Mälumängu võitnud Nulliring: lootsime lihtsalt 20 parema hulgas olla (0)
Jalgpalli mälumängu Eesti meistrivõistlustel triumfeeris võistkond Nulliring, keda varem pole esimese 20 hulgas nähtud. Soccernet.ee tegi mälumängu järel võitjatega intervjuu.
Meistrivõistlused toimusid kümnendat korda. Nulliringist, kelle koosseisu kuulusid Joonas Einfeldt, Silver Lulla ja Raul Toomla, sai neljas erinev võitjavõistkond.
Kuidas teie võistkonna nimi Nulliring tekkis?
Toomla: Ammu, täiesti jalgpallimälumängu-väliselt. Meist keegi pole originaalse Nulliringi liige. See konkreetne Nulliring on pärit Lääne-Virumaalt.
Mis teie varasem taust siin võistlustel on?
Einfeldt: Siin võistlustel osalesime teist korda. Eelmisel aastal olime keskel - 21. kohal.
Mida te siis viimase aasta jooksul tegite?
Lulla: Mina kasvatasin juukseid.
Einfeldt: Me Rauliga korraldame Tartus mälumängu ja niimoodi vaikselt teadmised tulevad.
Toomla: Mõned küsimused tulid tuttavad ette küll, mida ise oleme teinud. Õnne oli ka.
Einfeldt: Pean piinlikkusega tunnistama, et ei teadnud kõiki küsimusi, mida ise küsinud olen. Teadsin küll, et olen konkreetset asja küsinud, aga kurja, vastust ei tule!
Millal hakkasite mõtlema, et võite võita?
Toomla: Pärast üheksandat plokki.
Lulla: Siis, kui juhtisime kolme punktiga.
Einfeldt: Plokid 6.-9. läksid hästi.
Lulla: Siis saime järjest igas plokis 8-9 punkti.
Einfeldt: Enne seda olime kuskil 12. kohal. Siis läks hästi ja enne viimast plokki oli kolmepunktiline edu. Viimane plokk oli nii raske...
Lulla: Aga õnneks oli see raske kõigile.
Esimesel poolajal te siis veel ei arvanud, et tuleb võit?
Lulla: Vaheajal rääkisime, et koht esikuuikus oleks juba korralik kordaminek. Enne mängu lootsime tegelikult lihtsalt 20 parema hulgas olla.
Einfeldt: Ehk eelmise aasta tulemuse üle teha.
Mida see võit teile tähendab ja kuhu karikas läheb?
Toomla: Karikas läheb Tartusse Illegaardi kõrtsi. Kuna meist keegi täna veel ise Tartusse ei sõida, siis on karikas tegelikult juba sõprade-konkurentidega teel.
Einfeldt: Seega karikas läheb samasse pubisse, kus me umbes korra kuus jalkamälumängu korraldame. Võit annab meile selle legitiimsuse, et võime mängu edasi korraldada. Siin oli kolm-neli võistkonda, kes käivad ka Illekas mängimas. Selles mõttes on nüüd mõnda aega lihtsam korraldada, et kellelgi ei teki küsimusi.
Lulla: Lisaks Pärnus jalkaklubi asja ajades on Poseidoni esindajatena rõõm olla tunnistajaks, et klubi moto "Tark mäng, tark klubi!" kehtib ka meie puhul.
Einfeldt: Tore, et saime ära teha ka [Indrek] Schwedele, kes on Poseidoni patroon.
Kas teil jäi ka midagi kripeldama või võtsite enda teadmistest maksimumi?
Einfeldt: Kolm-neli küsimust oleks võinud veel ära tulla.
Toomla: Sõna "kripeldama" oleks kasutusel näiteks siis, kui oleksime kahe punktiga teiseks jäänud. Lauda jäi, aga ei kripelda.
Lulla: Kellel ei jääks lauda?
Kas oskate välja tuua vastuse, mille üle kõige uhkemad olete või mis tuli hea mõttekäigu tulemusena?
Einfeldt: Võib-olla Gori ja ameeriklastega mäng. Küsiti, et kes tegi pildi ja kuidas lause lõppes.
Lulla: See oli selline plokk, kus me ülejäänud vastuseid teadsime väga kiirelt ja siis jäime selle küsimuse juurde toppama. Raul ütles, et see võiks olla Gori. Siis mõtlesime, et kellega võisteldi, esimene pakkumine oli Lätiga. Seejärel jäime mõtlema, et mis mõttes nendega. Joonas juhtis tähelepanu aastale 1924 - olümpia, Pariis. Äkki olid ameeriklased? Ja olidki! See töövõit pakkus võib-olla kõige rohkem rõõmu.
Jutt oli küsimusest nr 27.
Kas plaanite ka järgmisel aastal tulla?
Toomla: Võib ikka.
Lulla: Mõtleme, et kas lõpetada tipus või jätkata. Iseenesest oleme suhteliselt noored, võiks veel mõne aasta proovida seda tippsporti edasi teha küll.
