"Kui tulevad mehistumine ja plahvatuslikkus, kasvab Oliver Jürgensist Eesti jaoks fenomenaalne mängija." (47)
Eesti kolme tippliiga parim väravakütt on praeguse seisuga Esiliiga B-s teist kohta hoidva Nõmme Unitedi edurivimees Oliver Jürgens, kelle arvele on üheksa mänguga kogunenud 14 tabamust, kusjuures kui välja jätta hooaja avamäng, on 15-aastane ründaja alati vähemalt korra sihile jõudnud.
- Reportaaž Männikult: tulise, põneva ja noorusliku Nõmme derbi võitis Kalju U21
- Värske Kalju U21 juhendaja Kristen Viikmäe: tahan seda ametit pidada!
- Vaata Brit Maria Taela galeriid Esiliiga B liidrite mängust!
Tänagi lõi ta värava, kui Esiliiga B liidrite lahingus tuli Unitedil 1:3 alla vanduda Nõmme Kalju U21 meeskonnale. Kohtumise vältel oli mitmel puhul näha, et üks-üks olukordades pakub Jürgensi tehniline pagas vastastele jalgu sõlmekeerava väljakutse.
Soccernet.ee palus Jürgensit iseloomustada Unitedi peatreeneril Martin Klasenil: "Oliver pole üldse standardne Eesti ründaja. Pigem kasvavad meil targetmani-tüüpi suuremad ründajad või siis pannakse edurivisse kiired mängijad, kellele saaks palli kaitseliini taha mängida. Aga Jürgens on Eesti mõistes harukordne nähtus – tohutult hea tehnikaga, väle ja terava liigutusega jalgpallur."
"Loomulikult pole tema maksimaalne kiirus praegu nii hea, kui temaga samas vanuseklassis oleval Aleksandr Šapovalovil (FC Flora U21 ründaja – O. J.), aga arvestades, et oma tehnilise pagasi on Jürgens suutnud viia maailmatasemele, siis kui aastate jooksul tulevad mehistumine ja plahvatuslikkus, siis kasvab temast Eesti jaoks täiesti fenomenaalne mängija," rääkis Klasen.
Unitedi peatreener ei kirjuta Jürgensi tabamusi sportliku väljakutse tagasihoidliku taseme arvele. "Tema väravate hulk ei tähenda, et liiga tase oleks nõrk, vaid et Jürgens ongi hea. Ning viiest resultatiivsest penaltist on ta neli tükki ise teeninud, sest väga tihti teda teistmoodi kui veaga kastis peatada polegi võimalik," selgitab Klasen ning kiidab ka reedel 16. sünnipäeva tähistava ründaja suhtumist, sest too "hoiab end kahe jalaga maa peal ja annab iga päev treeningutel endast maksimumi".
Martin Klasen: esimese ringiga tuleb rahule jääda
Tänase kohtumise suurima mõjutajana tõi Klasen välja raskused Kalju pressi alt väljatulemisel. "Meie stiil on kõigile vastastele hästi teada ja oma mänguplaanist tahame me alati kinni pidada. Kuigi meil on kaitseliinis 15-aastased noored, siis me pigem ikkagi ei soovi oma põhimõtteid muuta. Muidugi on esimesed aastad meeste liigas keerulised. Täna oli algkoosseisus viis 2003. aastal sündinud ehk väga noort mängijat. Neil on vaja natuke aega ja saadud kogemused muudavad nad tulevikku silmas pidades ainult paremaks.
Vaheajal muutsime asetust, sest soovisime omada tagumises liinis ühemehelist ülekaalu. Eeldasime, et Kalju tuleb meid survestama kahe ründajaga, aga panid hoopis ühe mehe tippu ja kaks äärtele ning meie kolmel keskkaitsjal oli seeläbi igaühel kohe üks vastane ees. Seetõttu vahetasimegi teiseks poolajaks formatsiooni välja ja läksime neljamehelisele kaitseliinile üle," selgitas Klasen.
Kohtumise lõpplahendus oli Unitedile valus, sest viimase kümne minutiga tõusis Kalju 1:1 pealt 3:1 võidule, kusjuures seisul 2:1 avanes Unitedil hiilgav võimalus viigistamiseks, aga löök läks raamidest mööda. Kaotus oli Unitedi jaoks teine järjestikune pärast kuuemängulist võiduseeriat. Peatreener rõhutaski, et kokkuvõttes tuleb hooaja algust näha helgetes toonides.
"Täna nägime liidritele väärilist duelli, mis oli neutraalsele poolehoidjale väga huvitav. Poistele ütlesin, et kuigi esimene ring lõppes kurvalt, peame rahule jääma, sest eelmisel hooajal teenisime oma parimas ringis 17 punkti. Nüüd aga 18 ning püsime graafikus, sest oleme enda jaoks paika pannud süsteemi, et kui võtame kolmest mängust kuus punkti, siis liigume õigel trajektooril," lausus Klasen.
Kas see trajektoor peab päädime 2020. aastaks Esiliigasse tõusmisega? "Otseselt kindlat kohta pole me välja mõelnud. Küll aga selle, et kui lõpetame kahe parema seas, oleme kindlasti valmis Esiliigasse tõusma ja kui oleme kolmandad, siis kindlasti üleminekumängudest ei loobu. Kui lõpetame neljandana, siis tuleb teha rohkem trenni ja järgmisel aastal kõrgemat kohta püüda.
Klubi visiooni järgi tahame Esiliigasse jõuda 2022. aastaks. Kui tuleb varem, siis tuleb. Aga järelkasvu mõttes olekski loogilisem tõusmine 2022. aastaks, sest siis kasvab alt mängijaid peale kah. Kui peaksime juba tänavu tõusma, siis kardan, et meil võib minna natuke raskeks," rääkis Klasen.
Järgmise kohtumise peab Nõmme United 13. mail, kui võõrsil minnakse vastamisi JK Tabasaluga.
Vana Jürgens peaks hobustega tegelema hakkama. Saavutaks ilmselt rohkem ja vigastusteoht samuti väiksem.
Kuna Klasen väidab, et temast tuleb Eestile fenomenaalne mängija, siis on asjakohane küsida, kas temast tuleb nö Kostja või Vaštštuk.
nii et mine sinna “muretsema”
Seega süüdistage poissi või tema isa.
Sisseastumistestid gümnaasiumisse on piisavad vabandused, et sõprusturniiri mitte mängida. Kusjuures olid pakutud erinevad variandid Jürgensi pere poolt, kuidas ta võib meeskond a Aidan’s, mis treenerile ei meeldinud millegi pärast.
Aga põhjustest siis põhjalikumalt:
Lasnamäe Ajaxis polnud meeskonda ja pidid lahkuma. Siia maani soojad suhted nii esimese treeneriga kui ka klubiga. Levadiasse tulid ühe treeneri pärast, kes läks Florasse ja kôik mängijad erinevatesse klubidesse. Kalevi treenimuspoliitika ei sobinud ( pandi kokku treenima lapsi, kes tegelevad jalgpalliga 5 aastat ja alles tulid), Kaljus oli arusaamatus noortetöötajaga ja ta ise palus Oliveri lahkuda ( kuid arusaamatus on juba lahendatud).
Kuuldavasti oli batja enne Nõmme Utd poissi pakkunud vähemalt ühele klubile veel. Selle treener oli viisakalt keeldunud. Huvitav küll miks? Julgen väita, et Oliveri tase see jälle ei olnud.
See jutt, et isa ei õpeta platsi kõrvalt on ka pehmelt öeldes jama. Alles hiljuti nägin teda mängu vaatamas- seisab kõige kaugemas nurgas, pool aega telefonis ja siis õpetab kuidas poiss mängima peab. Võtku parem päikest, nagu ta kaaslane tegi.
Ega ka kunagi ei varjagi. Miks sind nii huvitavad need põhjused? Harjus olid omad vaated Oliveri arengule, meil omad. Meil head suhted ka Harju treeneritega ja olime koos seni kui meie eesmärgid klappisid.
See teine muinasjutt sellest kuidas me pakkusime Oliveri Tabasalusse on juba vana ja igav ja mitu korda oli juba juttu sellest, et asi polnud päris nii nagu mõned tahavad endale ette kujutada. Aga kui kellelegile see info tōstab tuju - siis miks mitte? 🤗
Kusjuures see kaaslanna, kes võttis päikest olin mina 🥰.
Kui igal pool on klubis vead olnud, et mängija on peale ühte hooaeg lahkuma, siis on see kellegi tegemata kodutöö. 16 aastasel 6 klubi on palju või vähe?
Jõudu ja jaksu fenomeni kasvatamisel. Väike nõuanne - laske poiss vabaks, kui tahate temast väga head mängumeest saada. Vastasel korral tuleb temast järgmine Tarmo Kink. Nooruses väga andekas, aga läks nagu läks.
Vastata ei ole vaja. Ma lõpetan siin. Meie dialoog on siin niigi pikaks läinud. Loodetavasti sai vähemalt mõni sellest targemaks.
Kriitiline märkus või toetav sõna ei ole õpetus trenni ajal. Mine Inglismaale ja vaata kuidas seal iga üks midagi karjub. See on emotsioon.
Ja dialoog eikellegiga on vaja tõesti lõoetada. Enne kui Jürit kritiseerida julge vähemalt oma nime öelda. Minu abikaasa kunagi ei peidu niki taga. Ja oskab näkku kõike öelda, mitte võõraste naistega diskuteerida.
Natuke meenutad olukordi välismaalt kus noormängija "lukustatakse" klubisse, pannakse kõvasti vanematega või endast vanemate vastu mängima ja siis mõeldakse, miks ei ole noorel väljavaateid ja enda plaane.
Poiss leidis koha kus mängida ja areneda ning mängib MEESTE liigat 15aastaselt. Aega veel on välismaale minemisega, kui ise valmis on selleks. Ega see elu seal mee lakkumine ei ole kool ja sport.
Nende kommentaaride põhjal (“holo”, “fenomenaalne hobune” jm lõuapoolikud) ei ole teil tõenäoliset ei jalgpallist, laste kasvatamisest ega ka muudest elementaarsetest asjadest õrna aimugi ja ei saagi kunagi olema, sest analoogsed tegevused kärbivad ka teie viimase ajuraasukese ...
Tundes Jürgensite perekonda isiklikult siis ei saa ma teile infot jagamata jätta (tõenäoliselt ei saa te sellest tekstist aru aga püüan nii lihtsalt sõnastada, kui suudan)
Kõigepealt infoks, Oliver Jürgens räägib ja kirjutab eesti keeles perfektselt. Usun, et nii mõnestki siin kommenteerijast (nt.holo) tunduvalt paremini.
Lisainfoks, Jüri Jürgens on üks südamlikumaid ja hoolivamaid isasid, keda ma tunnen. Tema pühendumine poja arengusse ja tulevikku, NB! sugugi mitte ainult jalgpallis vaid ka õppetöös jm, on kadestusväärne, mida sinusugune - fenomenaalne hobune- ei suuda ette kujutadagi. Jüri on Oliverile isa, sõber, õpetaja, treener - kõik ühes isikus ja see on nende pere muster.
Olen kindel, et halvustajatel ei ole lapsi või ei ole neil aega oma lastega, sellisel määral nagu Jüri seda teeb , tegeleda, vastasel juhul ei võtaks siin nii “kõva häälega” sõna. Kommentaaride põhjal ma väga loodan, et teil ei saagi lapsi olema, sest mul oleks siiralt kahju selliste õelate vanemate lastest.
Kurat inimesed, elage oma elu, artikkel on jalgpallist ja kui teil noorele poisile ja tema perele toetavaid sõnu ei ole öelda siis istu oma igavas ja vaimuvaeses maailmas ja kirjuta oma seintele ristikesi, kui “kuradi hea” päev sul on, kui saad kellelegi “näkku sülitada”.
Lisaks jalgpallurile on Oliver Jürgens 15. aastane uskumatult andekas, tark ja südamlik poiss ja seda kõike kohe kindlasti eelkõige tänu oma armastavatele vanematele. Olen kindel, et me kuuleme temast tulevikus korduvalt - Edu ja kordaminekuid Armas Oliver!
Jõudu ja jaksu Anastassia ja Jüri!
“Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi!”
Jura võiks ka mõne veel kutsuda.
Usun et jalgpalliga on siin paljud kokku puutunud, ise samuti mängin. Jalgpallureid ei hinnata südamlikkuse või kirjaoskuse järgi, aga klubivalikute ja mänguoskuse põhjal (viimast on poisil tõesti korralikult)
Mis puudutab Jürit... ta üldse ei viitsi siin kommentaarides viibida ja kellelegile midagi tõestada. Ta on tõeline mees ja tõesti hea isa. 😊
Edu Olla ja küll koondisesse ka läheb, kui midagi samal ajal tähtsamat ees ei ole.
Ärge unustage Oliver pole Nõmme Unitedi ega ühegi teise klubi produkt vaid tema vanemate ja ta enda räige töökuse vili - tunnen nii poissi kui vanemaid isklikult kuna mu poeg mängis Harjus koos Olliga. Oliver, Jüri ja Anastasia tean, et lähete võiduka lõpuni - olge väga õnnistatud ja kaitstud!
Aastaid tagasi läks klubijuhi aur samasooliste õiguste tagamisele nüüd suund õige - jalgpalli talendi arendamine.