Koondisemängu eel elustatakse viimati Pareiko ajal kehtinud tava (3)
Peaaegu kaheksa-aastase pausi järel toimub enne Eesti koondise kodumängu taas fännide rongkäik Vabaduse väljakult A. Le Coq Arenale.
Mängueelne rongkäik oli aastaid Eesti koondise fännide mängueelseks tavaks. Parematel päevadel sadu inimesi ühendanud marss Vabaduse väljakult mööda Pärnu maanteed A. Le Coq Arena juurde toimub neljapäeval taas - esimest korda pärast peaaegu kaheksa aasta pikkuseks veninud pausi, sest viimati toimus fännide rongkäik 2016. aasta sügisel enne Eesti kohtumist Saint Kittsi ja Nevisega, mis oli mäletatavasti Sergei Pareiko mitteametlik lahkumismäng.
Rongkäigu taaselustamise eestvedajad on Jalgpallihaigla liikmed Raimo Tropp ja Rando Kikkas. "Omal ajal vajus üritus ära, kuna osalejaid jäi alla kümne ja vist polnud enam ka otseseid eestvedajaid," selgitas Tropp. "Nüüdse idee suureks inspiratsiooniks oli suvine Saksamaa EM. Äge ja samal ajal kade oli erinevatest kanalitest näha koondiste toetajaid, kes enne mängu kuskil kogunesid ja siis ühtselt mängule läksid!"
Kikkas: "See aasta järjekordselt ise EM-il kohal käies ja näiteks nähes Horvaatia fänne – see oli kohati täiesti ulme. Koguneti Leipzigi keskväljakul juba üks päev enne mängu, tehti fännilaule ja püro ning mängupäeval mindi samast kohast üheskoos statale erinevate grupeeringutega. Samuti polnud mingit probleemi, kui itaaallased nendega liitusid ja koos staadionile sammusid. See ongi jalgpalli suurturniiride võlu minu jaoks, et ei ole vahet, keda sa toetad. Seda tahaks ükskord ka ise kogeda ja hetkel on see foon ja tunnetus, kus meie koondis läheb eesmärgi ehk 2028. aasta EM-i poole.
Idee rongkäikudele taas elu sisse puhuda sündis koondisefänn Raimoga, kui me trehvasime kogemata kokku selle aasta Õllesummeril. Lõpuks oli nii, et mis lubatud sai, see tuleb ära teha. Ja siin me oleme. Eks põhilise vungi andis ka meie enda koondis, mis on saanud väga palju värskendust alates treeneritest kuni mängijateni, aga samamoodi peavad toetajad pingutama, et see realiseeruks platsil."
Millised on teie enda eredamad mälestused varasematest rongkäikudest? Kirjeldage natuke seda, mida rongkäik koondisemängu elamusele juurde annab.
Tropp: "Eredamad mälestused on ajast, kui koguneti veel Tammsaare parki. Kui tegemist oli laupäevaga, siis osad läksid mitu tundi enne rongkäigu algust kohale, kus sai siis mõnusalt juttu rääkida. Ära peab kindlasti märkima ka Eesti koondise toetajate rongkäigu Vilniuses. Oli ka selline asi! Staadionile suurema pundiga koos minek annab sellise mõnusa ühtsuse tunde."
Kikkas: "Mina Tammsaare pargi aegu ei tea, aga eredaim mälestus on loomulikult Eesti-Iirimaa playoff'i eelne. Seal ulatus rongkäigu esimene nina Kino Kosmose juurde ning rongkäigu lõpp tuli alles Vabaduse väljakult üle tee. See on see mass, millest alates saaks unistada tänavate kinni panemisest ja reaalse jalgpallikultuuri loomisest. Ilma naljata ütlen, et Iirimaa mängu ma pean enda lemmikuks just nimelt sellele eelnenud melu ja tunde järgi Eesti ühiskonnas – see oli märk, et me suudame ka olla jalgpallirahvas.
Mainin veel ära, et Jalgpallihaigla otsib Slovakkia mänguks inimesi, kes oskaks trummi lüüa või mängida mõnda orkestripilli, et luua mängu ajaks tribüünidele meeleolu."
Fännid kogunevad rongkäiguks Vabaduse väljakul kell 18.00 ning start staadioni poole on kell 19, misjärel on võimalik veel jõuda festivalialale.
Igatahes kiiduväärt et asi on nüüd uuesi uut hingamist saamas ja Henn ja mängijad hoiavad professionaalsust taas au sees.
