Luup peale | Kulunud klišee kiusab visalt Legioni: kui ise ei löö, lüüakse sulle (galerii!) (0)
Mänguliselt on Tallinna Legion tõusnud sel hooajal tippklubide kõrvale. Paraku ei soostu tulemused järele tulema, nagu näitas ka sel hooajal teistkordne 1:2 kaotus tiitlikaitsjale FC Florale.
Kui kohustuslik kümneminutiline teineteise luuramise periood läbi sai, avanes esimene poolvõimalus Florale, aga Konstantin Vassiljevi äärelt antud karistulöögi lõi rusikatega minema Legioni väravavaht Ivans Baturins. Veerandtunnise mängu järel eksis rängalt Flora keskkaitsja Markkus Seppik, kes lasi läbi tema suunas veerenud tagasisöödu ning eksflorakas Maksim Gussev pääses Matvei Igoneniga silmitsi. Seppikust suutis Gussev küll kiirusega üle olla, ent vastu rutanud Igoneni üle mängida mitte.
Hetk hiljem avanes Legionil teine superšanss, kuid vasakult äärelt antud tsenderdust ei suutnud tagaposti juures korralikult tabada Kirill Nesterov. Kes ise ei löö, sellele lüüakse – kulunud klišee leidis taas kord kinnitust 19. minutil. Konstantin Vassiljev lükkas peaga mõõdetud söödu Henrik Ojamaale, kes spurtis otsajooneni ja söötis tagasi keskele Rauno Sappinenile. Osava pettega kahest kaitsjast vabanenud Sappinen saatis palli ühe puutega Baturinsile püüdmatult täpselt tagumise posti kõrvale ja skoor oligi avatud.
Kaotusseisu jäänud Legion elavnes ning Märten Kuusk pidi pingutama, et blokeerida Nikita Andrejevi lööki. Florat pressiti kõrgelt, teeniti vigu ja lõigati sööte ohtlikult vahelt, kuid väravani ei jõutud. Hoopis Sappinenil avanes 35. minutil pärast Sigitas Olberkise arusaamatult passiivset tegutsemist šanss Baturinsiga silmitsi jõuda, kuid väravavaht oli esimesena palli juures.
Avapoolaja lõpuminutitel proovisid mõlemad meeskonnad õnne kauglöökidega, kuid edutult. Olulisim sündmus oli hoopis Maksim Gussevi jalavigastus, mis sundis Legioni tegema teiseks poolajaks vahetust – mängu sekkus Aleksandr Šapovalov, ühtlasi mindi üle kahe ründajaga tegutsemisele ning nihutati Sander Puri keskväljalt äärele.
Järgneva mõnekümne minuti jooksul hoolitses Flora parima šansi eest Ojamaa, kelle terava löögi Baturins üle põiklati lükkas, väljaku teises otsas oli Andrejev aga hädas löögitäpsusega. Häid sööte jagati talle nii paremalt kui ka vasakult äärelt, mööda maad ja õhust, kuid Legioni esiründaja sihik oli paigast. Ühe väärt võimaluse raiskas ka Šapovalov, samuti vahetusest sekkunud Igor Košman kõmmutas aga lubavalt kohalt otse Igonenile sülle.
78. minutil juhtus jälle sama, mis avapoolajalgi. Artjom Artjunin eksis tagaliinis rängalt, Rauno Alliku pääses palliga jooksu ning Konstantin Vassiljeviga kombineerides jõuti lõpuks olukorrani, mis lubas Allikul palli teist korda Legioni väravasse saata. 90. minutil õnnestus Puril üks värav nurgalöögi järel tagasi lüüa, ent viigijahile asumise võimalust Legionil õieti ei tekkinudki, enne kõlas Flora 2:1 võitu tähistav lõpuvile. Soccernet.ee tegi kohtumisest järgmised tähelepanekud:
1. Legionil on olemas kõik peale punktide
Eranditult iga viimane kui “suur mäng” on Legionile kulgenud sel hooajal ühtemoodi. Levadia vastu peetud lumelahingut mindi juhtima, jõuti kaotusseisust kaks korda viigini, ent kaotati lõpuks ikkagi hilisest väravast. Kaljust mänguliselt üle olles lasti vastastel võiduvärav lüüa viimasel minutil, Florale alistuti penaltist, Paide väravat pommitati paar vooru tagasi lakkamatult, ent mängu ainsa värava lõid jälle vastased.
Vaid korra on Legion Paide käest viigipunkti näpanud, ent koos tänasega on see kuuest “suure nelikuga” peetud mängust nende ainus punkt, samas kui mänguliselt pole kordagi kellelegi alla jäädud. Ka täna oldi periooditi Florast üle, loodi mängu lõikes rohkem ja ohtlikumaid võimalusi, kuid ka eksiti rohkem – ja seda Flora juba kasutamata ei jätnud.
2. Ründajate viimistlusoskus otsustas
Rauno Sappineni võib seekordses mängus nimetada nähtamatuks meheks – ent seda vaid juhul, kui võtta rangelt arvesse ainult ohtlikkust värava ees. Üldplaanis oli Sappineni panus kordades kõrgem, sest jõuliste keskkaitsjate Artjom Artjunin ja Sigitas Olberkise haardest pääsemiseks käis ta alatasa ründeliinist keskväljal pallil vastas ja sidus mängu, tekitades sellega ühtlasi rohkem vaba ruumi sisselõikavatele äärtele või poolkaitsjatele. Erilise mõnuga kasutas seda ära Flora vasakul äärel tegutsenud Henrik Ojamaa.
Ent löögivõimalusi oli Sappinenil täpselt üks ja selle kasutas ta meisterlikult ära – täpselt nagu tippründaja tegema peabki. Seevastu Nikita Andrejevi püssitoru oli täna liiva täis. Legioni esiründaja raiskas ühe šansi teise järel, enamasti seetõttu, et ei saanud pallile lihtsalt korralikult pihta. Pool tundi enne kohtumise lõppu võeti Andrejev pingile ning sellega kaasnenud pahameele adressaadiks osutus üks Lilleküla staadionil seisnud reklaamplakat.
Kui lisada siia Maksim Gussevi üks-üks olukord ning kohe sellele järgnenud Kirill Nesterovi võimalus, mille realiseerimise järel oleks mäng võinud võtta hoopis teistsuguse pöörde, polegi teha muud kui nentida banaalset tõde: Legioni edu on jäänud kehva realiseerimise taha. Täpselt samasugused sajaprotsendilised olukorrad jättis Nesterov kahel korral väravaks löömata ka nädala eest Paides, uusi võimalusi sellistes tasavägistes mängudes aga tihti tekkida ei pruugigi.
3. Kogemusi on nauditav vaadata
Keskväljal võis täna nautida suurte sõprade duelli, mis kinnitas, et hea mängija võib hea veini kombel ajaga paremaks minna küll. 36-aastane Konstantin Vassiljev ja 39-aastane Aleksandr Dmitrijev sattusid otseses heitluses harva vastamisi, sest Vassiljevi “võtmehoidjaks” ehk valvuriks kehastus enamasti pigem Pavel Dõmov, kuid kaudses mees-mehe heitluses pakuti võrdväärselt nauditavat tegutsemist.
Vassiljevi arvele jäi lõpuks mõlema värava eeltöö, ka ei peljanud ta võimaluse avanedes noorematele vastastele jalge vahelt tegemist. Dmitrijev lollitas sedaaegu osavate kehapetetega endale vanuselt peaaegu pojaks kõlbavat Markus Poomi, kinnitades taas, et targa mängulugemisega on võimalik kiiruslike omaduste kerget kahanemist väga edukalt korvata. Kui lisada siia mängupäev eel 33. sünnipäeva tähistanud Sander Puri väärt esitus, võib julgelt öelda, et sünniaasta passis ei oma vähimatki väärtust, kui mees ise vormis on.
4. Mängu parim – Henrik Ojamaa
Kõigist eelmises punktis nimetatud meestest kerkis napilt, aga siiski kindlalt silmapaistvamaks Flora vasakäär. Protokolli kirja läinud üks väravasööt ei näita ammendavalt, kuivõrd Flora rünnakuteravus seekord Ojamaa nahaalsele sirgjoonelisusele toetus. Eriti avapoolajal mängiti pidevalt sellele, et Ojamaa võtaks üks-ühele ette Legioni kaitseliini vähimkogenud lüli Artur Šarninit, kes ei teinud kokkuvõttes sugugi halba esitust, kuid jäi kogenud Ojamaa peatamisega siiski järjepidevalt hätta.
Kõige selle juures jäi teatud mänguepisoodides endiselt mulje, et ülejäänud Flora mängijate ja Ojamaa kooskõla pole veel sugugi maksimaalsel võimalikult tasemel, ehkki kasvab iga kohtumisega. See tõdemus peaks kõigi Premium liiga kaitseliinide jaoks olema kurjakuulutav.
Protokoll:
8. mai kell 13.00 Tallinnas A. Le Coq Arenal
Tallinna FC Flora - Tallinna JK Legion 2:1 (1:0)
19. Rauno Sappinen, 78. Rauno Alliku - 90. Sander Puri
Väravasöödud: 19. Henrik Ojamaa, 78. Konstantin Vassiljev - 90. Nikolai Mašitšev
Hoiatused: 53. Kirill Nesterov
Mänguolud: +4, pilves ilm, muruväljak rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 0, pole lubatud
Peakohtunik: Joonas Jaanovits
Abikohtunikud: Neeme Neemlaid, Jaan Roos
Neljas kohtunik: Kevin Kaivoja
Flora: Matvei Igonen, Marco Lukka, Märten Kuusk, Markkus Seppik, Michael Lilander, Martin Miller, Markus Poom, Henrik Ojamaa, Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov (85. Sten Reinkort), Rauno Sappinen (75. Rauno Alliku).
Varus: Karl-Romet Nõmm, Sten Reinkort, Rauno Alliku, Erko Jonne Tõugjas, Rocco Robert Shein, Henri Välja, Kristo Hussar.
Legion: Ivans Baturins, Nikolai Mašitšev, Artjom Artjunin, Sigitas Olberkis, Artur Šarnin, Aleksandr Dmitrijev, Pavel Dõmov, Sander Puri, Kirill Nesterov (73. Igor Košman), Maksim Gussev (46. Aleksandr Šapovalov), Nikita Andrejev (68. Leonid Arhipov).
Varus: Pavel Londak, German Šlein, Leonid Arhipov, Dmitri Kovtunovitš, Igor Košman, Aleksandr Šapovalov, Albert Prosa.
Tabeliseis:
