Naiste MM | Keith Boanas: Inglismaa naiskonnalt oodatakse MM-tiitlit (0)
Eelmise MM-i pronksinaiskond ja tunamullusel EM-il poolfinaali jõudnud Inglismaa alustab mängudega naiste MM-il täna õhtul, kui vastamisi minnakse Šotimaaga. Endine Eesti naiste jalgpallikoondise inglasest peatreener Keith Boanas tõdeb, et Inglismaa naiskond on silmitsi suurte ootustega.
"Võitke see MM ära," kõlas Boanase lühike vastus küsimusele, mida Inglismaa spordisõbrad naiskonnalt ootavad. "Kontrollkohtumiste tulemused on küll valmistanud pettumuse, aga tuleb arvestada, et peatreener Phil Neville on võistkonda üpris palju roteerinud. Ma isiklikult tohutult enesekindel enne MMi ei ole, aga meie naiskonnal on olemas mängijad, kellega on võimalik maailmameistriks tulla. Küsimus on, kas võistkond suudetakse mängima panna."
Ootused on kõrged seoses naiste jalgpalli prestiiži tohutu tõusuga viimase 10-15 aasta jooksul. Heliteose esimeseks akordiks võib pidada 2005. aastal Inglismaal toimunud EM-finaalturniiri, kus Inglismaa küll alagrupist edasi ei pääsenud, aga pidas avakohtumise enam kui 29 000 pealtvaataja ees.
Seejärel on naiste jalgpall Inglismaal suurte sammudega edasi arenenud, mille toel on rahvusnaiskond tõusnud maailma tippu. Ning nagu meeste jalgpallist väga hästi teada, on Inglismaal kombeks olukord, kus nende võistkonnal on võimalus maailmameistriks tulla, vägevalt üle võimendada, kasutades viktoriaanlikule ajastule omast maailmavallutusliku kõneviisi.
"2015. aasta MM-pronksiga saime tõestus, et Inglismaa suudab MM-il medalitele mängida. Ja igasugune edu külvab huvi. See medal inspireeris paljusid noori tüdrukuid, kellele jõudis pärale, et ka nemad võivad MM-finaalis mängida. Suures plaanis tuleb au anda ka kauaaegsele Inglismaa naiskonna peatreenerile Hope Powellile (juhendas Inglismaad 1998-2013 – O. J.), sest tema kehtestas standardid ja rajas püramiidi vundamendi," räägib Boanas.
Mitte liiga kauges minevikus pidid naised mängimise eest ise maksma
Pärast 2016. aastal Eesti naiskonna juhendamise lõpetanud, seejärel aasta aega Inglismaa esiliigas mänginud Watfordi naiskonda juhendanud ning praegu Inglismaa meeste Premier League'i klubis Crystal Palace noortetreenerite juhendajana töötaval Boanasel on oma perekonnast võtta hea näide, mis piltlikustab seda, kus oli Inglismaa naiste jalgpall 20-30 aastat tagasi ja kus ollakse nüüd.
"Minu abikaasa Pauline pidi omal ajal Inglismaa kõrgliigas mängides iga kohtumise eest ise 10 naela maksma, et mängu läbiviimisega seotud kulud saaksid kaetud. Praegu teenivad Inglismaa parimad naisjalgpallurid aastast 250 000 naela ja kõrgliiga profimängijate keskmine aastapalk on 80 000 – 90 000 naela. See on meestega võrreldes mikroskoopiline, aga oluliselt rohkem kui Inglismaa keskmine palk. Tõsi, naised panevad endiselt jalgpalli kõrvalt rõhku ka haridusele, et oleks olemas varuplaan, aga edasiminek on tohutu," sõnab Boanas.
Naiste jalgpalli nähtavus on tõusnud. Käimasoleva MM-i kõiki kohtumisi näitab BBC, enamikke oma esimeses või teises kanalis. Kui kunagi kajastas Inglismaa naiste koondise kohtumisi kaks-kolm ajakirjanikku, siis praegu on reporterite arv Boanase hinnangul 40-50 kandis. Inglismaa naiste jalgpalli kroonjuveeliks tuleb aga pidada 2011. aastal reformitud sealset kõrgliigat, mis on Euroopa parim. Just korraldusliku poole ja ühtlase taseme poolest.
"Inglismaa jalgpalliliit proovis liigat käivitades silmas pidada kõiki vigu, mida tegi paar aastat varem pankrotti langenud USA naiste profiliiga. Litsentsitingimused olid karmid – klubid pidid suutma ette näidata nii adekvaatse rahastuse kui ka taristu ja täitma veel mitmeid nõudmisi. Praeguseks ollakse jõutud olukorda, kus Inglismaa tippklubid näevad naiste liigas osalemisest potentsiaali.
Uueks hooajaks tõusid kõrgliigasse ka Manchester Unitedi ja Tottenham Hotspuri naiskonnad ning nüüd on kõik tipud esindatud. On saadud aru naiste võistkonna omamise kasulikkusest. Esmalt suurendab see sotsiaalset mõõdet ja teiseks on see hea reklaam isegi siis, kui ei teeni kasumit, sest klubi atraktiivsus tervikuna tõuseb," räägib Boanas.
Inglismaa täisprofessionaalsest kõrgliigast saavad lisaks Inglismaa koondisele kasu ka teised rahvusnaiskonnad, sest sealsed klubid on muutunud maailma parimate naisjalgpallurite seas atraktiivseteks. Pakutavad korralikud tingimused ja oskusteave võimaldavad mängijatel parandada oma sportlikku taset, mis peaks ka käimasoleval MM-il selgelt näha olema.
"Kõik sõltub professionaalsusest. Kui jalgpallur toitub ja puhkab tippsportlasele kohase režiimi järgi, siis mäng paraneb. Kunagi tehti nädalas üks-kaks trenni ja käidi tööl, aga nüüd valmistutakse ainult võistlusteks. Tõusnud on nii kiirus kui ka tehniline kvaliteet. Olen alati öelnud, et ei tasu naiste jalgpalli võrrelda meeste omaga, sest see on eraldi mäng. Aga tase on kõrge ja meeldiv vaadata," sõnab Boanas.
MM tuleb inglase hinnangul kõigi aegade avatuim, sest võimalike võitjate ring pole varem nii lai olnud: "Holland, Hispaania ja Itaalia on tohutult arenenud. Austraalia ja Uus-Meremaa pole lükata-tõugata. Saksamaal käib põlvkondade vahetusele järgnenud ülesehitus, aga neid ei tohi kunagi alahinnata. USA on endiselt kõige võimsam ja atleetlikum võistkond. Jaapan võitis 2011 ja oli 2015 finaalis. Ning Inglismaa on samuti konkurentsis. Meil pole kindlat soosikut."
Teise meeldiva üldise trendina toob Boanas välja ka MM-i tagumiste naiskondade paranenud mängutaseme. "Ma usun, et näeme vähe ebahuvitavaid mänge, vaid vähemalt 80% kohtumistest on sportlikus mõttes põnevad. Isegi Jamaika suutis kontrollmängus Šotimaale korraliku lahingu anda. Mõned mammutvõidud ilmselt tulevad, aga varem on neid olnud oluliselt rohkem," sõnab Boanas.
