Luup peale | Lõbusa sambajalgpalli kultuur elab ikkagi edasi (video!) (0)
Brasiilia mängis U17 MM-i veerandfinaalis Itaaliaga episooditi nii nagu ühele Brasiilia koondisele kohane, kuid tänapäeval teps mitte tavaline. Tasuks 2:0 võit ja koht nelja seas.
Brasiillased alustasid kodupubliku marulise toetuse kaasabil väga lustakalt, mängides pingevabat ja rõõmsat jalgpalli, millesarnast tänapäeval tipptasemel harva näha saab. Tasu tuli kuuendal minutil, kui vasakkaitsest rünnakule lülitunud Patryck üllatas Itaalia puurilukku Marco Mollat esipostis.
Lusti jätkus umbes tosinaks minutiks, siis elas mängu sisse ka Itaalia ja hakkas järjepanu võimalusi tekitama. Brasiilia üritas nõelata kontratest, kuid Itaalia hoidis mängu üldiselt oma käpa all; võimalused jäid siiski kasutamata ja poolajaks lubati endale lüüa valus teine, kui järjekordse vasturünnaku lahendas Peglow.
Teisel poolajal jätkus mäng sarnases võtmes. Itaalia otsis, kuid puudu jäi nii selgest plaanist kui realiseerimisest. Viimaseks murdehetkeks võib pidada 82. minutit, kui Degnand Gnonto kaitseliini jämeda apsaka järel üksi läbi pääses, kuid Brasiilia puurilukule Matheus Donellile ikkagi pihta sai. Siis kadus itaallaste usk. Soccernet.ee tähelepanekud kohtumisest:
1. Turniir vajas Brasiilia võitu
Iga suurturniiri üheks oluliseks mõõdupuuks kipub olema kodumeeskonna sportlik tulemus. Kui omadel läheb kehvasti, muutub ka huvi kiiresti leigeks; kui läheb hästi, saab rõõmustada ja pidutseda. Seda viimast brasiillased muidugi oskavad.
Näiteks kaheksandikfinaalis Gamas vaatas eelnenud matši Jaapani ja Mehhiko vahel vaid 545 pealtvaatajat, aga Brasiilia ja Tšiili tõid tribüünile üle 12 000 inimese. Sama kordus täna, kuigi esimene mäng (Hispaania-Prantsusmaa) oli meie neutraalsest vaatenurgast üks turniiri atraktiivsemaid.
Nüüd on kindel, et Brasiilia turniir kestab viimase päevani välja, sest isegi poolfinaalis kaotades ootab ees pronksimäng (vihje: Prantsusmaa vastu saab sellise mänguga olema ääretult keeruline). Vahe kolmanda koha madina ja finaali vahel on muidugi meeletu, aga varasem langemine oleks mõjunud hoopis rusuvamalt.
2. Teatrikunst ei ole samuti surnud
Teleülekanded-videokordused, aga viimasest ajast ka VAR, on oluliselt kahandanud mängijate näitekunsti. Kes ikka tahab kogu maailma ees lolliks jääda? Lisades kompotti üha Euroopa-kesksema jalgpalliskeene, on selge, miks ahelsukeldujaid ja Oscari-väärilisi murunäitlejaid vähemaks jääb.
Brasiilias hoitakse näitekunsti aga endiselt au sees. Neile noortele ei ole Euroopas veel viltu vaadatud ja sestap julgevad nad võtta maksimumi olukordadest, kust võibolla ei peaks. Kui see on hind, mida tuleb maksta joga bonitot meenutava jalgpalli eest, siis olgu nii!
Protokoll:
12. novembril kell 01.00 Goianias Estadio Olimpicol
Itaalia - Brasiilia 0:2 (0:2)
6. Patryck, 40. Peglow
Hoiatused: 76. Lorenzo Pirola, 90+3. Iyenoma Udogie
Peakohtunik: Adonai Escobedo (Mehhiko)
Abikohtunikud: William Arrieta (Costa Rica), Micheal Barwegen (Kanada)
Itaalia: Marco Molla, Francesco Lamanna (72. Tommaso Barbieri), Matteo Ruggeri, Simone Panada, Christian Dalle Mura, Lorenzo Pirola, Degnand Gnonto, Michael Brentan (62. Gaetano Oristanio), Franco Tongya, Nicolo Cudrig (80. Andrea Capone), Iyenoma Udogie.
Varus: Manuel Gasparini, Alessandro Arlotti, Filippo Rinaldi, Tommaso Barbieri, Alessandro Riccio, Lorenzo Moretti, Samuel Giovane, Riccardo Boscolo, Andrea Capone, Gaetano Oristanio.
Brasiilia: Matheus Donelli, Yan Couto, Henri, Luan Patrick, Daniel Cabral, Patryck, Veron (87. Matheus Araujo), Talles Costa, Kaio Jorge, Peglow (82. Garcia), Pedro Lucas (74. Sandry).
Varus: Marcelo Pitaluga, Garcia, Gabriel Noga, Renan, Sandry, Matheus Araujo, Lazaro, Cristian.
