Luup peale | Väärt võit, kvalifikatsiooninorm täidetud, aga Flora on võimeline ületama veel kõrgemat latti (lisatud pildigalerii) (0)
FC Flora pakkus Euroopa liiga teises kvalifikatsiooniringis jalgpallisõpradele pisutki lohutust, alistades kodus 2:1 Islandi klubi KR Reykjavik ja lunastades pääsu kolmandasse ringi. Väärt võidu nimel kulutati aga oluliselt rohkem närvirakke kui võinuks.
Juba viie minuti järel pidid vastased tegema sunnitud vahetuse, kui Finnur Margeirsson reielihase ära tõmbas. Hetk hiljem pääses seni üllatavalt passiivselt tegutsenud Flora rünnakule, kaitsja valearvestuse järel jäädi neljakesi kahe islandlase vastu ning Rauno Alliku lükkas palli kõrval jooksnud Rauno Sappinenile, kes suunas selle välisküljega postipõrkest võrku.
Islandlased ei heitunud ning 11. minutil tuli Floral tänada õnne, et vastastelt olematu suluseisu tõttu värav ära võeti. Flora jätkas kaitses rabedalt ja nurgalöögi järel lasti penaltipunkti juurest täiesti vabalt löögile Kristjan Floki Finnbogasson, kuid õnneks kõmmutas ründaja kõrgelt üle. Korra tekitas vastaste poolel teravust Vlasi Sinjavski, kuid tsenderdus ei leidnud värava ees jätkajat. 24. minutil jõudsid vastased söödumänguga uuesti Flora värava alla, ent Igonen päästis omad hea jalatõrjega.
Reykjavik kontrollis mängu, ent 36. minutil nõelas taas Flora. Sinjavski tõusis äärelt, ootas kaaslased järele ja söötis keskele, pall jõudis Michael Lilanderile ning vabadust nautinud äärekaitsja kõmmutas väravavahile püüdmatult alla nurka.
Avapoolaja lõpul oli Floral vasturünnakutest veel paar poolvõimalust, ent viimasel söödul nappis alatasa täpsust. Korra tõi ka Igonen palli ristnurgast paraadtõrjega ära ning pausile mindi florakate 2:0 eduseisus.
Teist poolaega oli mängitud kuraditosin minutit, kui Flora elu otsekui veel kergemaks läks. Avapoolajal kohtunikult korra juba hoiatada saanud Ägir Jarl Jonasson tegi robustse vea Allikule ja nägi teist korda kollast kaarti, mis tähendas, et Reykjavik jäi platsile kümnekesi.
Paraku ei sündinud eemaldamisest florakatele suuremat kasu, õigemini ei osatud sellest ise kasu lõigata. Initsiatiiv anti vastastele ning veerand tundi enne lõppu vähendas standardolukorra järel Henrik Pürgi kergelt üle mänginud Finnbogasson pealöögiga kaotusseisu minimaalseks.
Enamat külalised siiski ei suutnud, ehkki veel üleminutitel luhati tsenderduse järel võimalus peaga viigistada. Vasturünnakutel järjepanu võimalusi luhta lasknud Florale kuulutas lõpuvile klubi ajaloos alles kolmandat korda eurosarjas edasipääsu. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
Meistriliiga liidri esimese poolaja mäng, eriti kaitsetöö, meenutas kangesti seda, mis on koduliiga viimastes voorudes pakkunud väravalöömise ja punktikogumise võimalusi tabei kahele viimasele ehk Legionile ja Tallinna Kalevile. Mõneti oli Flora tegutsemine nüüd isegi hullem, sest mängutempot polnud avapoolajal ollagi, kuid ometigi eksiti mitmel puhul lihtsate söötudega. Kas kammitses ikkagi euromänguga kaasnev ärevus?
Flora ebaleva kaitsetöö musternäidiseks oli moment avapoolaja keskel, kui esmalt kaotati oma poolel pall, lasti siis vastase poolkaitsjal see karistusala joonel liinide vahel segamatult pöörata ja sööta äärelt karistusalasse sööstnud ründajale. Tema löögi Matvei Igonen küll tõrjus, ent niisugusel olukorral poleks Flora standardite järgi tohtinud lasta sündidagi. “Läheb, kutid, mängida on vaja!” pidi keskkaitsja Henrik Pürg omasid veel teiselgi poolajal ergutama, kui Flora oli juba arvulises enamuses.
Palliga mäng peaks olema Flora trump. Täna ei olnud. Enamgi veel, kohati jäi mulje, nagu palli oleks lausa peljatud. Vastaste peatreener nimetas mängu järgsel pressikonverentsil omade esitust Florast paremaks ja tal oli ka õigus. Eriti kummaline oli viimane pooltund, kui jäi mulje, et vähemuses on hoopis võõrustajad, mitte islandlased. "Meid on üks mees rohkem, kamoon!" käratas väravavaht Matvei Igonen 80. minutil kaaslastele. Ent ka see ei äratanud florakaid. Kaitses taoti palle "puhtaks", ent tegelikkuses lihtsalt õhku; kahevõitlustes "lennati läbi" ning sügavale oma värava alla vajudes anti mänguohjad vabatahtlikult vastastele.
Kui viis minutit enne lõppu viimaks ka ise üle pika aja vastaste poolele jõuti, torkas aga silma otsustamatus ja soovimatus vastutust võtta. Tühja väravaga silmitsi jäänud Frank Liivak suutis pealelöögi asemel vaid palli õiges suunas veeretada ning kaitsja jõudis joonel jaole. Järgmisel katsel kukkus Liivak meeste vahele jõudnuna karistusalas ja jäi sinna pikaks ajaks lebama, kutsudes esile peatreener Jürgen Henni vihapurske.
Samas polnud Liivak ainus patune – kaaslasedki jätsid mitu korda healt positsioonilt löömata ja otsisid aina paremat söötu, mida lõpuks ei tekkinudki. "Noh?!" kõlas korra inimtühjal staadionil Konstantin Vassiljevi pahane hüüatus, kui ta oli saatnud värava alla suurepärase tsenderduse, kuid seda ei rünnanud ükski kaaslane.
Olgu rõhutatud – kogu eelnev kriitika tuleneb peaasjalikult sellest, et Flora ise on lati nii mulluste euro- kui ka tänavuste liigamängudega sedavõrd kõrgele tõstnud, seda nii meeskondlikus kui ka individuaalses plaanis. Mänguliselt jäädi mitmes aspektis alla sellele, mida on kas või tänavu põhikonkurentide vastu peetud liigakohtumistes näidatud, ja seda mitte niivõrd põhjusel, nagu oleks Reykjavik teinud imelise esituse. Õhtul, mil Armand Duplantis püstitas teivashüppes maailmarekordi, on paslik tuua võrdlus: Flora ajas Suduva vastu algkõrguse maha, sai täna uue võimaluse ja ületaski lati, kuid varu jäi järgmiseks ringiks veel kõvasti.
Ent eks ole ju seegi tugeva meeskonna tunnus, kui ka mitte just parimal päeval tulemus kätte saadakse. Reykjaviki vastu ei mängitud oma võimeid kaugeltki maksimaalselt välja, ent edu mõõdetakse siiski tulemustes ning võidu ja edasipääsu sai Flora lõpuks kätte. Viimase ja mitte vähemtähtsa asjaoluna lunastati ka kolmandasse kvalifikatsiooniringi pääsemise puhul ette nähtud 280 000 eurot, mis liidetakse Meistrite liiga avaringist teenitud 280 000 ja Euroopa liiga teises kvalifikatsiooniringis osalemise eest saadavale 260 000 eurole. Kokku on Flora seega eelarvet kasvatanud juba 820 000 euro võrra.
Kõigest mõni minut pärast skoori avamist pidi Flora tänama nii õnne kui ka norralasest joonekohtuniku Geir Isakseni kõverat silmanägemist. Karistusala nurga juures lahti mängitud madala karistuslöögi tõrjus Matvei Igonen enda ette ning esimesena oli jaol Jonasson, kes palli ka võrku suunas. Abikohtunik fikseeris aga suluseisu, mida telekorduse põhjal olukorras ilmselgelt polnud. Et värav teinuks seisuks 1:1 ja andnuks seeläbi võib-olla kohtumisele hoopis teise ilme, saavad islandlased vaid kiruda ja meie rõõmustada, et VAR-i neis mängudes ei kasutata.
5. Mängu parim – Michael Lilander
Äsja vigastusest paranenud Lilander pakkus paremkaitses vajalikku kindlust, olles närvilistel lõpuminutitel ka meeskonna häälekas juhendaja. Teise värava toonud pommlöök oli küpse ja endas kindla mängija rahulik sooritus, mille põhjal võib Lilanderilt sel hooajal veelgi väravalisa oodata. 23-aastasena on tänavune hooaeg Lilanderi jaoks võtmetähtsusega, sest tal on kõik võimalused end paremkaitsjate põuas mängida mitte ainult Floras, vaid ka Eesti koondise silmis arvestatavaks tegijaks. Loodetavasti ei olnud üleminutitel saadud trauma liialt tõsine.
Protokoll:
17. augustil kell 19.30 Tallinnas A. Le Coq Arenal
Tallinna FC Flora - KR Reykjavik 2:1 (2:0)
7. Rauno Sappinen, 36. Michael Lilander - 74. Kristjan Floki Finnbogason
Hoiatused: 84. Mark Anders Lepik - 30., 58. Aegir Jarl Jonasson, 60. Kennie Chopart, 63. Pablo Punyed, 90+3. Kristjan Floki Finnbogason
Eemaldamine: 58. Aegir Jarl Jonasson
Mänguolud: +10, väga tuuline ilm; muruväljak heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: -
Peakohtunik: Sigurd Kringstad
Abikohtunikud: Geir Isaksen, Anders Olav Dale
Neljas kohtunik: Kristoffer Hagenes (kõik Norra)
Flora: Matvei Igonen, Michael Lilander, Henrik Pürg, Märten Kuusk, Marco Lukka, Vladislav Kreida, Rauno Alliku (74. Frank Liivak), Konstantin Vassiljev, Martin Miller (46. Markus Soomets), Vlasi Sinjavski, Rauno Sappinen (81. Mark Anders Lepik).
Varus: Kristen Lapa, Frank Liivak, Mark Anders Lepik, Kristo Hussar, Markus Soomets, Markus Poom, Maksim Paskotši.
KR: Beitir Olaffson, Kennie Chopart, Finnur Tomas Palmason (66. Oskar Örn Hauksson), Arnor Adalsteinsson, Kristinn Jonsson, Stefan Arni Geirsson, Finnur Margeirsson (6. Pablo Punyed), Palmi Palmason, Aegir Jarl Jonasson, Kristjan Floki Finnbogason, Atli Sigurjonsson.
Varus: Gudjon Sigurjonsson, Pablo Punyed, Alex Freyr Hilmarsson, Oskar Örn Hauksson, Hjalti Sigurdsson, Johannes Kristinn Bjarnason.
