Kolmandat korda isaks saav Klavan vigastustest: vahel mõtled ikka, kas see ongi kõik? (4)
Kanal 2 saade "Roaldi nädal" käis seekord Sardiinias külas Eesti koondise kaptenil Ragnar Klavanil, kes lõpetab esimest hooaega sealse kõrgliigaklubi Cagliari Calcio ridades. Klavani ja tema naise Liliga tuli muuhulgas juttu vigastustest, Liverpooliga võrreldes muutunud pereelust ja karjääri viimastest aastatest. Muuhulgas selgus saatest, et Klavanite perekonda ootab aasta teises pooles rõõmus sündmus: kuueaastane Romer ja nelja-aastane Ronan saavad väikese õe.
Igas uues klubis kohalikku keelt õppida üritav Klavan rääkis muuhulgas, et itaalia keele omandamine võtab tal tavapärasest kauem aega. "Holland ja Saksamaa tulid veidi kergemini, aga ei tohi alla anda! Mul on alati see põhimõte olnud, et teises kultuuriruumis tuleb keel selgeks saada, siis on kergem."
Üleminekusummadele Klavan üldiselt liiga suurt tähelepanu ei pööra, kuid loeb neid samas siiski olulisteks. "Kui üleminek Liverpooli teoks sai, olin 30, lähedal 31-le. Ja maksti selline summa. Väga tihti seda tippjalgpallis ei juhtu. Aga see oli minu jaoks positiivne ja näitas, et klubi ja treener väga tahavad mind. Et nüüd Cagliari maksis omakorda selle summa, näitas, et nad väga tahtsid, et ma tuleksin siia ja mängiksin selle klubi eest. Sellised asjad on olnud minu jaoks väga tähtsad, sest siis tead, et sa oled nende jaoks oluline mängija," selgitas Klavan.
Saates said sõna ka Cagliari peatreener Rolando Maran ning Klavani meeskonnakaaslased Nicolo Barella ja Darijo Srna. "Meie valik langes Ragnarile, sest ta on tohutu kogemustepagasiga mängija. Lisaks on ta oma isikuomadustelt õige mees meie mänguplaani elluviimiseks," sõnas Maran.
"Ragnar on tagasihoidlik tüüp, kes aitab ka nooremaid mängijaid. Ta on koos Simone Padoini ja Srnaga üks neist, kes on mänginud ka rahvuskoondise ja tippklubide eest," lisas Cagliari noor täht Barella, kes ka ise juba teeninud esimesed kutsed Itaalia koondisesse. "Kui lepingu alla kirjutasin, rääkisin presidendiga. Ta ütles, et tal on võimalus Klavan saada ning kui rääkisin sõbraga Liverpoolist, oli tal öelda ainult häid sõnu," sekundeeris kogenud Srna.
Liverpooli aastate meeletut tampi asendab rahulikum elu
Võttemeeskond käis Klavanil külas kuu aja eest, kui eestlane oli neli kuud kestnud vigastuspausi ja Achilleuse kõõluse operatsiooni järel äsja väljakule naasnud. Mängus Frosinonega tegi Klavan aga taas põlvele liiga ning seega oli jutt vigastustest igati asjakohane. "Eks ikka igasugused mõtted tulevad peale, kui vigastus nii pikalt kestab. Isegi pärast operatsiooni, kui valu ei taandunud, mõtlesin, et see kõige paremat ei tõota. Mõni päev tõused üles ja tunned, et kõik on väga hästi, siis jälle ärkad valuga ja mõtled – kas see ongi kõik või?" kirjeldas Klavan.
Abikaasa Lili sõnul on pere igapäevaelu Sardiinias võrreldes Liverpoolis veedetud aastatega kordades rahulikum. "Ragnar on palju rohkem kodus ja pere jaoks on rohkem aega. Kõik muu on sama, trennides käib ta ju ikka. Aga Liverpoolis oli mängugraafik hoopis teine, igal nädalal oli kaks mängu. Pere jaoks tähendas see seda, et meie nägime Ragnarit peamiselt telekast ja suvepuhkuse ajal. Ta tuli koju ööseks, magama, ja oli nii väsinud, et vahel ei jõudnud ta rääkidagi. Olid kaks väga intensiivset aastat," rääkis Lili Klavan.
"Kõige hullem pole sugugi see, et mina pean laste eest hoolitsema, vaid et lapsed ei näe isa. Liverpoolis ei saanud Ragnar käia vanema poisiga üheski trennis, siin käib aga 80 protsendis trennides. Ta ei näinud üldse, mis toimub – ta ei saanud käia kooli- ega jõuluetendustel, ta pole vist saanud ühtegi aastat laste sünnipäevadelgi olla. Muidugi olen ma tema eluga leppinud, oleme ju juba 13 aastat koos. Kõige hullem oli aga see, et meil olid Liverpooli aastatel poisid kogu aeg haiged. Ju oli asi kliimas," meenutas ta.
Küll aga kinnitas Lili, et otsuse klubi vahetada ja Sardiiniasse siirduda tegi Ragnar. "Kõik vist küll tahavad nii mõelda, aga mina pole seda öelnud, et tahame sealt ära kolida. See oli tema otsus," lausus Lili.
Tänusõnad naisele: kodu peab olema kindlus
Praegu käivad Romer ja Ronan jalgpalli mängimas kolm korda nädalas. "Olen püüdnud neid kasvatada nagu vanemad mind kasvatasid. Neil oli hea meel, kui ma mängisin jalgpalli, aga nad ei sundinud mind," meenutas Ragnar.
"Ilma Lili toeta ei oleks ka mina nii kaugele jõudnud. Kodu peab olema kindlus. Ükskõik mis mängudes juhtub, aga kodus saad ennast maha laadida. Olen talle väga-väga tänulik. Kui hakkasime koos elama, kolis ta Hollandisse minu juurde ja jättis päevapealt oma elu Eestis maha," jagus ka Ragnaril abikaasale tänusõnu.
Kohtumises Frosinonega väänas Klavan teise poolaja alguses põlve, proovis jätkata, ent pidi siiski longates platsilt lahkuma. "Pealtnäha süütu olukord, aga väänasin põlve välja. Keharaskus läks parema põlve peale ja vastane ka lükkas natuke tagant, nagu mängus ikka juhtub. Aga esimesed märgid on pigem positiivsed. Pärast mängu tegi peaarst manuaalse testi, kus ta vaatab valuläve ja seda, kuidas põlv paindub. Paari nädala värk. Väga tihti võivad ristatisidemed minna ja olla kolme kuni kuue kuu lugu," rääkis Klavan päev pärast vigastuse saamist. Hilisem kontroll näitaski, et trauma pole tõsine. Tänaseks on Klavan juba väljakul tagasi, mängides eelmisel nädalal Lazio vastu taas täismängu.
"Kui see juhtus, ei mõelnud midagi. Valu oli piisavalt suur, et muid mõtteid pähe ei tulnud. Aga kui vahetuspingile maha istusin, mõtlesin küll, et… Neli kuud oli paus ahhilkaga, võib-olla isegi kauem. Läheb poolteist mängu möödas ja oled uuesti audis. Aga kui tuled tagasi, tuled tugevamana," jõudis Klavan jutuga taas vigastustest üle saamise juurde. "Parem on, et ma seda mängu ei näinud. Oma meest on päris jube niimoodi pikali maas näha," lisas Lili.
"Vigastused kuuluvad spordi juurde. Pigem olen sellise mõttelaadiga inimene, et igas negatiivses asjas on ka midagi positiivset. See tuleb üles leida ja niimoodi ka mõelda. Vigastused on paratamatus. Ei ole nii, et hooaeg on läbi kukkunud ja see on hooaeg, mille tahan ära unustada. Siin Sardiinia saarel on praegu ikkagi kõik hästi,” võttis Klavan viimaks teema kokku.
Hispaania: miks ka mitte?
33-aastasena on Klavanil selge, et tipptasemel karjääri jätkub veel mõneks aastaks. Sageli on tema jutust poolnaljatamisi käinud läbi mõte, et Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia kõrgliiga järel võiks viimane siht olla Hispaania. “Kui veel peaks järelejäänud karjääri jooksul võimalus tekkima, oleks väga huvitav näha sealse jalgpalli köögipoolt. On olnud väga huvitav seni näha, mis toimub Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia jalgpalli tagatubades, milline on sealne jalgpallifilosoofia. Kui peaks olema selline asi kaartidesse kirjutatud, siis tore. Kui ei, saab ka hakkama,” sõnas Klavan, kes on mõelnud ka treeneritööst.
“Põhjus, miks ma Kaleviga tegelen, on edasiseks tulevikuks väga heade kogemuste kogumine. Üritan kõike kogetut ka Eestis läbi viia,” lausus Tallinna Kalevi president. Klubi spordidirektor Joel Lindpere käis seejuures samuti hiljuti Cagliaris, et panna paika kahe klubi vahelist koostööd, mis võimaldaks Kalevi noormängijatel tulevikus Sardiinias testimas käia.
“Igale poole peale Hiina olen nõus kaasa kolima,” märkis Lili abikaasa ja perekonna tuleviku kohta. “Aga ma ei eita, et ootan stabiilset elu Eestis. Eriti just laste suhtes – et nad saaksid kooli, kus saavad käia rohkem kui üks-kaks aastat korraga. Ja meilgi on seal ju sõbrad.”
Muidu veebist kanal2 kodulehelt vms saab ka ehk vaadata(kui see osa seal üleval on)
