus ruumi kahele sellisele mängijale.
Paide Linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko siunas KTM-reeglit augustikuus pärast 2:3 allajäämist Levadiale, nimetades seda pärssivaks. Paide KTM-id olid lõppenud hooajal Henri Välja, Ander Ott Valge, Tarmo Neemelo ja Sören Kaldma ning hooaja lõpus klubiga liitunud Siim Luts, neist Välja ja Kaldma olid kunstlikud KTM-id.
Kaldma on tänaseks klubist lahkunud ja Neemelo lõpetas mängijakarjääri. Uueks hooajaks jõuab KTM-i staatusesse Edgar Tur, samuti käisid tänavu Paide eest juba väljakul mitu noort duubelmeeskonna mängijat, kes on samuti KTM-id, näiteks Siim Aer ja Rasmus Kallas.
Niisiis võib arvestada, et Paidel oleks tänavugi kolm kindlat KTM-i (Luts, Tur ja Valge) ning kunstlik KTM Välja, mis jätab alles kaks kunstliku KTM-i kohta. Oma klubist oleks neil vanuseklauslit arvestades võimalik praegu kunstlikuks KTM-iks teha näiteks Kristofer Piht, Kristjan Pelt või tänavuse hooaja vigastuse tõttu tervenisti vahele jätnud Magnar Vainumäe. Ent ikkagi võib korduda tänavune olukord, kus Zahovaiko ei saanud alati koosseisu valida oma tahtmist mööda, vaid pidi arvesse võtma KTM-reeglit.
Ülejäänud Premium liiga klubidel antud reegliga probleeme polnud, sest nende ridadesse kuulunud KTM-ide arv ei nõudnud kunstlike KTM-ide registreerimist. Esiliiga ja Esiliiga B kahekümnest meeskonnast jäi reegli täitmisega ainsana kimpu ELB-s viimasel kohal lõpetanud Põhja-Tallinna JK Volta, kellel polnud hooaja teises pooles enam nõutavat kahte KTM-i algkoosseisus väljakule saata, mistõttu alustati mänge kahe KTM-iga vaid formaalselt ja tehti esimestel minutitel sunnitud vahetus.
Lisaks kolmanda kunstliku KTM-i lubamisele tehakse lähiaastatel reeglitesse veel üks uuendus, mille idee on soodustada oma noormängijate kasutamist. Taas meeldetuletuseks: mängus osalevate KTM-ide arv uuel hooajal ei muutu, alustama peab neid vähemalt kaks ja kogu mängu jooksul väljakul olema üks. Alates 2021. aastast peab alustajaid jätkuvalt olema kaks, ent ka teine number ehk kogu mängu jooksul platsil viibijate arv kasvab kahele.
Uuendusena luuakse aga alates 2024. aastast täiendav noormängijate stipendiumisüsteem nendele klubidele, kes võtavad endale hooaja alguses kohustuse kasutada terve hooaja käigus kogu mängu jooksul väljakul vähemalt kolme KTM-reeglile vastavat mängijat. Siinkohal tasub lisaks meenutada sedagi reeglipunkti, et võistkond peab protokolli kandma vähemalt kaks korda rohkem KTM-e, kui neid peab mängu lõppedes platsil olema. Nii on see number praegu kaks, alates 2021. aastast neli ja alates 2024. aastast neile, kes nimetatud kolme KTM-i reeglit otsustavad järgida, juba kuus.
Teise olulise punktina on märkimisväärselt täiendatud ja täpsustatud üleminekumängude korda. Peamiselt puudutab see duubelmeeskondade kaasalöömist Esiliigas ja Esiliiga B-s. Reeglite järgi ei saa ühel hooajal enam Esiliigas osaleda rohkem kui neli U21 või U19 laiendiga duubelvõistkonda, kahe liiga peale kokku võib neid olla aga maksimaalselt kaheksa.
Tänavu oligi duubleid Esiliigas täpselt nimetatud arv – Tallinna FC Flora U21 (2. koht), Tartu Tammeka U21 (4. koht), Tallinna FCI Levadia U21 (6. koht) ja Tallinna Kalevi U21 (9. koht). Kuna Kalevi duubelmeeskond langeb astme võrra madalamale, jääb uueks hooajaks Esiliigasse kolm U21-laiendiga meeskonda, sinna tõusmise võimalust omavad aga lisaks Kalevile veel Esiliiga B-s jätkavad Nõmme Kalju U21 (tänavu 4. koht) ja Paide Linnameeskond U21 (8. koht).
Seega saab uuel hooajal kindla võimaluse Esiliigasse tõusta vaid kolmiku Kalev-Kalju-Paide U21 duublite seast parim – seda mõistagi eeldusel, et ta liigas ka vastava koha (esimene ja teine otse tõusmiseks, kolmas üleminekumängudele pääsemiseks) välja mängib. Loomulikult eeldab see ühtlasi, et ükski Esiliigas jätkavatest U21-duublitest (Flora, Tammeka, Levadia) ei jääks seal kahe viimase sekka – siis langeksid nad lihtsalt Esiliiga B-sse ja nende koha võtaks ELB-st tõusja.
Samuti võib juhtuda, et mõne duubli põhivõistkond langeb Premium liigast Esiliigasse ja duubel peab seetõttu vastavalt ammu kehtivale reglemendile kolima astme võrra madalamale. Tänavu oli niisugusele olukorrale üsna lähedal näiteks Kalev, kelle esindusmeeskonna püsimajäämine kõrgliigasse selgus alles viimases voorus, samal ajal kui duubel püsis Esiliigas pikalt kaheksandal kohal ja vajus eelviimasele tabelireale ehk väljakukkujate hulka alles viimases voorus.
Seletamatagi selge on aga nelja duubelmeeskonna reegli kehtestamise taust – Esiliigas soovitakse näha rohkem iseseisvaid meeskondi. Tänavu tõusiski Esiliiga B-st sinna just kolm niisugust klubi: Nõmme United, Vändra Vaprus ja üleminekumängudel Rakvere Tarvast jagu saanud Pärnu JK.
Siinkohal on sobilik välja tuua kolmaski uue kuue saanud tähtis punkt. Kuna viimastel aastatel on ette tulnud olukordi, kus Teisest liigast Esiliiga B-sse tõusmise õiguse saanud meeskond sellest loobub, sätestati täpsemalt, kuidas ülestõusmise õigus sel juhul jaotatakse. Teise liiga meeskonna loobumise korral kandub ülestõusmise õigus edasi tabelis järgmisel real olevale võistkonnale, kuid mitte kaugemale kui neljandale tabelikohale. Sama kehtib üleminekumängu puhul, ent sinna ei saa pääseda kuuendast kohast madalamal lõpetanud klubi.
Muidugi tuleb siinkohal arvestada lisaks ka litsentseerimisprotsessi läbimist ja muid selliseid asjaolusid. Kui aga kõik ülestõusmise ja üleminekumängu mängimise õigust omavad klubid loobuvad ülestõusmisest või üleminekumängu mängimisest, komplekteeritakse Esiliiga B üldise paremusjärjestuse alusel ehk liiga koosseis jääks samaks.
Neljas ja eelmistest märksa lühemalt kirjeldatav, kuid samuti oluline reeglipunkt puudutab kollaste kaartide eest määratud mängukeeldude edasikandumist uude hooaega – sellel on nüüd lõpp ehk uut hooaega alustavad kõik mängijad hoiatuste osas puhtalt lehelt. Mõistagi ei kehti see uuendus punaste kaartide kohta, näiteks oktoobri lõpus kolm vooru enne hooaja lõppemist neljamängulise karistuse saanud Levadia ründaja Bogdan Vaštšuk peab jätkuvalt uue hooaja avakohtumise seetõttu vahele jätma.
Kuressaare-Kalju kaheosaline tormilahing muutis reegliteraamatut
Lisaks tasub veel välja tuua, et olulise muudatusena tuleb Esiliiga ja Esiliiga B klubidel mängukoha ja/või aja muutmisest teatada kirjalikult nii alaliidule kui ka vastasele vähemalt kümme päeva ette. Juhul, kui mängu tahetakse tuua planeeritust varasemaks, kehtib kümne päeva reegel uuest mängupäevast arvestades.
Seejuures on kohustus esitada kirjalik taotlus koos põhjendusega, mänguaega ja -paika pole aga enam võimalik muuta kolm tööpäeva enne mängu toimumist. Kõik eelamainitu kehtib endiselt vaid juhul, kui mängukoha ja -aja muutmine on tingitud staadioni hõivatusest, mille eest ei vastuta klubi, või väljaku mängukõlbmatusest, ning otsuse mängukoha muutmiseks langetab EJL.
Kui väljaku mängukõlbmatus selgub viimasel hetkel, on korraldaval klubil kohustus teavitada vähemalt 24 tundi enne mängu algust nii alaliidu esindajaid kui ka vastaseid ning mäng jääb ära, välja arvatud juhul kui liit ja mõlemad klubid ei leia lahendust kohtumise toimumiseks määratud ajal.
Meenutades Premium liiga 34. voorus peetud Kuressaare ja Nõmme Kalju kohtumist, kus mäng tormituulte tõttu tunni möödudes katkestati ning järgmisel päeval jätkati, on juhendisse lisandunud punkt, mille kohaselt tulebki mäng üldjuhul lõpuni mängida järgmisel päeval kell 13.00. Täpselt nii tehti ka oktoobri lõpus Kuressaares. Taasalustatud mängus peavad nüüdsest osalema kõik mängijad, kes olid katkestatud mängus protokolli kantud.
Kui peaks juhtuma, et järgmisel päeval ja sel kellaajal jätkamine pole võimalik, otsustab mängu toimumisaja EJL, kuid üldjuhul tuleks kohtumine lõpuni mängida enne järgmist vooru. Viimane põhimõte kehtib ka Esiliigas ja Esiliiga B-s katkestatud mängude kohta.
Täpsustati ka duubelmeeskonna mängijate kasutamise õigust. Kui Premium ja Esiliiga võistkonna duubelvõistkonnaks on Esiliiga või Esiliiga B võistkond, võib igas põhivõistkonna mängus vabalt kasutada kõiki duubelvõistkonna mängijaid ning igas duubelvõistkonna mängus kõiki põhivõistkonna mängijaid. Sama kehtib siis, kui Premium, Esi- ja Esiliiga B võistkonna duubelvõistkonnaks on II liiga võistkond, mis kannab laiendit U21 või U19. Kui aga II liigas palliv duubelvõistkond seda laiendit ei kanna, võib põhivõistkonna mängus osaleda kuni viis duubelvõistkonna mängijat ning duubelvõistkonna mängus kuni kolm põhivõistkonna mängijat.
- mängija, kelle elukutselise jalgpalluri leping on lõppenud, ei tohi harrastusjalgpallurina võistlustel osaleda enne kui 30 päeva pärast viimast mängu elukutselise jalgpallurina;
- EJL-i nõudmisel peab Premium liiga klubi esitama konkreetse mängu turvaplaani, samuti pööratakse täiendavat tähelepanu turvajuhi ja kvalifitseeritud turvatöötajate olemasolule sõltuvalt eeldatavast pealtvaatajate arvust, viimane kehtib väiksemas mahus ka Esiliiga ja Esiliiga B mängude kohta;
- klubi vastutab mängu eel, ajal ja järel vandalismi eest staadionil ja selle vahetus läheduses (sh staadioni parkla, staadioni territooriumi piirava aia tagune ala jms);
- Premium liigas tohivad tehnilises alas olla kuni üksteist klubi ametiisikut ja kuni seitse vahetusmängijat, st kokku kuni kaheksateist inimest; Esiliigas ja Esiliiga B-s on need arvud vastavalt kuus ja seitse ehk kokku kolmteist inimest; mõlemal juhul peavad mänguprotokollis olema välja toodud nende isikute nimed ja funktsioonid ning nad peavad viibima mängu ajal selles alas;
- kohtuniku poolt eemaldatud ametiisik peab jätkuvalt lahkuma tehnilisest alast pealtvaatajatele mõeldud alale, välja arvatud meditsiinitöötaja või arst, kui ta on ainuke selle ameti esindaja tehnilises alas; samuti sätestab juhend nüüd sõnaselgelt, et eemaldatud ametiisik ei tohi kuni mängu lõpuni mitte mingil viisil võistkonda juhendada ega võistkonnaga kontakteeruda.
