Must märkmik, võlg Ronaldole, palgavaled, libalepingud, kapteni ülestunnistus: Juventuse jamadel pole otsa ega äärt (1)
"15 aastat tagasi rünnati meid igast suunast. Seekord kaevasime endale ise augu." Nii tõdes 2021. aasta juulis pealtkuulatud telefonivestluses Torino Juventuse toonane finantsjuht Stefano Bertola, kirjeldades asjade seisu klubi praegusele spordidirektorile Federico Cherubinile. Need sõnad on osutunud veel prohvetlikumaks kui Bertola ilmselt arvatagi oskas.
Loomulikult pidas Bertola 15 aasta taguste sündmuste näol silmas Calciopoli skandaali, mis kukutas Juventuse korraks esiliigasse. Nüüd, poolteist aastat toonasest telefonikõnest hiljem, hakkas karistusi sadama. Ent esmalt tuleb üldse selgeks teha, kes ja milles järgemööda "Vana Daami" süüdistavad ning mille eest neilt praegu tabelis 15 punkti võeti.
Itaalia tippklubi asjaajamisi uurivad eri nurkade alt nii kohalik jalgpalliliit, Torino prokuratuur kui ka Euroopa jalgpalliliit ehk UEFA - omavahel on sisuliselt põimunud Prisma ja Plusvalenza nime kandvad juurdlused. Et midagi on väga mäda, sai avalikkusele selgeks juba mullu oktoobris, kui ametist taandus kogu klubi kümneliikmeline juhatus eesotsas presidendi Andrea Agnelli ja asepresidendi, mängijana mustavalgetriibulises särgis suuri tegusid teinud Pavel Nedvediga.
Tosina aasta jooksul oli Juventuse meeskond võitnud üheksa järjestikust liigatiitlit, viis Itaalia karikat ja viis superkarikat, samuti oli nende naiskond tulnud viiel aastal järjest liigavõitjaks. Ehitati uus staadion, rajati meditsiinikeskus ja muuseum, kuid saatuslikuks sai soov küünitada uuesti kätt ka Euroopa parimale klubile mõeldud karika järele. Nii 2015. kui ka 2017. aastal jõuti Meistrite liiga finaali, ent saadi seal lüüa. 2018. aasta otsus tuua meeskonda Cristiano Ronaldo osutus tagantjärgi allakäigu alguseks.
Lõpliku hoobi andis klubile koroonapandeemia, millega on kaudselt seotud ka nende praegused mured. 2018. aasta septembris, veidi pärast Ronaldo palkamist, hinnati Juventus 1,7 miljardi euro vääriliseks ettevõtteks. Ehkki 2019. aasta ja 2021. aasta detsembris panid investorid klubisse sisse vastavalt 300 ja 400 miljonit eurot, on selle väärtus praeguseks vaid 700 miljonit. Etteheiteid on aga palju, alates raamatupidamislikest eksimustest ja lõpetades võltsitud arvepidamisega. Kuna Juventus on börsiettevõte, lasub neil kohustus kõiki oma rahaasju korrektselt ja läbipaistvalt avalikkusele esitleda, võimude hinnangul pole seda aga tehtud.
Süüdistus number üks: must märkmik ja numbrite ilustamine
Torino prokuratuur algatas 2021. aasta mais uurimise, millele pandi koodnimeks Prisma. Selle käigus koguti 14 000 lehekülje jagu materjali, kuulati pealt kõnesid, kasutati "lutikaid" ja hangiti nii paber- kui ka elektroonilisi dokumente. Süüdistuse hinnangul tõestavad need, et ajavahemikus 2018-21 võltsis klubi süsteemaatiliselt ja ulatuslikult oma raamatupidamist.
Süüdistus on esitatud klubile tervikuna ja tosinale isikule, kelle seas on endine spordidirektor Fabio Paratici ja juriidiline nõustaja Cesare Gabasio. Etteheited on põhjalikud, aga kokkuvõtvalt kasvatas Juventus prokuratuuri ja börsil noteeritud firmade üle järelevalvet tegeva Consobi hinnangul kunstlikult oma tulusid kolme hooaja jooksul 156 miljoni euro võrra, lisaks hooajal 2021-22 veel 60 miljoni võrra. Kokku on üles loetud 22 tehingut, mida peetakse kahtlasteks.
Uurijad on kindlad, et toimuvast teadis kogu klubi juhtkond. Näiteks kuulati 2021. aasta septembris pealt president Agnelli telefonikõnet klubi kontrolliva Exor Groupi tegevjuhi John Elkanniga, kus Agnelli ütles: "Oleme tuludest suure osa ära kasutanud, aga turg kukkus kokku. Võtsime riske ja juhatus teadis, et korrigeerisime näitajaid." Elkann vastas seepeale: "Jah, aga meie spordidirektorid läksid liiale."
Ühe kuulsama näitena on luubi all 2020. aastal toimunud tehing, mille käigus siirdus Miralem Pjanic Juventusest Barcelonasse, vastupidises suunas liikus aga Arthur. Mõlema mängija väärtuseks hinnati 75 miljonit eurot. Juventus oli Pjanici hankinud 2016. aastal ja teenis tema müügist tohutu kasumi.
Uurijate jaoks kujunes kahtlemata lotovõiduks praeguse spordidirektori Cherubini kabinetist leitud "FP must märkmik". FP märgib mõistagi endise spordidirektori, praegu Tottenham Hotspuris töötava Fabio Paratici initsiaale. Väidetavalt on sinna üles tähendatud kõik kahtlustäratavad tehingud mängijatega, sest kuidagi tuli ju ometi ka asjade tegeliku seisu üle arvet pidada.
Kas säästude kohta valetati?
Teine uurimissuund puudutab mängijate fiktiivseid palgakärpeid. Eriti terava luubi all on hooajal 2020-21 läbi viidud uurimine seoses 17 mängija töötasuga. Likviidsusprobleemidega maadelnud Juventus palus koroonapandeemia alguses sarnaselt paljudele teistele tööandjatele, et mängijad loobuksid nelja kuu palgast. Ametlikult teatati, et sellega õnnestus kokku hoida 90 miljonit eurot.
Avalikkusele ei öeldud aga seda, et mängijad loovutasid vaid ühe kuu töötasu. Ülejäänud kolme kuu osas lepiti kokku, et palk makstakse välja tagantjärele. Samuti lubati boonust nii neile, kelle jätkamist sooviti, kui ka neile, kellest klubi soovis vabaneda, et mõlemad protsessid kergemini sujuksid. Sellised kokkulepped vormistati erakirjadena, mida Juventus ametlikku dokumendiregistrisse ei kandnud. Nimetatud kirjad õnnestus uurijatel kätte saada Torinos asuvast Federico Restano advokaadibüroost.
Tegelikult ei hoidnud klubi seega kokku sugugi mitte 90 miljonit eurot, nagu paberitesse kirja läks, vaid kõigest 22 miljonit. Tagatipuks ollakse 2021. aasta augustis klubist lahkunud Cristiano Ronaldole siiani võlgu 19,9 miljonit eurot. Tõestuseks on sedapuhku salvestus Gabasio ja Cherubini kohtumiselt ühes Torino restoranis.
"Seda paberit ei peaks eksisteerima. Muidu peaksime tegema libaülekande," ütleb üks mees teisele. Jutt käib Ronaldo võlasummast, mille uurijad ristisid ilmselt "Panama paberite" eeskujul "Cristiano Ronaldo paberiks". Äsja Saudi Araabiasse siirdunud portugallane võib küll olla pururikas, aga see ei tähenda, et ta niisugusest summast niisama loobuks - mullu novembris esitasid tema advokaadid uurijatele ligipääsunõude kõikidele dokumentidele.
Mullu aprillis küsitlesid uurijad ka Juventuse pikaaegset kaptenit Giorgio Chiellinit, kes kolis suvel Los Angeles FC ridadesse. "Otsustasime meeskonnakaaslastega loobuda nelja kuu palgast, aga vastutasuks saime lubaduse, et osa raha makstakse tagasi, kui liiga lõpuks jätkab. Olime kindlad, et saame hiljem tagasi kolme kuu töötasu, olgu siis järgmisel aastal või järgnevate aastate jooksul," selgitas Chiellini ausalt. "Kes lahkuda otsustasid, said eraldi tasu. Teadsime aga kõik, et pressiteatesse pannakse kirja midagi muud."
Plusvalenza juurdlus, mida vedas alaliit, äratas aga taas ka riigiprokuratuuri tähelepanu. 2022. aasta aprillis oli süüdistustest Juventuse ja teiste asjaga seotud klubide vastu loobutud, detsembri lõpus avati uurimine aga taas. Riigiprokuröri sõnul tõestavad kogutud andmed, et tegu oli "organiseeritud süsteemi ja eelarvelise skeemiga, et omandada mängijaid majandustulemuste kunstliku paisutamise nimel".
Lihtsalt selgitades tegi Paratici teiste klubide kolleegidele teeneid ja talle vastati samaga. Näiteks siirdus Manuel Locatelli 2021. aastal Sassuolost Juventusesse kaheaastase ostukohustusega laenulepingu alusel, ehkki Londoni Arsenal oli nõus poolkaitsja eest otsekohe palju suurema summa välja käima. Dejan Kulusevski siirdus aga 2020. aastal Atalantast Juventusesse 44 miljoni euro eest, olles vaid üks osa kahe klubi vahelisest pikemaajalisest koostööst.
UEFA-l samuti kaks etteheidet
Itaalia alaliidule (FIGC) on erinevalt prokuratuurist pinnuks silmas just nimelt Plusvalenza skandaal ehk eelkirjeldatud mängijate vahetustehingutega ja nende summadega seonduv. Kusjuures algselt nõuti Juventusele üheksapunktilist karistust, aga apellatsioonikohus määras klubile koguni 15 miinuspunkti - tõenäoliselt tagamaks, et nad hooaja lõpuks eurosarjakohtadele ei jõuaks.
Tagatipuks avas detsembris omapoolse uurimise UEFA, sest eurosarjades osalemiseks vajavad kõik klubid oma alaliidult UEFA litsentsi. Kui aga süüdistused tõele vastavad, sai Juventus oma litsentsi eelnenud aastatel finantsrikkumiste toel. Juba augustis sõlmis Juventus UEFA-ga kokkuleppe, nõustudes tasuma eelarvelahknevuste katteks 3,5 miljonit eurot. See kokkulõpe sõlmiti aga tingimusel, et 2025. aastaks likvideerib Juventus võlad täielikult.
Ning nagu teleturus - ka see pole veel kõik. UEFA pole unustanud läbikukkunud Superliiga plaani, mille eestvedajateks olid lisaks Juventusele Hispaania tippklubid Real Madrid ja Barcelona. Antud juhtumi osas algatatud distsiplinaarmenetlus pole kuidagi Prisma uurimisega seotud, aga võib kõigile kolmele klubile kaasa tuua täiendavaid rahalisi karistusi.
***
Kui Agnellile määrati Plusvalenza uurimise tulemusena kaheaastane Itaalia jalgpallis tegutsemise keeld, siis sama karistuse sai ka endine tegevjuht Maurizio Arrivabene. Paratici ei tohi Itaalia jalgpallis tegutseda 30 kuud, kusjuures Tottenham uurib praegu palavikulise kiiruga, kas võib juhtuda, et keeldu laiendatakse ka Itaaliast väljapoole, mis tähendaks, et neil tuleb hakata klubile uut spordidirektorit otsima.
🚨😳 Tottenham director Fabio Paratici has also been disqualified for 2.5 years due to Juventus' case! Andrea Agnelli also for 2 years. pic.twitter.com/Ze2Bv0v2ZB — Lorenzo Musangamfura (@ogalorenzo) January 20, 2023
Senise juhatuse tagasiastumise järel nimetati Juventuse uueks presidendiks ja tegevjuhiks vastavalt Gianluca Ferrero ja Maurizio Scanavino, kaks Elkanni kõige pühendunumat kaastöötajat. Nende ülesanne on tüürida viiemehelist juhatust, mis alustab tööd 18. jaanuaril ning peab klubi kõikide süüdistuste eest kaitsma.
***
Juventuse peatreeneril Massimiliano Allegril ei jäänud 15 miinuspunkti juures üle muud, kui ärgitada hoolealuseid edasi võitlema. Pühapäeva õhtul võõrustatakse liigamängus Atalantat, 2. veebruaril minnakse Coppa Italia veerandfinaalis vastamisi Lazioga ja veebruaris ootavad ees ka Euroopa liiga play-off-kohtumised Nantes'iga.
"Olen õppinud, et igas olukorras peitub võimalus. Jätkame Euroopa liigas ja koduses karikasarjas ning ka koduliigas on mängus veel 60 punkti. Olen veendunud, et mängijad on valmis endast kõik andma, et olukorrast parim võtta. Võib-olla saame hakkama millegi erakordsega, sest jalgpallis on kõik võimalik," filosofeeris Allegri. "Ning lisaks professionaalsele küljele on mul isiklikus plaanis väga kahju Andrea Agnellile määratud tegevuskeelust," pidas ta vajalikuks eraldi rõhutada.
Prisma on otseselt seotud börsi ja numbritega valetamises. See tähendab mis on palkadega. See kas tehingud kus mängijaid vahetati ja mis summad sinna määrati ei ole nende uurimise koha pealt absull oluline. See on uurimine, mis ei puuduta jalgpalli, Torino prokuratuuri see ei huvita, vaid neid huvitab ainult kuidas börsiettevõte toimetab. Prisma keskendub palkadega valetamisele.
Plusvalenza on Itaalia jalgpalliliidu uurimine, selle põhjalt saadi 15 punktine karistus. Neid huvitavad mängijate vahetuse summad. Vaevalt et see kohtus muidugi nii jääb, sest seal on tõendeid väga vähe. Lihtsalt summad tunduvad Itaalia jaoks suured. Samas on hea lihtne vastuargument, et Inglismaal makstakse samade või kehvemate mängijate eest veel rohkem.
Prisma ja Plusvalenza on omavahel seotud, kuid juriidilisest perspektiivist vaadatakse täiesti erinevaid asju.
