Luup peale | Teravust polnud, julgust polnud. Tohutult praaki tootnud Eesti vääris kaotust ja mudaliigat (galerii!) (13)
Mudaliiga ja see on fakt. Eesti ei suutnud 180 minuti jooksul lüüa Küprosele ainsatki väravat ning langes Rahvuste liigas D-divisjoni ehk Euroopa seitsme nõrgema sekka ehk nagu on aus öelda – mudaliigasse. Valesti läks enamvähem kõik, mis minna sai. Eesti mängis kehvasti ja terve teise poolaja arvulises vähemuses tegutsenud Küpros vääris 2:0 võitu täielikult.
Ärevaks läks väga kiiresti, sest kohe esimesel minutil eksis Matvei Igonen tagasisöötu puhtaks lüües ja kinkis seeläbi Küprosele poolohtliku rünnaku, mis muutus ohtlikuks, kui Konstantin Vassiljev trahvikasti joonel pallile korralikult pihta ei saanud. Marinos Tzioni lõi 17 meetrilt peale, Igonen tõrjus enda ette. Edasise ohu maandas Fotis Papoulise suluseis.
Esimese minuti intsident osutus kõnekaks – Küpros tundiski end platsil selgelt mugavamalt kui Eesti. Võõrustajad ründasid kenasti – 11. minutil andis Nicolas Ioannou vasakult äärelt terava tsenderduse ja minut hiljem teenis Joonas Tamm samal äärel tehtud vea eest kollase kaardi. Eesti rünnakud konkreetsete lahendustega ei lõppenud, vaid sumbusid enne karistusalasse jõudmist.
19. minutil oli Vlasi Sinjavskil vasakul äärel päris hea šanss tsenderdamiseks, aga välja kukkus plonn, mille Küpros hõlpsasti klaaris ja palli kiire sööduga vasakul tiival vabanenud Ioannoule viis. Ääremängija tõi Küprose hoogsalt rünnakule, söötis Tzionile, kes liikus keskele ja vastupanu kohtamata lõi 22 meetrilt peale. Hiilgav löök leidis latipõrke kaudu sihtmärgi ja Küpros juhtis.
Väravale järgnenud 10 minutit oli Eesti mäng täiesti upakil. Üks tehniline praak ajas teist taga, kusjuures seda lipsas lubamatult palju sisse ka kaptenil Vassiljevil. 30. minutil sai Henri Anier karistusala joonelt pärast Henrik Ojamaa ja Sinjavski eeltööd proovida, aga esimese puutega sooritatud löök läks taevasse.
34. minutil tekkis Eesti parim võimalus avapoolajal, kui paremalt äärelt anti audivise pikalt kasti, kus Küpros kergelt hätta jäi. Ojamaa tsenderdusele panid kaitsjad pea vahele ja pall jõudis tagumisse posti, kus oli Sinjavski. Ääreründaja pealöök aga ei tabanud raame, vaid lendas värava eest läbi ja üle otsajoone. Kordus muutis eksimuse veel valusamaks, šanss oli tõesti soodne.
Aga see üks võimalus ei suutnud maskeerida Eesti meeskonna väga kehva esitust. Tegu oli Thomas Häberli ametiaja kõige kehvema poolajaga. Teravust polnud, julgust polnud, aga tehnilist praaki jagus laialt. Niimoodi pole võimalik edu saavutada isegi mitte Rahvuste liiga C-divisjoni väljalangemiskohtumistes, kus mäng käib Euroopa kohtadele 45.-50.
Oodatult tegi Häberli vaheajal isikkoosseisus muudatusi. Lahkusid kahvatuks ja vähemõjukaks jäänud Anier ja Sinjavski, keda asendasid Sergei Zenjov ja Sander Puri, kes läks keskväljale, kust Ojamaa nihkus omakorda talle tuttavale vasakule äärele. Eksperiment "Ojamaa keskpoolkaitses" polnud osutunud edukaks ning see tuli lõpetada ja viia ta tõhustama äärt.
Teine poolaeg algas Eesti jaoks parimal võimalikul moel, kui Küpros jäi 47. minutil arvulisse vähemusse. 43. minutil Karol Metsale tehtud vea eest kollase kaardi saanud Danilo Spoljaric valmistus karistuslööki lahti mängima, aga kõndis sealt siis demonstratiivselt minema.
Avapoolajal Küprose meeskonda paaril korral ajaviivitamise eest hoiatanud Portugali kohtuniku Artur Manuel Ribeiro Soares Diase – vilistanud sel hooajal kahte Meistrite liiga alagrupimängu ehk Euroopa tippkohtunike sekka kuulub mees – süütenöör põles läbi ja Spoljaric sai oma tohutuks imestuseks teise kollase ning punase ja pidi platsilt lahkuma.
Eesti esimene tegu arvulises ülekaalus oli kinkida vastasele teine värav. Küprose audisisseviske järel võideti pall enda trahvikastis ja Vassiljev söötis Kreidale, kes oli aga hooletu ja kaotas palli Tzionile, kes söötis Papoulisele, kes jätkas Pieros Sotirioule, kes välkkombinatsiooni väravaga lõpetas. Paar minutit varem kohtunikule vilet lasknud AEK staadion hõiskas ja rõkkas!
Eesti tegi veel ühe muudatuse, kui kaitsjat asendas ründaja ehk Lukka vahetas välja Erik Sorga, kes läks Rauno Sappineni ründepartneriks ning teise poolaja alguses sellesse rolli toodud Zenjov nihkus paremale äärele, kuna arvulises ülekaalus ja 0:2 kaotusseisus oli vaja kogu võistkonna asetust oluliselt ründavamaks muuta.
56. minutil pidanuks Eesti ühe tagasi lööma, kui Henrik Ojamaa tsenderdus leidis tagumisse posti avanenud Zenjovi, ent ründaja jäi veidi hiljaks ega suutnud palli sihile lükata. 65. minutil oli Küpros lähedal 3:0 väravale, kui Ioannou purjetas läbi Eesti kaitse ning söötis trahvikasti keskel vabalt oodanud Papoulisele, kes lõi Eesti õnneks veidi mööda.
67. minutil tundus, et Eestil pole võimalik mitte väravat lüüa, aga jalgpall tõestas taas, et tema sees on kõik võimalik. Vassiljevi pehme tsenderdus leidis väga madalale laskunud Küprose kaitsjate vahelt Sorga, kelle lähilöögi suutis Küprose väravavaht Neofytos Michael aga tõrjuda. Pall jäi väravajoonest vähem kui meetri kaugusele lahtiseks ja Puril oli selle juurde esimesena jõudmas, aga kuidagi suutis Alexander Gogic Eesti poolkaitsjat piisavalt segada, et pall väravas ei lõpetanud. Küpros pääses.
See moment kustutas Eesti meeskonnas korraks tärganud sportliku viha ja kire. Järgmise 20 minuti jooksul prooviti küll kohusetundlikult, aga tsenderdused olid kehvad, ründajate sööstud jõuetud ja kogu mäng jätkuvalt igatpidi lappes. Oleme ausad – Küprose võit oli täiesti teenitud. Soccernet.ee tähelepanekud:
"Mängijate rivist langemine on üks osa jalgpallist ja peatreenerite asi on leida olukordadele lahendused," märkis Küprose koondise juhendaja Nikos Kostenoglou päev enne kohtumist, kui Soccernet.ee uuris temalt, kuidas võib otsustavat matši mõjutada ootamatult haigestunud Eesti võtmemängija Mattias Käidi puudumine.
Kuldsed sõnad. Oma roll oli Eesti tänasel kaotusel ka Käidi puudumisel, sest iga puuduv põhimees muudab terviku veidi nõrgemaks. Aga tugevad võistkonnad suudavad teatavasti olude ja muredega kohaneda ning need seljatada. Eesti täna ei suutnud. Eesti oli täna nõrk. Nii tervikuna kui ka igaüks eraldi.
Kollektiivse põrumise puhul vastutab peatreener. Praegu polnud tegu arusaamatu individuaalse eksimusega, mille osas on koondise peatreeneril tõesti keeruline midagi parata või ette võtta. Kui kindlast põhimehest keskkaitsja laseb palli jala alt läbi ja vastane lööb sellest värava, on peatreener süüst üpris prii. Aga kui võistkondlik esitus on nõrk, siis on lugu teine.
Häberli esimene aasta Eesti koondise peatreenerina oli edukas. Balti turniiri võit, rohked väravad, rõõmsamaks muutunud mängupilt ja Walesilt napsatud punkt. Kõik need tekitasid korraliku heaolutunde, et pikalt väga nukrates vetes seilanud laev on asunud reipamale kursile.
Kaks mängu Küprosega surmasid arvestatava osa sellest heaolutundest, sest mudaliigasse langemine on emotsionaalselt väga ebameeldiv. Suisa vastik. Ametlik pitser, et ollakse Euroopa üks kehvemaid meeskondi. Tõsi, praeguse olukorra juured pesitsevad 2020. aasta sügises, kui Eesti eelmise peatreeneri juhendamisel oma Rahvuste liiga alagrupis viimaseks jäi, aga vastutusest pääsu pole.
Jalgpalliliidult enne mänge Küprosega järgmise aasta EM-valiksarja katva lepingupikenduse teeninud Häberli ülesanne on D-divisjoni alagrupp, kus vastasteks Malta ja San Marino, igal juhul võita ning kergitada Eesti 2024. aasta sügisel mängitavaks Rahvuste liigaks tagasi C-tasandile.
34. minuti audisissevise, millest hargnesid Sinjavski pealöögiga tipnenud sündmused, oli Eesti meeskonna esimene ja viimane märkimisväärne standardolukord terve esimese poolaja jooksul. Ei ainsatki nurgalööki ega karistuslööki viimasel väljakukolmandikul. Miks? Sest polnud ei teravust ega julgust, mille mõlema olulisust päev enne mängu rõhutati.
Küpros tegi 41 minutiga ainult ühe vea, aga hoidis vaatamata sellele Eesti ründemängu kindlalt kontrolli all, sest külalismeeskonna esitus oli niivõrd tömp ja tuim, et vigu polnud vaja teha. 42. minutil tegi Küpros oma teise vea esimesel poolajal ja Eesti teenis keskringist karistuslöögi.
Kuna vaeveldi täielikus momentide põuas, tuli lähtuda maksiimist "rängal ajal on suhu lennanud kärbes ka liha" – Konstantin Vassiljev asus palli taha ja kamandas kõik kolm keskkaitsjat vastase karistusalasse. Tõele au andes oli sellest käigust tulu, sest Kostja pikk pall leidis Joonas Tamme, kes lükkas palli Ragnar Klavanile, kelle pealelöök paraku täielikult ebaõnnestus.
Aga kui esimesel poolajal tuleb täiemõõduliste standardolukordadena käsitleda keskringist teenitud karistuslööke, siis on midagi ikkagi kapitaalselt mäda. Nagu öeldud – tegu oli kindlasti Thomas Häberli ametiaja kõige kehvema poolajaga. Ja ega teine parem olnud. Ainsatki nurga- või karistuslööki viimaselt kolmandikult Eesti ei teeninudki. Koledalt kõnekas.
Häberli valitud põhikoosseis valmistas üllatuse, kui vigastatud Maksim Paskotšist jäänud tühimiku paremkaitses täitis Marco Lukka, kelle jaoks oli tegu koondisekarjääri kolmanda kohtumisega. Debüüdi tegi Lukka mullu maavõistluses Põhja-Iirimaaga ning tegi kaasa ka viimased neli minutit 0:0 viigimängu Walesiga.
Lukka oli oma karjääri jooksul varemgi mõnevõrra ootamatult põhikoosseisu kerkinud, sest 2020 juhtus nii, et kui 14. augustil mängis ta FC Kuressaare särgis Premium liigas, siis 1. oktoobril ehk poolteist kuud hiljem FC Flora särgis Zagrebis sealse Dinamoga. Mänguks oli Euroopa liiga play-off ehk kaalul oli pääs alagrupiturniirile.
Flora eurosarjamängudes sümpaatse mulje jätnud ja oma koha reeglina igati väärikalt välja mänginud Lukka tänane esitus oli kergelt kohmetu, aga aus on märkida, et täpselt sama kehtis ka ülejäänud meeskonna kohta. Meeskonna liidrid pidanuks suutma mängu ohjata nii, et vähemkogenud meestel oleks surve ja pingega hõlpsam kohaneda.
Eesti meeskonna liidrid kadusid kahjuks platsile ära. Henri Anieri väljavahetamine oli arusaadav, sest ta mõju jäi napiks. Rauno Sappinen oli samuti kahvatu. Häberli vahetas ta Robert Kirsi vastu välja 89. minutil, aga see vahetus oleks tulnud teha 10 minutit varem. Konstantin Vassiljevi esitus sisaldas tema kohta selgelt liiga palju praaki. Mängijat, keda kiita, Eestil platsil polnudki.
Kui Eestit ootavad kaotuse tõttu ees mängud Malta ja San Marinoga, siis kahe mängu kokkuvõttes kõrget distsipliini näidanud Küprose preemiaks on Rahvuste liiga C-divisjoni alagrupp, kus kaaslasteks Põhja-Iirimaa, Kosovo ja nende vennasmaa Kreeka. See on rõõmus seltskond, kus end proovile panna ning Küprose võidu järel Larnacas AEK staadionil kõlanud syrtaki seda rõõmu ka tähistas.
Protokoll:
29. märtsil kell 19.00 Larnacas AEK Arenal
Küpros - Eesti 2:0 (1:0)
19. Marinos Tzionis, 51. Pieros Sotiriou
Hoiatused: 43., 47. Danilo Spoljaric - 12. Joonas Tamm, 87. Karol Mets
Eemaldamine: 47. Danilo Spoljaric
Mänguolud: +18, pilvine ilm, muruväljak suurepärases seisukorras
Peakohtunik: Artur Dias
Abikohtunikud: Paulo Soares, Rui Tavares
Neljas kohtunik: Antonio Emanuel Carvalho Nobre
VAR: Joao Pinheiro
AVAR: Tiago Martins (kõik Portugal)
Küpros: Neofytos Michael, Alexander Gogic, Chambos Kyriakou, Nikolaos Panagiotou, Nicholas Ioannou, Fotis Papoulis (90. Ioannis Pittas), Kostakis Artymatas, Danilo Spoljaric, Minas Antoniou (83. Evangelos Kyriacou), Pieros Sotiriou (79. Dimitris Christofi), Marinos Tzionis (79. Andreas Avraam).
Varus: Ioakeim Toumpas, Andreas Christodoulou, Stelios Andreou, Costas Soteriou, Evangelos Kyriacou, Dimitris Christofi, Andreas Avraam, Andronikos Kakoulli, Dimitris Theodorou, Andreas Chrysostomou, Ioannis Pittas.
Eesti: Matvei Igonen, Vlasi Sinjavski (46. Sander Puri), Karol Mets, Ragnar Klavan, Joonas Tamm, Marco Lukka (54. Erik Sorga), Vladislav Kreida, Henrik Ojamaa, Konstantin Vassiljev, Henri Anier (46. Sergei Zenjov), Rauno Sappinen (89. Robert Kirss).
Varus: Mihkel Aksalu, Marko Meerits, Maksim Paskotši, Artur Pikk, Henrik Pürg, Sander Puri, Erik Sorga, Sergei Zenjov, Michael Lilander, Robert Kirss, Markus Soomets.
