Läänmäe on raske valiku ees: kas naasta suurde jalgpalli või mitte? (0)
Seitse korda Eesti naiste koondises mänginud ja 2013. aastal parimaks naisjuunioriks valitud Saron Läänmäe (22) on raske dilemma ees: kas tulla suurde jalgpalli tagasi või mitte?
2015. aastal läks Läänmäe pärast gümnaasiumi lõpetamist Inglismaale ülikooli vene ja hispaania keelt õppima. Sellest ajast saadik polnud teda enam Eesti koondise ega klubide ridades vutiväljakul nähtud.
Nüüd aga mängis ta oma vana koduklubi Tallinna Flora eest Aastalõputurniiril ning rääkis seal Soccernet.ee-le oma lähiminevikust ja tulevikust.
"2015. aasta suvel sain koondise sõprusmängus vigastada, seejärel oli mul hüppeliigesega pikalt jama. Üritasin mängida algul ülikooli võistkonna eest. Vahepeal tegin paar trenni West Ham Unitediga, aga ühes nende sõprusmängus lõin palli valesti ja hüppeliiges oli jälle out," meenutas Läänmäe.
Paar aastat läksidki tal suuresti vigastuse nahka. Lõpuks sai ta õige diagnoosi ja käis 2017. aasta augustis operatsioonil. Praegu mängib ta oma ülikooli - University of Central Lancashire - võistkonna eest.
"Inglased oskavad jalgpalli mängida, tehnika on neil hea. Aga kuna tegemist on ülikooliliigaga, siis võetakse asja rohkem fun'iga. Trenni tehakse ainult üks kord nädalas, lisaks on nädalas üks mäng," tutvustas Läänmäe sealset taset. "Nüüd olen kaks päeva Flora trennis käinud ja siin on tempo ikka palju kõrgem."
Sel aastal lõpetab Läänmäe ülikooli ja kavatseb kolida tagasi Eestisse. Kas ta ka Eesti meistriliigasse ja koondisesse naasta püüab, on veel lahtine.
"See ongi mul viimasel ajal suur dilemma olnud, et kas hakata uuesti sellisel tasemel mängima. Mäletan väga hästi, kuidas jalgpall võttis kogu minu aja ja energia, jalgpall oligi mu elu. See on väga raske küsimus, et kas olen valmis jälle jalgpallile nii palju pühenduma," selgitas Läänmäe, kes omal ajal Eesti noortekoondiste kasuks kokku 11 väravat lõi.
"Nooremana oli lihtsam. Käisin küll koolis, aga pärast kooli oli aega pühenduda. Nüüd pean täiskohaga tööle minema ja ennast täiendama - sellised asjad on võib-olla olulisemaks muutunud. Lisaks hindan ma seda, et mul on vaba aega," jätkas ta.
"Muidugi ma tahan mängida, ma armastan jalgpalli, see on mu kirg. Olen seda terve elu teinud ja ei oska ilma jalgpallita elada. Aga ma ei tea, kas just niimoodi tahan, et nädalas on neli trenni ja üks mäng ning ka vabal ajal on kogu toitumine, puhkamine ja taastumine sellele suunatud."
Juhul kui Läänmäe otsustab uuesti korralikult jalgpallile pühenduda, siis teeb ta seda ilmselt Flora mängijana.
Naiste meistriliiga aastalõputurniiril sai ta koos Floraga teise koha. Küsimus, miks ta turniiril Rauno Sappineni särgiga mängis, pani Läänmäe südamest naerma. Lõpuks vastas ta: "Leks (Aleksandra Ševoldajeva - toim.) andis mulle valida, kas Kevin Aloe, [Janar] Õunapi või Sappineni särk. Ma valisin Sappineni, kuna esiteks oleme temaga vanad tuttavad ja teiseks on 11 ilus number."
