Naiste MM | Anne Rei: naiste jalgpalli heaks on tehtud suuri samme, aga teha on veel palju (0)
Reede õhtul algab Pariisis, Parc-des-Princes' staadionil peetava Prantsusmaa – Lõuna-Korea kohtumisega kaheksas naiste MM-finaalturniir, mis tõotab kõigi märkide kohaselt kujuneda kõigi aegade põnevaimaks ja populaarseimaks.
Eesti Jalgpalli Liidu peasekretäri Anne Rei jaoks on naiste MM väga eriline võistlus tulenevalt maailma ja Euroopa jalgpalliliitudes (FIFA ja UEFA) peetavatest ametitest. Rei hinnangul on naiste jalgpall viimaste aastate jooksul möödunud mitmetest märgilistest verstapostidest ning eksistentsi eest enam võitlema ei pea. Samas ei näita naiste jalgpallis peituvad ambitsioon ja potentsiaal ammendumise märke.
Anne, sa kuulud muuhulgas ka FIFA võistluste komiteesse, mille vastutusalasse kuulub finaalturniiride korraldamine. Naiste MM algab nelja päeva pärast (intervjuu toimus esmaspäeval – O. J.). Kas sina, Davor Šuker, Javier Zanetti ning Brunei ja Bahreini printsid, kes samuti sinna komiteesse kuuluvad, magate praegu rahulikult?
Päris rahulikult. Korralduse osas naiste MM-iga mingeid probleeme pole. Kaks aastat tagasi hakkasime saama prantslastelt regulaarseid raporteid. Prantsusmaa on tippvõistluste korraldamisel väga suurte kogemustega ja oskavad säärase suure mastaabiga mänge oma staadionitel edukalt läbi viia. FIFA omalt poolt saadab naiste MM-ile tööle sama tiimi, mis teenindas mullust meeste MM-i. Ma ei näe mingeid probleeme.
FIFA võistluste komitee seega ise korraldusega ei tegele?
Ei tegele. Meile laekuvad raportid, mille kaudu hoiame võimalikel probleemidel silma peal. Näiteks mulluse Venemaa MM-iga olid ju veel kevadel mured üleval, kui mõned staadionid polnud täiesti valmis. Naiste MM-i puhul probleeme pole olnud.
Kuivõrd põhjalikult ja hoolivalt FIFA-s naiste MM-i suhtutakse?
Gianni Infantino saamisega FIFA presidendiks 2016. aastal on naiste jalgpall üldises agendas tõusnud tunduvalt ülespoole. Paralleelselt on sama protsess aset leidnud ka UEFA-s ehk Euroopa tasandil ning ka mujal maailmas. Naiste roll jalgpallis on tähtsustumas nii väljakul kui ka selle kõrval. Nii FIFA kui ka UEFA presidendid on öelnud, et naiste jalgpalli arendamine on üks nende prioriteetidest. Seega on tehtud suuri samme, aga samas saab öelda, et võiks teha rohkem.
FIFA ja UEFA poolt makstavad auhinnarahad on meeste ja naiste lõikes erinevad. Seda põhjendatakse, et naiste jalgpall ei ole oma loogikas jõudnud veel nii kaugele, et saaks pakkuda võrdseid tingimusi. Võrreldavad pole ka võistkondadele pakutavad tingimused, näiteks MM-il nende käsutusse antavate treeningbaaside lõikes.
Suures plaanis on naiste MM FIFA jaoks ikkagi tähtis võistlus. Ning ma isiklikult arvan, et naiste MM-il osalejatele pakutav pakett on kõiki asjaolusid arvesse võttes ikkagi aus.
Nii Inglismaa kui ka USA meedias saab FIFA naiste jalgpalli osas päris palju kriitikat. Näiteks põhjusel, et 2015. aasta MM Kanadas peeti kunstmuruväljakutel ja ka põhjusel, et naiste MMi auhinnarahad on palju väiksemad kui meeste omal. Mida sa sellest kriitikast arvad?
Kriitika on õigustatud. Ega naiste auhinnarahad muidu ei tõuse, kui neile kääridele tähelepanu ei juhita. Praegu algavaks MM-iks ju summasid kergitatigi. Samas tuleb ka aduda, et naiste jalgpallil pole veel turgu taga. Kommertspoole pealt ei ole naiste MM meeste omaga võrreldav. Aga suund on õige ning algav MM on kõigi märkide järgi naiste jalgpallile ülioluline. Kui turniir õnnestub, siis võivad avaneda väga paljud uksed.
Ühe neist avas märtsis FIFA võistluste komitee, kui soovitasite FIFA nõukogule võtta naiste MM-il kasutusele videokohtunikud ehk VAR-i, mis on süsteemi uudsuse ja populaarsuse tõttu kahtlemata märgilise tähtsusega asi. Kas see otsus sündis hõlpsalt?
Ei sündinud. Väga suured vaidlused olid. Teemaga oleks pidanud alustama palju varem, aga see küsimus tõstatati alles talvel. Ülevalt poolt oli signaal, et VAR-i on kindlasti naiste MM-ile vaja ja altpoolt ei oldud selleks valmis. Pidi tegema väga kiireid ettevalmistusi, aga kevadeks saabus FIFA kohtunike komiteest kinnitus, et nad suudavad tagada naiste MMi kvaliteetse VAR-iga teenindamise.
Aga need kohtunikud, kes kordusi vaatavad, on ainult mehed, sest vastava ettevalmistusega naiskohtunikke maailmas pole.
Samas peavad naiskohtunikud olema nüüd valmis VAR-i protseduurist tulenevalt mänge teistmoodi juhtima. Kohtunike tase on naiste MM-il olnud alati üks murekoht, sest tippmänge, mille teenindamise käigus tase tõuseb, toimub teistes maailmajagudes vähe ja ega neid Euroopaski nüüd väga palju pole. Aga kokkuvõttes on VAR-i kaasamine hea otsus. See on märk, et naiste jalgpall väärib professionaalset suhtumist.
Naiste jalgpall areneb kiirelt, millega kaasneb ilmselt ka korralik turbulents. Selles olukorras oled sa kaks aastat olnud UEFA naiste jalgpalli komitee esinaine. Mis on selle ameti peamised väljakutsed?
Me peame tagama altpoolt peale tuleva harrastajate massi suurenemise ja samal ajal arendama püramiidi tippu. Tasemevahed aga suurenevad, sest mõned riigid, kus naiste jalgpalli on hakanud raha sisse tulema, liiguvad teistelt kiiresti eest. UEFA üldine eesmärk peab aga olema, et nii koondiste kui naiste Meistrite liiga tasemel oleksid võistlused laiemapõhjalisemad.
Üks peamisi praeguseid tegevussuundasid on naiste Meistrite liiga ülesehitamine atraktiivseks liigaks, mille nimel löödi ta täielikult lahti meeste klubivõistlustest. Nii sponsorsuhete kui ka meediaõiguste mõttes on naiste jalgpall (Meistrite liiga, EM, U19 ja U17 EM, saalijalgpalli EM) nüüd täiesti eraldi toode. Näiteks Visa ja Nike on asunud selle toetajateks ning nimekaid brände on lisandumas veelgi. Tsentraliseeritud tegevuste toel peab naiste Meistrite liiga bränd tugevnema, mis on eelduseks tähtjalgpallurite esiletõusule.
Samal ajal viib UEFA eelkõige sotsiaalmeedias läbi kampaaniat "Together We Play Strong", mille sihtgrupp on 10-14-aastased tüdrukud, kelleni tahetakse viia sõnum, et naisjalgpalluriks olemine on lahe. Harrastajate hulga kasvatamine on endiselt väga tähtis küsimus, sest alaliitude lõikes on need numbrid väga erinevad.
Euroopas on vist endiselt olemas riiklikud jalgpalliliidud, kelle jaoks on naiste jalgpall asi, millega nad väga vaeva näha ei taha.
Nii ta on. Ega Eestigi naisjalgpallurite arvuga hiilga. Idapoolsetel alaliitudel on keeruline, sest kultuuriline taust ei soosi naiste jalgpalli. Müütide murdmine on võtnud aega kauem kui tahame.
Millistest müütidest täpselt räägime?
Et naiste jalgpall on mehelik. Et tüdrukutel ei sobi jalgpalli mängida. Tegelikult see ju nii ei ole, vaid jalgpall on tippsport nagu iga teinegi. Oma paljude positiivsete külgedega.
Kümnekonnal alaliidul on harrastajate arvud 1000-2000 kandis, aga tipmistel alaliitudel on ette näidata 100 000-200 000 naisjalgpallurit. Samuti on mõnedes alaliitudes – Inglismaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa – hakanud meeste tippklubid täiendama oma portfelli naiskonnaga, kellele pakutakse tippklubile kohaseid sportlikke ja tehnilisi tingimusi.
Rääkisid ka naiste Meistrite liigaga tehtavast tööst. Kas naiste klubivõistluste kontekstis on olnud ka juttu mingist variandist, et Eesti meistril ja võib-olla ka hõbedaklubil või karikavõitjal avaneks rahvusvahelisel areenil rohkem võimalusi, kui praegu, kus Eesti meister saab suvel mängida ühte Meisterite liiga eelturniiri, mis sageli toimub kuskil kaugel ja mida pole võimalik vaadata ega näha? Kuidas kihistumist vältida või pehmendada?
Teise klubisarja loomist või tagumise poole riikide kvoodi suurendamist pole arutatud. Praegu tegeletakse naiste Meistrite liigas pigem keskmike turgutamisega. Formaadist rääkides pole eelturniiridest loobumine praegu plaanis. Fookus on võistluse vastu valitseva huvi suurendamisel, mistõttu rõhutakse tippudele ja keskmikele. Ning ega tagumised riigid pole UEFA-t ka väga survestanud.
Euroopa naiste koondisejalgpallist rääkides, siis väga menukas 2017. aasta EM-finaalturniiri Hollandis oli kahtlemata suur edulugu. Mida see võistlus administratiivsel tasandil muutis?
Too võistlus oli naiste jalgpalli jaoks läbimurdeline. UEFA täitevkomitee sai lõpliku kinnituse, et naiste jalgpall on tulnud, et jääda. Ning 2017. aasta EM oli ka ajend, miks naiste Meistrite liiga meeste omast lahti seoti.
Kui määratleda naiste jalgpalli olukord maailmas nii, et see on vaieldamatult kõigi aegade parim, aga kaugeltki mitte ambitsioonile ja potentsiaalile vastav, siis kas oled nõus?
Kindlasti. Naiste jalgpall on arenenud väga kiiresti. Esmalt tehnilise ja sportliku poole pealt, sest mängus nähtav atleetlikkus on hoopis uuel tasemel, mille eelduseks on olnud sportlastele loodud võimalused tegutseda täisprofessionaalsete sportlastena.
Naiste jalgpallis valitsev ambitsioon on samuti suur. Näiteks UEFA soov on, et naiste jalgpall saaks Euroopas sportmänguks number üks ja naiste Meistrite liiga finaalist kujuneks Euroopa vaadatuim naiste spordivõistlus.
