Ott Järvela | Häberli tabas märki. Eesti jalgpall peabki aru saama, kust tuleme ja kus oleme (14)

Eesti meeste jalgpallikoondise endine peatreener Thomas Häberli. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Eesti meeste jalgpallikoondises lõppes teisipäeval Luzernis peetud maavõistlusega Thomas Häberli ametiaeg, mis oli Eesti jalgpalli jaoks õpetlik, sest meenutas, kust me tuleme ja kus oleme.

Pärast eelmise aasta septembris Brüsselis Belgialt saadud 0:5 kaotust, mis oli Eesti meeskonna jaoks nelja päeva jooksul teine säärane, sest eelnevalt oldi kodus saadud sama tulemusega tappa Rootsi käest, poetas Häberli mängu lahates muuhulgas lause: "Peame aru saama, kust tuleme ja kus oleme."

See jäi šveitslasele külge nagu liim ning hakkas elama oma elu. Lendasid tigedad küsimused stiilis "Mis mõttes?" ja "Kuidas saab niimoodi öelda?" ning Häberli fraasile prooviti jalgpalliavalikkuses omistada tarbetu allaheitlikkuse ja ette kaotama minemise mekki. Et mis me oleme tema arvates jalgpalli arengumaa?

Pahameelt lisas tõik, et Häberli poolt sageli kasutatud sõna "accept" tõlgiti Eesti jalgpalliajakirjanduses pea alati kui "aktsepteerima", kuigi sõltuvalt kontekstist oleks enamasti olnud sobivam (loe: Häberli mõtet täpsemalt edastav) kas "aru saama", "leppima" või hoopis "möönma".

Häberli suust kõlanud "We have to accept the result" ei tähendanud, et kaotus oli ette teada ja ei ole mõtet selle üle kurta, vaid et kaotus oli seekord jõudude reaalne vahekord väljakul. Kaotada oskamine on üks esimesi asju, mida jalkatrenni minev laps õpib. Kaotus on spordi väga tähtis osa, sageli õpetlikum võidust.

Muidugi on järjestikused kaotused väga frustreerivad. Eriti kui neid saab meeste A-koondis, mis on laiema (spordi)avalikkuse jaoks lakmuspaberiks tervele Eesti jalgpallile, mille järgi jagatakse/kujundatakse/antakse/loobitakse hinnanguid. Need on rasked ja ebameeldivad hetked ja ajad.

Aga kui neist järjestikustest kaotustest ei tehta sügavamaid järeldusi terve spordiala olukorra kohta, on keeruline loota, et asjad suures plaanis paremaks läheksid. Kriisis leiavad alati kandepinda populistid, kes pakuvad lihtsaid ja löövaid lahendusi. Näiteks, et loobume viiemehelisest kaitseliinist ja kõik on kohe palju parem. No ei ole.

Üle-eelmisel nädalal Delfis avaldatud intervjuus Häberliga käis küsija välja mõtte, et ütlus "peame aru saama, kust tuleme ja kus oleme" mõjus solvavalt, sest Eesti koondis on ju oma ajaloo jooksul saavutanud ka nii mõnegi kauni ja mäletamist väärt tulemuse. Breaking news: 2011. aasta tulemused ei maksa praegu enam mitte midagi!

Valikgrupi teine koht ja jõudmine sõelmängudele 2011 (toonase süsteemi järgi Euroopa 20 parema sekka) oli väga erandlik tulemus. Ülejäänud 15-s iseseisvuse taastamise järel mängitud valiksarjas on Eesti koht alagrupis olnud kas neljas (5x), viies (7x) või kuues (3x).

Teine koht näitas seda, mis võib juhtuda, kui kõik asjad klapivad ja õnne kah on, ülejäänud 15 valiksarja näitavad Eesti A-koondise reaalset taset, mis on enamiku ajast asunud Euroopa neljanda ja viienda kümne piiripeal. Aga miks? Või õigemini: kuidas end sealt ülespoole upitada?

Nagu Häberli ütles: "peame aru saama, kust tuleme ja kus oleme". Järgnevalt mõned reaalsuskontrollid.

Kas tippsportlane/jalgpallur on Eestis hinnatud, väärtustatud ja ihaldatud elukutse? Näiteks Balkanil (Sloveeniat tõstetakse meil esile spordi etalonväikeriigina) on. Professionaalne sportlane on suguvõsa uhkus, kellele kuulub lähedaste tugi ja kes ei kuule vanaema sünnipäevalauas repliike stiilis "aga IT-ga teenib suuremat raha".

Kas noortetreener on Eestis hinnatud, väärtustatud ja ihaldatud elukutse? Vastus sellele küsimusele määrab ära, millise (akadeemilise) võimekusega inimesed sellesse ametisse püsivalt tööle jäävad. Kes jätkavad ka siis, kui esimene ja teine õhin on möödas ning on vaja võtta vastutus enda või pere pikaaegsema heaolu eest.

Milline on Eesti jalgpallitaristu? Olukord on kahtlemata paranenud, aga võrreldes enamike Euroopa riikidega on see endiselt tagasihoidlik. Nagu Joel Lindpere mõne päeva eest Õhtulehes märkis, peavad 20 lapsest koosnevad grupid harjutama veerandist jalgpalliväljakust väiksemal platsil.

Aga kui taristut uuendatakse? Päris sageli tundub, et igale jalgpalliarendusele aetakse sõrad vastu põhjusel, et see on jalgpall. Kalevi uus hall, Hiiu staadioni renoveerimine, Levadia jalgpallihall – kõiki neid projekte on pidurdanud jalgpallivälised jõud. Tõsi, jalgpallihallidega on nüüd mitmel pool jää liikuma hakanud.

Milline on jalgpalli ühiskondlik positsioon? 30 aastat tagasi oli see olematu, sest Eesti jalgpall oli okupatsiooni käigus suuresti hävitatud. "Eesti jalgpall on kommunismi ohver, kes on nüüd taastanud või taastamas kohta, kus nad Eesti spordis kahe Maailmasõja vahel asusid," märkis Indrek Schwede 2. juuni "Olümpiaraadios". Jalgpallijuurikas on praeguseks tugevnenud, aga Euroopa keskmisest endiselt kaugel.

Kui palju on Eestis inimesi, kellele Eesti jalgpall sügavalt ja isiklikult korda läheb? Need, kes on kohal alati ja mitte ainult siis, kui ilm on ilus ja foon positiivne. Mulluseid kodumänge Belgia ja Rootsiga tuli A. Le Coq Arenale vaatama 12 000 inimest, mis on Eesti spordis ülikõva näitaja. Novembri-kuiseks mänguks Austriaga jäi neist alles kolmandik. Ja oleme ausad, Premium liiga publikut mõõdame me sadades.

Kui suures pildis on jalgpall? Šveitsi koondise esmaspäeva-hommikune pressikonverents oli riigi suurima ajakirjandusväljaande Blick esiuudis. Mitte spordisektsiooni esiuudis, vaid terve 10 miljoni elanikuga riigi suurima portaali esiuudis. Mitu tundi järjest. Teemaks oli, millistele ründajatele peatreener Murat Yakin Eesti vastu võimaluse annab?

Midagi sellist võis Eestis näha 2011 sügisel Iirimaa vastu peetud sõelmängudele eelnenud nädalate jooksul ehk koondise absoluutsel tippajal. Šveitsil pole praegu põhjust eufooriaks. Finaalturniiril 16 sekka jõudmine on standard, viimase poolaasta tulemused pigem oodatust kehvemad. Aga jalgpall on ikkagi kõige suuremas pildis.

* * *

Eesti inimesed saavad kindlasti aru, et jalgpall on keskmises Euroopas väga tähtis ja oluline osa ühiskondlikust elust. Siinkirjutajal isiklikult on tunne, et päris paljud Eesti inimesed tahaksid, et see oleks samamoodi ka Eestis.

Aga kuna reaalselt on selle vahva olukorra nimel panustajaid endiselt vähem kui seirajaid-parastajaid-tänitajaid, siis ei ole, mis tekitab trotsi ja pahameelt, sest tahaks vahelgi rinna uhkusest kummi lüüa nagu Albaania 2016 või Island 2016 või Põhja-Makedoonia 2021 või Gruusia 2024. Aga pole põhjust.

Põhjuse puudumise põhjus pole aga Eesti A-koondise peatreeneri poolt öeldud "peame aru saama, kust tuleme ja kus oleme", vaid kõik need jalgpallikultuurilised kitsaskohad, millele Häberli ütlus tegelikult viitas. Sõnumitooja vaenlaseks või ketseriks tembeldamine on vana võte. Aga ebatõhus.

Koondisejalgpall kisub iga riigi jalgpalli armutult alasti, sest seal avaldub kõik mänguga otseselt ja kaudselt seotu. Mida vähem jalgpall korda läheb, seda väiksem on lootus saavutada edu võitluses nendega, kellele läheb väga. Kõik eelpool kaardistatud valdkonnad on Eesti jalgpalli suured mure- ja kitsaskohad, mis näitavad, kust me tuleme ja kus oleme.

* * *

Et Häberlil oli õigus, ei tähenda, et A-koondise peatreenerit poleks tulnud vahetada. Asjad olid ummikus, mida jalgpallis ikka juhtub. Aeg värskeks lähenemiseks oli igas mõttes küps ja jalgpalliliit talitas targasti, kui sõlmis Jürgen Henniga pika lepingu.

Eks näis, kas jalgpalliavalikkus annab Eesti viimase kümnendi kõige edukamale jalgpallitreenerile arvestatavaks ajaks töörahu. Laupäevane 4:1 võit Fääri saarte üle paisutas tema prisket usalduskrediiti. Nüüd ootavad ees keerulisemad katsumused.

* * *

Prognoosin, et kui selgub Häberli järgmine töökoht, jääb Eesti jalgpalliavalikkuse ülekaalukal enamusel karp lahti, sest neile ei mahu pähe, kuidas suudab niivõrd kõrgel tasemel toimetav jalgpalliorganisatsioon palgata peatreeneriks just tema. Seejärel tembeldatakse Häberli uus tööandja viimseks tobuks, sest variant, et siinmail on asjadest puudulikult aru saadud, kõne alla ei tule. Pea liiva alla peitmine on ju lihtsam.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Marko Kärner   •  
Tundub, et tuleks endalt küsida kas selle ja teiste vastandumistega, lihtsalt sellel eesmärgil, on Eesti jalgpallile tegelt kasu või pigem vastupidine. Kas sellega toodi juurde inimesi või pandi veel rohkem rääkima ebakompetentsusest?
m445   •  
Miks Otil ei või olla asjade kohta oma arvamus? Kõik ei pea ühtemoodi arvama. Minu meelest on normaalne kui inimestel on erinevad arvamused. Ühtegi inimest ei peaks ründama või häbimärgistama sellepärast kui ta oma arvamust väljendab.
Silveero   •  
Pole sellel jutul suurt häda midagi, kannatas lugeda küll.. tüüpiline eestlase virin :D
Karvik   •  
Eesti ainsa suure jalgpalli portaalina võiks see jääda uudiste jaoks.
Oma arvamusi tehku oma jalkakuudis facebookis
mortan   •  
Huvitav, mis juhtuks, kui Ott analüüsiks ja tuuseldaks sama agaralt Eesti jalgpalli isevalitsejat, kes ongi kõige rohkem selle taga, et "tuleme, kust tuleme, ja oleme, kus oleme". Mulle tundub, et fänne on jaksu paika panna, aga leivaisa vastu sulg ei tõuse.
cyrusvk   •  
Siia võiks nüüd kõrvale tuua mõned teised võistkonnaalad ja selgitada, miks meie jalgpalli tase neist selgelt kehvem on. Alustada võiks näiteks korvpallist ja võrkpallist, aga alasid oleks veelgi. Isegi jäähoki tase koondise tasandil tundub parem olevat kui jalgpallis (kui võrrelda seda, keda suudame võita). Oleme väikeriik, aga miks me enamikes muudes võistkonnaalades suudame midagi saavutada, aga jalgpallis oleme käinud selge vähikäigu sellest alates kui jõudsime Rüütli aegadel play offi?
Mõtiskleja   •  
Eks fännide hulgas on igasuguste arvamustega inimesi aga mina isiklikult sain juba toona aru, et Häberli neid väljaütlemisi võimendati tõlke pärast üle ja kindlasti ta ei mõelnud kõike nii, nagu meile enamusele alguses tundus. Muidu oleks juba tol ajal koondislased reageerinud ja lasknud selle mehe minema saata. Lihtsalt see oli ebaõnnestunud väljaütlemine, mida sai mitut moodi mõista, kurb aga happens. Aga mis pani imestama oli Järvela kommentaar, et Häberli aega saab nimetada õnnestunuks. NO KUIDAS? No ei olnud see kuskilt õnnestunud. Ja ma olen väga kindel, et kui temalt endalt küsida, siis ka ta ise ei ole rahul sellega, et ei suutnud saavutada enamat. Ma ei ütle, et see periood täielik ebaõnnestumine oli aga kindlasti mitte edukas ja õnnestunud.
Ma nõustun täielikult kellegi teise öelduga, et me ei räägi ju, et Häberli on saamatu ja halb inimene ja jalgpalli juurde ei sobi. Ta lihtsalt ei sobitunud Eesti koondise otsa. See on täiesti loogiline ja arusaadav, mida juhtub ka tipptasemel. Osad andekad treenerid osade meeskondadega lihtsalt ei leia seda ühist keelt. Nüüd meie oleme siin aasta aega rääkinud, et Häberli meie juurde äkki ka lihtsalt ei sobitu ja proovime kedagi teist? ja Soccernet on sellest nii keema läinud, et nüüd juba prinditakse Häberli toetuseks lisaartikleid, et see kõik jutt ikka mingi kolme silmaga Margusteni ka jõuaks, kes nagunii lahmivad lihtsalt igavusest. Pikk Ette saates pandi ka vahepeal nii hullu, et selliste tulemuste ja mängupildi pealt reaalselt kõik, peale Kanguri, ütlesid et hullemaks nagunii enam minna ei saa, et mida see uus peatreener meile ikka tooks, kui mängijad keda treener kasutada saab, jääksid ju samaks. No juba ESIMENE MÄNG näitas ära, kui suur vahe võib treeneritel olla. Eesti puhul on nii palju meeste endi peas kinni, meeskonnavaim on üks tähtsaim asi meie väikses koondises. Aga Kasper ja Ott vaatavad ainult klubisid meeste nimede taga, et kui klubisid olla pole, siis ei ole vahet mis treener meil on, nagunii midagi loota pole. No ei ole alati nii need asjad. Õnneks seda Jürgen Henn näitas ka. Loodan, et Henn võtab veel mõne magusa võidu ka tugevate vastu ja paneb sellega mõned meie ajakirjanikud oma sõnu sööma.
Härra Porloon   •  
Mõtiskleja selle fact checki peab sulle küll tegema, et Kangur oli ainukene normaalne vend seal saates, kes ei rääkinud Häberli poolt. Elissaar oli ikka see põhiline tallalakkuja, kes ütles, et ei tule selle uue treeneriga mingit vahetust ega midagi, vaid usaldame edasi sedasama venda, kes meil praegu on.
Svenpoiss   •  
Artikkel ju võtab siis kenasti kokku, et Pohlak pole selle eluaegse valitsemise ajal suutnud midagi korda saata. Ja meie jalgpall jääbki kõigist maha, kui see mees seal mugaval toolil edasi istub. Pohlakul on ammu aeg ja me peamegi aru saama, et kes me oleme ja kust tuleme. Vaata kes on kogu selle asja taga. Aitab.
R380   •  
#Pohlak out!
futpoller   •  
@cyrusvk

Korvpalli ja võrkpalli mängitakse sisetingimustes ja konkurents pole nii tihe. Jalgpalli pole meil pea pool aastat võimalik normaalsetes tingimustes mängida. Slovakkia või Serbia poiss käib aastaringselt iga päev tänaval palli tagumas. Meie noortel pole seda võimalik normaalsetes tingimustes teha ja lähebki võibolla hoopis talvel saali kossu või võrku mängima ja võibolla lõpuks valibki selle ala.
stranglers   •  
Svenpoiss
+1
IUdutuli   •  
Ilus ilm täna.
Wingback   •  
Kust me tuleme, Pohlaku alt ja mitte kuskile pole jõudnud. Ott võiks sellest lõpuks aru saada!

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
EM-FINAALTURNIIR
LIVE: Poola ja Austria jahivad esimesi punkte, Lewandowski väljakul  (Austria juhib 3:1!)
VIKTORIINISAADE
VIDEO | Kes paremini matsu jagab? Palumets ja Järvela  vs.  Pajunurm ja Õigus
VIDEOKOHTUNIK
Videokohtunik | Kaks suurt prohmakat: Kaljult võeti värav, Levadiale kingiti penalti
EM-FINAALTURNIIR
COPA AMERICA AVAPAUK
Tiitlikaitsja Copa America avamäng: Messi unustas skoorimisputsad koju, aga söötis Argentina võiduni
VÄHE VÄRAVAID
Päeva pilk | Järjekordne kauglöök ja järjekordne iluvärav!
EM-PÄEVIK
PEATREENER
Peatreener | Paide vaevles ebakõlade all, Trans tegeles Kalju kaitsjate meelitamisega
EM-FINAALTURNIIR
SN Saksamaal | Berni imest Beckenbaueri õlleklaasini ja Keisrist kaheksajalg Paulini: sakslaste jalkamuuseum teeb kadedaks
TASKUHÄÄLING
Pikk ette (ja ise järele) | Milleks meile VAR, kui ei oska seda kasutada?
RISTNURK
 
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
18
14
3
1
45:7
45
2.
Tallinna FC Flora
18
10
5
3
33:20
35
3.
Nõmme Kalju FC
16
9
5
2
31:16
32
4.
Paide Linnameeskond
18
9
1
8
26:20
28
5.
JK Narva Trans
16
5
3
8
22:34
18
6.
FC Kuressaare
16
4
5
7
20:31
17
7.
Tartu JK Tammeka
16
4
4
8
20:22
16
8.
JK Tallinna Kalev
18
4
4
10
20:36
16
9.
Pärnu JK Vaprus
16
4
4
8
16:27
16
10.
FC Nõmme United
16
2
4
10
10:30
10
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID