Liverpooli ja Manchester Unitedi kavandatud riigipööre kukkus läbi. Aga ainult esialgu (1)

Kui väga tõsiselt, võib-olla isegi lootusetult haigestunu palatisse saabuvad tegelased, kes näitavad tõbisele imerohtu, mis ta kiiresti täiesti terveks teeks ja lisaks veel edaspidiseks hädadest prii elamise kindlustaks, on patsiendil väga keeruline eitavat vastust anda.

Isegi siis, kui imerohu hinnaks oleks hinge mahamüümine. Sest eluliselt kriitilisel hetkel on raske, ilmselt suisa võimatu enesealalhoiuinstinktile vastu olla. Väärtussüsteem nihkub vähemolulisele, isegi tähtsusetule positsioonile.

NB! Paralleelid Eesti poliitilise olukorraga on lugeja isiklik mõttevili!

Just säärase imerohu-pakkumisega saabusid Inglismaa tippklubid eesotsas Liverpooli ja Manchester Unitediga üle-eelmisel nädalal koroonakriisi tõttu hingamisaparaatide külge ühendatud väiksemate kaasteeliste palatitesse. Paljud olid nõus hinge maha müüma, aga kõik siiski mitte ja sellest piisas, et jalgpalliline riigipööre väärata. Aga ainult esialgu, sest suund on kätte näidatud ja sinna liigutakse vääramatult. Küsimus on ainult tempos ja täpsetes meetodites.

Inglismaa jalgpallipüramiid on maailmas oma sügavuse tõttu küll ainulaadne – mitte üheski teises riigis ei kohta, et ka tugevuselt viies liiga on üleriigiline ning täisprofessionaalne –, aga samas ka habras. Üleriiklik liiga tähendab osalejatele suuremaid kulusid kui regionaalne võistlus. Kui tavaolukorras on õpitud kaasnevaid raskusi kontrolli all hoidma, siis koroonakriis muutis asju.

Inglismaa tugevuselt teine liiga ehk Championship oli majanduslikult keerulises seisus juba enne koroonaepideemiat. Peamiseks probleemiks lakkamatu ülekulutamine, mille tingib soov püüda pääset Premier League'i, mis on väärt sedavõrd palju raha, et kõik võlad õnnestuks otsekohe ära klaarida ja (väga palju) raha jääks ülegi!

Probleemiks oli aga, et kõrgliigapääsmeid mängitakse igal hooajal välja kolm, ent selle püüdmise nimel ülisuuri kulutusi teinud klubide arv oli neli või viis korda suurem. Championship on väga tasavägine liiga ning ühel hooajal näiteks 14. koha saanud klubil on täiesti reaalne paari õnnestunud lükke tulemusel järgmisel hooajal tipus figureerida.

Koroonakriis külvab viletsust, ahastust ja meeleheidet

Ahvatlus kolme-nelja kõrgepalgalise jalgpalluriga meeskonna tabelikohta oluliselt parandada on seoses küllusliku auhinnaga – pääse Premier League'i – ülimalt suur. Ning nii kulutavadki paljud klubid rohkem kui teenivad (loe: omanikud panevad oma taskust raha sisse). Ülekulutamist soosib ka võistlussüsteem, sest Premier League'i tõusmiseks ei pea ju mahtuma kolme parema sekka, vaid piisata võis ka esikuuikust (3.-6. koht mängivad play-off'i).

Majanduslikult see muidugi jätkusuutlik pole. Tulemuseks on nii finantsiline sohk, mille eest võidakse karistatakse miinuspunktidega (näiteks Sheffield Wednesday alustas tänavust hooaega 12 miinuspunktiga), kui ka kaardimaja koostlagunemine, millele järgneb sportlik allakäik (2008. aastal UEFA karikasarjas 1/8-finaali jõudnud ja veel 2012. aastal Premier League'is mänginud Bolton Wanderers alustas tänavust hooaega League Two's).

League One ja League Two ehk tugevuselt kolmas ja neljas liiga erinevalt Championshipist niivõrd sügavalt võlgu ei ela, aga on ülimalt sõltuvad pealtvaatajatest. Teleõiguste müügist teenitakse minimaalselt, lõviosa sissetulekutest laekub mängupäevadel (piletid, söök ja jook, nänn). Erinevalt Championshipist seal pärast koroonapausi palli uuesti mängu ei pandud, sest see oleks tähendanud selget kulu-, mitte tuluprojekti.

Uut hooaega alustati kõigis liigades lootusega, et Suurbritannia valitsus lubab fännid tribüünidele tagasi, aga epidemioloogiliselt halvenenud olukord tähendab, et ilmselt ei juhtu see enne kevadet. Paljud Championshipi, League One'i ja League Two klubid (aga ka tugevuselt viienda, National League'i nime kandva liiga klubid) on seetõttu majandusliku krahhi äärel – mängud toimuvad ja mängijatele tuleb palka maksta, aga tulu ei tule kusagilt. Suurbritannia valitsus on küll midagi lubanud, aga mida täpselt, ei saa aru mitte keegi.

Football League'is – see on Championshipi, League One'i ja League Two'd koondava katuseorganisatsiooni nimi – lokkab koroonakriisi tõttu viletsus, ahastus ja meeleheide. Pankrot, mis hävitaks enam kui saja-aastase ajalooga jalgpalliklubi, tundub paljudel olevat käega katsuda. See on olelusvõitlus, kus vajadusel ollakse valmis maha müüma ka hing, sest elu jääks siis alles.

Ning just sellises meeleheitest pakatavas olukorras astusid nende klubide ukse taha Premier League'i rikkaimad ja rullisid lahti plaani nimega Project Big Picture (ing k projekt Laiem Vaade).

Laiem Vaade – see on rohkem raha, uus formaat ja … loovutatud võim

Plaan seisnes Inglismaa tippjalgpalli (st nelja tipmise liiga) põhjalikus reformis. Mida plaan ette nägi?

1. Raha. 250 miljoni naela (ca 275 miljoni euro) suurune päästepakett Championshipi, League One'i ja League Two tarbeks, korvamaks hooaegadel 2019-20 ja 2020-21 saamata jäänud tulu. Lisaks 100 miljonit naela Inglismaa jalgpalliliidule, millest 25 mõeldud National League'i klubidele ja 10 miljonit naiste profijalgpallile. Premier League laenaks selle raha pangast ja maksaks laenu ise tagasi.

2. Võistlusformaat. Liigakarikasari ja superkarikas (Community Shield) kaovad. Alates hooajast 2022-23 langeks Premier League'is osalevate klubide arv 20 pealt 18-ni. Järgmises kolmes liigas oleks endiselt igaühes 24 klubi. Eesmärk: hõrendada tippklubide pingelist kalendrit (et oleks rohkem vabu aegu rahvusvahelisteks mängudeks).

3. Play-off18-liikmelisest Premier League'ist kukuksid välja kaks nõrgemat ja 16. koha omanik mängiks play-off'i esiliigas kolmanda kuni viienda koha saanud klubidega.

4. Teletulud. Premier League'i teletuludest 25% jagatakse kolme madalama liiga klubide vahel (praegu on see osa 8%). Tõsi, Football League'i klubid loovutaksid oma teleõigused Premier League'ile, kes saaks neid ise soovi kohaselt müüa, aga pluss korvaks kaasneva miinuse külluslikult. NB! Just see, praeguseid summasid kolmekordistav nüanss oli põhjus, miks Football League plaani toetas.

5. Võrdsusprintsiip. Premier League'i klubide vahelise rahajaotuse muutmine nii, et pool teletuludest jagatakse võrdselt, veerand vastavalt käesoleva hooaja ja veerand vastavalt kolme viimase hooaja keskmisele tulemusele. See nüanss toetaks stabiilselt kõrgeid kohti saavutavaid klubisid. Kui praegu on Premier League'i jaotatava raha suhe kõige enam ja kõige vähem teeniva klubi vahel 1,8:1, siis uue mudeli kohaselt tõuseks see 2,25:1 peale ehk liiga muutuks ebavõrdsemaks. Uue Leicester City tõenäosus väheneks.

6. Fännid. Võõrsilfännide piletihinnale 20-naelase lae kehtestamine ning reisikulude hüvitamine.

7. Varia. Palgalimiidid madalamates liigades. Laenusüsteemi liberaliseerimine nii, et see võimaldaks tippklubidel andekaid noormängijaid kuhjata ja välja laenata. Taristufondi loomine, mille abil saaksid (eelkõige) madalamate liigade klubid oma staadioneid üles vuntsida. 205 miljoni suuruse iga-aastase heategevusfondi loomine.

* * *

Need seitse punkti kätkesid endas küll mõningaid ideid, mis enamikule ebasoodsad, aga moodustasid laias laastus loogilise terviku, sest need ebasoodsad punktid korvati enam kui külluslikult. Kui plaan olekski ülalkirjeldatuga piirdunud, oleks see eeldatavasti pikema jututa heaks kiidetud.

Isegi Premier League'i vähendamine poleks tekitanud teab mis suurt tormi, sest tegelikult lepiti juba 1992. aastal Premier League'i asutades kokku, et 22 osaleja pealt liigutakse sammhaaval 18-ni, ent 90ndatel jäädi poolel teel pidama ega tihatud edasi astuda. Aga plaanil oli veel üks punkt.

Blokeeriva vähemuse puudumine asendunuks absoluutse võimuga

8. Otsustusõigus. Enamik otsuseid tehtaks Premier League'is jätkuvalt "üks klubi, üks hääl" põhimõttel, aga strateegilised otsused (liiga juhatuse liikmete palkamine ja vallandamine, tele- ja meediaõiguste müük, uute klubiomanike heakskiitmine) mitte. Seal omaksid hääleõigust üheksa "pikaaegset aktsionäri", kes oleksid üheksa kõige kauem järjest Premier League'i kuulunud klubi. Ning neil hääletustel piisaks ükskõik millise otsuse vastuvõtmiseks kahe kolmandiku poolehoiust.

Kas selle kohmakavõitu vormistusega prooviti varjata sisulist eesmärki? Pigem mitte, sest see oli endiselt nii läbinähtav. Manchester United, Manchester City, Liverpool, Arsenal, Chelsea ja Tottenham Hotspur moodustavad Suure Kuuiku, sest nende majanduslik võimekus ja potentsiaal on ülejäänud 14 klubi omast selgelt suurem. Tõsi, kuuiku sees on üpris suured käärid, aga neil on rohkem sarnasusi kui erisusi ning seetõttu nad ka ühtse löögirusikana tegutsevad.

Neist kuuest viis on koos Evertoniga Premier League'i püsiasukad. Manchester City oli viimati väljaspool hooajal 2001-02. Plaani järgi oleksid lisaks neile seitsmele olnud "pikaajalised aktsionärid" ka West Ham United ja Southampton, kes mõlemad ei kuulunud Premier League'i viimati hooajal 2011-12. Aga see kõik on vormistuslik detail, sisu oli lihtne: kõigi strateegiliste otsuste puhul olnuks Suurel Kuuikul võim talitada nii, nagu nad ise õigeks peavad.

Ainuke oht nende võimule olnuks stsenaarium, kus mõni neist Premier League'ist välja kukkunuks, sest siis muutunuks ka üheksa pikaajalist aktsionäri. Aga see oht oli tõesti pelgalt teoreetiline, sest sportlik reaalsus on, et Suurt Kuuikut ei ohusta väljalangemine ka totaalselt aia taha läinud hooaja puhul.

Plaan võrdunuks riigipöördega, sest Premier League'i senine "üks klubi, üks hääl" põhimõte, kus kõigi otsuste tegemiseks on vaja 14 klubi nõusolekut 20-st ja kus Suurel Kuuikul ei ole isegi blokeerivat vähemust, asendunuks süsteemiga, kus Suur Kuuik saanuks teha kõike täpselt nii, nagu nad ise tahavad.

Miks Suur Kuuik endale säärase, solidaarsusel põhinevat Euroopa spordimudelit eirava sihi on seadnud? Tasub vaadata omanike suunas – Liverpool, Manchester United ja Arsenal kuuluvad kõik USA investoritele, kes on harjunud sealsete profispordi mängureeglitega, millest kaks peamist on: 1) keegi ei kuku kunagi liigast välja, 2) kõik klubid teenivad kasumit. Kui Euroopas on jalgpalliklubi eelkõige kogukonna esindusüksus, siis USA-s äriettevõte.

Suure Kuuiku käitumine tembeldati teiste Premier League'i klubide ja ka Inglismaa jalgpalliliidu ning Suurbritannia valitsuse poolt küüniliseks (samas kui näiteks Fulhami ameeriklasest omanik Shahid Khan oleks hoopis Tottenhami omanik, oleks ta kindlasti plaani toetanud!). Football League'i toetus oli küll olemas, aga nemad polnud laua taga otsustajate, vaid kõigest soovijatena. Juba kolm päeva pärast Project Big Picture'i avalikkuse ette jõudmist andis Premier League teada, et sellega on kaputt.

"Kõik 20 Premier League'i klubi leppisid täna ühehäälselt kokku, et Project Big Picture ei pälvi liiga toetust ja sellega tegelemist ei jätkata," teatas Premier League eelmisel kolmapäeval. Suur Kuuik, sealhulgas plaani autorid Liverpool ja Manchester United, kirjutasid ka sellele avaldusele alla, sest vastuhäälega poleks nad midagi saavutanud.

Suur Kuuik kaotas lahingu, aga sõda alles algab

Esimesed Suurbritannia meediasse imbunud teated rääkisid, et Suur Kuuik polnud lüüasaamisest üldse masendunud, vaid leidis, et aktsioon tasus end kokkuvõttes ära, sest väravapostid said liigutatud uude, nende jaoks sobivamasse kohta. Reformid tulevad niikuinii. Kas Suure Kuuiku soovitud ulatuses, on omaette küsimus. Aga kindlasti viivad need reformid Inglismaa tippjalgpalli nende poolt soovitud suunas.

Koos plaani tagasilükkamisega leppisid Premier League'i klubid kokku "strateegilises ülevaatuses", mis tähendab, et plaani hakatakse arutama osade kaupa. Kui viie aasta pärast ollakse olukorras, kus Premier League'is on 18 klubi, liigakarikasari ja Inglismaa karikasarja kordusmängud kaotatud ning laenusüsteem liberaliseeritud, ongi Suur Kuuik omadega juba olulises plussis, sest asjad on liikunud sinnapoole, kuhu nad soovivad neid liigutada. 

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Argo Hein   •  
Kusjuures ma poleks päris kindel, et suur kuuik alati ühel nõul oleks. Ja iluvea parandus kah: Everton jäi artiklis mainimata.
Lisaks veel, kas keegi tark sellist asja oskaks öelda või ennustada, et kui see plaan oleks sellisel kujul läbi läinud, mida oleks UEFA (meistrite liiga, euroopa liiga) teinud?

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
Kristjan Jaak Kangur | 20 minutit näopeksu ja talutav kaotus Soomele – Eesti jalgpalli väärikuse uued mõõdupuud?
KUIDAS EDASI?
MÄNGIJATE MÕTTED
NAISTE JALGPALL
NAABRITE DUELL
HOOAJA EELVAADE
Saku astub hooajale vastu nii Rogicilt kui ka Arbeiterilt korjatud nippidega
JALKAJUTTE
UUE HOOAJA OOTUSES
Ajaloolise hooaja järel treeneritetiimi välja vahetanud Tammeka sihib taas medalit.
RISTNURK
 
Jalgpalluritel on ikka süda sees
TOREDAD VIDEOD
Jalgpalluritel on ikka süda sees (0)
 
Oeh, mis siin toimub?!
JALGPALLIMOOD
Oeh, mis siin toimub?! (0)
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID