Napolis "vangis" istunud Hollandi koondislane andis avameelse intervjuu, kuidas seal kõrgemad jõud tema karjääri rikkusid (3)
Mõne hooaja eest ligi aasta otsa tippjalgpallist eemal olnud hollandlane Jonathan De Guzman andis avameelse intervjuu Hollandi väljaandele De Voltkskrantile, kus tema endine koduklubi Napoli väga tugevat kriitikat sai. Napoli ise on keeldunud seda lugu kommenteerimast.
Kõik sai alguse 2014. aasta MM-ist, kus De Guzman Hollandi koondise eest säras, pronksmedali kaela sai ja seejärel Napolisse siirdus. Tänaseks on temast saanud esimene hollandlane, kes löönud neljas tippliigas värava, aga vahepeal oli tema karjäär mustas augus.
Ka Napolisse siirdudes oli veel kõik kenasti - ta teenis kõvasti mänguaega, kuni saabus 2015. aasta märts. Ta tunnistas klubi meedikutele, et tunneb alakõhus imelikku valu, aga arst Alfonso De Nicola ei suutnud midagi tuvastada.
"Rafa Benitez (tollane peatreener - R. V.) ütles mulle, et läheksin mõne muu arsti juurde, aga klubi seda ei lubanud. Di Nicolal oli võim," nentis ta. Suvel siirdus Benitez Real Madridi ja asemele tuli Maurizio Sarri, aga kõik jätkus samas taktis - De Nicola kinnitas, et De Guzman võib mängida.
"Ma olen mängija, kes jookseb kohtumise jooksul 10 kilomeetrit, aga sel ajal suutsin ma vaid 6 kilomeetrit ja sedagi poole jõuga. Loomulikult ei pane ükski treener mind mängu," kommenteeris tänaseks 31-aastane keskpoolkaitsja ise.
"Napoli ei uskunud, et ma olen haige. Ma suutsin kõndida ja joosta, aga end pöörata või lüüa ma korralikult ei saanud. Nad arvasid, et ma olen selle välja mõelnud ja hakkasin isegi endas kahtlema."
Läks veelgi hullemaks
2015. aasta suvel, kui üleminekuaken sulguma hakkas, kutsuti ta Milanosse. Talle pakuti Bournemouthi ja Sunderlandi minekut, aga De Guzman soovis esmalt terveks saada. Klubi direktori Cristiano Giuntoli ajas see endast täiesti välja.
1. septembril treeningkeskusesse naastes sõimas Giuntoli tema näo täis: "Ta kutsus mind sitapeaks ja väitis, et lubasin klubist lahkuda. Midagi sellist ei olnud. Järsku lõi ta mind näkku ja see ajas mind hulluks. Kaklesime, toolid lendasid ja lõpuks tuli meid lahutama meeskonnakaaslane Camilo Zuniga," meenutas De Guzman.
See andis tema saagale veelgi suurema tagasilöögi. De Guzmani sõnade kohaselt lubati tal edaspidi vaid sörkida. Ta proovis ühendust saada klubi presidendi Aurelio De Laurentiisiga, aga see ei õnnestunud. "Presidendi poeg Edoardo, kellega ma varem normaalselt läbi sain, väitis mulle, et "ma ei pääse enam kuhugi, jään sinna ja olen nende jaoks surnud"."
Tõde saabus päevavalgele neli kuud hiljem. Pärast pikka anumist ja palumist lubati De Guzmanil külastada teist Itaalia arsti Americo Menghit, kes tal kümne minutiga sportlase songa diagnoosis. "Tal läks kümme minutit, et mind operatsioonile saata, aga De Nicola ütles jälle "ei". Ta ei uskunud, et kirurgiline sekkumine vajalik on ja ei tahtnud minu karjääri rikkuda."
Kui 2016. aasta jaanuar kätte jõudis, siis pääses hollandlane lõpuks "vangistusest". Ta laenati välja tabelipõhjas asunud Carpile, kes lubas ta Münchenisse operatsioonile. Edasi on ta Chievo Verona kaudu tänaseks välja jõudnud Frankfurti Eintrachti, kellega ta mullu Saksamaa karikavõitjaks tuli.
"Napoli oli minu elus tume peatükk, mille tahan ma selle intervjuuga selja taha jätta. Ma armastan seda mängu liiga palju - vastasel juhul poleks ma 28-aastasena kuus kuud tühjal treeningstaadionil ringe jooksnud. Napolis oli kõik tipptasemel - alates fännidest kuni tingimusteni - kõik, peale mõne inimese. Jalgpall on äri, ma saan sellest aru, aga selline kohtlemine polnud inimlik," võttis De Guzman oma saaga kokku.
