Peatreeneritöös kahtlema hakanud Arbeiter soovib Kalju spordidirektorina noortetööd parandada: tuleb teha, mitte lihtsalt rääkida (3)
47-aastane Argo Arbeiter on novembri algusest töötanud Premium liiga klubi Nõmme Kalju spordidirektorina. Uus amet ja uus väljakutse. Millised on hinnatud treeneri ja endise Eesti koondise ründaja ambitsioonid ja eesmärgid? Lihtne vastus: suured.
Arbeiter lahkus möödunud suvel omal initsiatiivil Soome kõrgliigaklubi KTP peatreeneritoolilt ja naasis kodumaale. "Kui see oleks klubipoolne, oleks see päeva pealt tehtud. See on mu enda otsus. Rääkisin klubiga," lausus Arbeiter juuni lõpus Soccernet.ee-le. KTP tõusis Arbeiteri juhendamisel esiliigast kõrgseltskonda, aga seal polnud tulemused enam rahuldavad.
"Kui sa tunned ise, et sa oled nii tühi, et sul ei ole mitte mingit uut ideed anda meeskonnale ... siis peab õigel ajal leidma hetke enda jaoks ja tunnistama, et on parem, kui keegi teine jätkab sealt," nentis Arbeiter, kes oli enda sõnul omadega täitsa läbi. Ta võttis aja maha ja laadis akusid, aga mitte kauaks, sest viimased kuu aega on ta seotud olnud Nõmme Kaljuga.
Argo, sa lahkusid suvel Soome kõrgliigaklubist ja siirdusid umbes kuu aega tagasi Nõmme Kalju spordidirektoriks. Mida sa vahepealseal ajal tegid? Puhkasid?
Puhkasin närvi, taastasin ennast, nautisin suve ja olin perega.
Kuidas sa Nõmme Kaljusse sattusid? Kuidas asjad arenesid ja lõpuks nii kaugele jõudsid?
Noh, mul oli kolm pakkumist ülevalt otsast. Eks ma siis mõtlesin, mida teha ja kuidas edasi. Tundus, et äkki on see õige asi, et saan midagi ära teha jalgpalli hüvanguks.
Kas saad lähemalt rääkida, mis need ülejäänud pakkumised olid?
Ei, ma ei hakka. Ma ei saa öelda.
Arusaadav. Aga miks just Nõmme Kalju ja miks spordidirektori amet? Midagi uut sinu jaoks?
Jaa, see on midagi uut. Teisalt, kui mõtled, siis olen peatreener olnud mingi aeg ja Eestist välja jõudnud, mis on minu enda jaoks sinilind, mis sai kinni püütud. Ja siis mõtled, mida oma karjääriga edasi teha. Kui oled kuskile natuke välja jõudnud, siis mingi hetk tajud, kas sinul kui eestlasel on üldse variant veel kõrgemale jõuda. Ma ei olnud kindel, et selline asi on teostatav.
Ma ei tea, miks inimesed tahavad mis iganes kõrgema liiga peatreeneriks saada. Enamus ei tea, mida see tähendab, eriti kui lähed ära Eestist, kus väga palju pingeid peale ei asetata. Seal [välismaal] olles tajud, mida see tegelikult tähendab, kui eri maailmad põrkuvad. Sellega ei ole lihtne toime tulla. Kui elu mängib seal veel lisaraskusi, vingerpusse koroonade, lockdown'ide ja asjadega, on see veel raskem. Kohati läheb see asi päris crazy'ks. Kas see on õige tee? Ma ei tea seda enam. Ma ei ole päris kindel selles peatreeneri asjas. Või on vaja veel aega enda jaoks anda.
Aga miks just spordidirektori amet? Peatreeneri ametist mugavustsoonist välja?
Ma ei ütleks niimoodi, et peatreeneri amet on mugavustsoon. Kes seda arvab, see ei tea nendest asjadest midagi. Igal ametil on oma plussid ja miinused. Kõige suuremad pinged on ilmselgelt peatreeneritel, sest sina ju vastutad kogu protsessi eest, ülejäänud on kaasavad ja toetavad jõud, aga peatreener on see, kes paneb pea panti tulemuste eest. Tahad või ei taha, aga mängid igal nädalavahetusel tulemuse ja oma töökoha eest.
Aga spordidirektori amet on põnev väljakutse minu jaoks. See on selline asi, kus saan kindlasti teatud asjad ära teha, mis on tegemata jäetud või tehtud.
Sa oled nüüd kuu aega uues ametis töötanud. Millises seisus Nõmme Kalju kui klubi sulle novembri alguses vastu vaatas?
Kui ma novembri alguses läksin, siis mul oli vaja asjadest mingisugune pilt ette saada, et midagi tegema hakata. Olen suhteliselt rahulikult kõrvalt vaadanud ja proovinud sellesse teemasse sisse elada. Nagu ikka, lähed sinna, õhtuti lapsed teevad trenni ja oled kontoris. Ega siin suurt vahet ei ole, lihtsalt suurem vahe on see, mis käib ajakirjanduses. Kui keegi ütleb, et siin on mingid suured vahed klubide vahel, siis ma ütlen, et teatud klubide vahel on tõesti, aga ülejäänud on samasuguses kohas, kus nad on olnud. Siin ei ole mingit vahet. Nimi on teine.
Sa ise oled varem töötanud nii Levadias kui ka Floras. Mille poolest Kalju nendest klubidest erineb?
Kui ma Levadias töötasin, siis olin seal duubli treener. Proovisime noortesüsteemis võib-olla paar aastat korda luua, jõudsime mingile järjele ja läksime sealt ära. Teatud seltskond lahkus korraga ja see etapp lõppes seal ära. Nüüd - viimase poole aasta jooksul - on see teema seal uuesti käsile võetud, mis on väga tervitatav.
Floras on selge, seal on kõige rohkem raha ja ilmselgelt kõige paremad tingimused loodud. Sellega seoses on noortesüsteem viimase kahe aasta jooksul väga palju arenenud. Väga mõnus on kõrvalt vaadata, kuidas seal toimetatakse.
Kalju peab jõudma sinna. Selle nimel tuleb igapäevaselt tööd teha ja järgi minna. Siin muud varianti ei ole. Tuleb pingutada kõvasti.
Mis on need peamised asjad, millele on Nõmme Kaljus eriti palju vaja tähelepanu pöörata?
Neid asju on siin piisavalt, mida oleme kaardistanud. Kõike korraga ei saa, step-by-step tuleb nende asjadega minna. Ma ei hakka neid asju ükshaaval välja tooma. Tingimused, haridus, panustamine, raha. Eks need probleemid on enamus klubides samasugused. Suuremal või väiksemal määral, aga enam-vähem on kõik sama.
Nõmme Kalju duubelmeeskond kukkus Esiliiga B-st välja. Mida see klubi jaoks tähendab? Kas see on suur hoop?
Iga klubi tahab, et nende võistkonnad mängiksid võimalikult kõrgel, see on ilmselge. On see suur hoop või mitte ... Kui sa tegeled tulekahjudega, siis see ei ole üldse mõnus. Põhjustega tuleb tegeleda ja kui nendest aru saad, siis asjad muutuvad.
Milline on praegu noormängijate olukord Nõmme Kaljus ja milline see võiks olla pikas perspektiivis?
Seda võin öelda, et sel sügisel tuli üle pika aja väga suur number noori peale jälle. Kindlasti saab süsteem väga palju muutuma mingitel aegadel, aga selleks on vaja inimesi juurde. Muutused muutuste pärast on sellised kosmeetilised, et kui sa paned ühel päeval punase huulepulga ja teisel päeval sinise huulepulga. See on pointless. Nüüd on vaja rahulikult läbi mõelda need sammud, kuidas edasi minna. See on igas ettevõttes ja organisatsioonis nii, et kui sa teed struktuurselt ja igapäevaselt tööd, siis asjad lähevad kindlasti paremaks. Sama eesmärk on Kaljus.
Kui esindusmeeskonnast rääkida, siis Sergei Frantseviga sõlmiti eelmise aasta lõpus kaheaastane leping. Kas ta jätkab ka järgmisel hooajal peatreenerina?
Tal on leping. Mul ei ole siin midagi lisada.
Nõmme Kalju lõpetab sel hooajal Premium liiga neljandal kohal, aga kaotus meistrile on enam kui paarkümmend punkti. Palun sõnasta järgmise hooaja eesmärk.
Järgmise hooaja eesmärk on rääkida kaasa kuldmedali pärast Premium liigas ja kindlasti proovida Konverentsiliigas minimaalselt jõuda alagrupifaasi. Kui keegi alla selle ütleb, siis ma ei tea, mõelgu veel mehed ... Eestis.
See eeldab ka edu karikasarjas.
Absoluutselt. Kolm mängu on minna.
Aga klubi pikaajalised eesmärgid?
Noortetöö tuleb selgelt väga heale tasemele ja teadmistepõhiseks viia. Noortele tuleb paremad tingimused luua, et igal aastal suudaksime oma süsteemist noori peale kasvatada. Selleks tuleb teha, mitte lihtsalt rääkida. See on väga selge sõnum. Tuleb järgida neid asju, mis on mõistlikud sportlikust vaatenurgast.
See on selge, et Eesti jalgpalli turg on juba rahvaarvust sõltuvalt väike. Flora korjab kõik paremad Eesti poisid ära. Seda jõupositsiooni ei muuda hetkel ükski klubi. Keegi võib räägida mis iganes, aga see on fakt. Järgmised ringid jäävad teistele, nendega tuleb teha tööd ja leida kõrvale õiged inimesed, kellega mängida nendes liigades.
Raha on kahtlemata oluline. Nõmme Kalju kaotas kevadel suursponsori. Ma ei taha teie rahakotti vaadata, aga mainisid kõrgeid eesmärke järgmiseks hooajaks. Kas Kaljul on piisavalt vahendeid, et esindusmeeskonda täiendada - häid mängijaid soetada ja neid eesmärke püüda?
Peab olema. Kui sa mõtled, et Eestis on võimalik jõuda nendele tingimustele, mida me tahame saavutada, miljon-poolteist võib-olla, siis peab olema. Muud varianti ei ole. Muidu mängid ja tiksud seal neljandal kuni kaheksandal kohal. Ka seda peab keegi tegema, aga meie kindlasti ei taha seda teha.
Sa ütlesid, et peatreeneril on kehtiv leping. Kas selle hooaja mängijatest on kellegagi lepingut pikendatud?
Jah, on.
Kas saad ka nimesid öelda?
Ei, ma ei räägi veel nimedest.
Nõmme Kaljus oli suunajuhi ametikoht, mida täitis Mikk Reintam. Ma saan aru, et selle ülesanded olid sarnased spordidirektori ametiga?
Ma ei oska sulle öelda, mida tähendab suunajuht. Ma ei tea ja ma ei taha väga palju minevikku vaadata. Ma ei saa seda muuta, on mis on, mind see väga ei mõjuta. Mina pühendan väga palju aega noorte tegevusele ja sellesse valdkonda - nimetatakse seda siis suunajuhiks või mitte suunajuhiks. Whatever.
Nõmme Kalju teatas 21. jaanuaril 2020 kodulehel, et Mikk Reintam hakkab ellu viima klubi uut jalgpallistrateegiat ja asub vastloodud suunajuhi ametikohale, mis "on kooslus spordidirektori ja noortetööjuhi tööülessannetest, mille eesmärgiks on Nõmme Kalju noortetöö struktuuri sisuline parandamine. Uue strateegia eesmärgiks on oma klubi noormängijate ettevalmistamine vastavalt Euroopa klubide standarditele, mängustiilile ja ideoloogiale". Reintam lahkus sel aastal klubist.
Mis sa ise arvad, kuidas oled kohanenud ja kas enda hinnangul hästi toime tulnud?
Sa ju tead isegi, et asjadele ei saa anda hinnanguid kuu aja lõikes. Me kõik anname endast parima. Igal sellisel protsessil on loogika, kuidas asjad toimivad. Ja kui keegi ütleb, et suudab kuu ajaga midagi ära teha, siis see mees on poolearuline.
Aga kõige tähtsam on see, et sulle meeldib see amet?
Absoluutselt meeldib. Siin ei ole küsimustki. Kui oled kursis minu varasemate tegemistega, siis tead, et olen kogu aeg pühendanud oma aega ja tegemisi noorte jalgpalli ja noorte arengusse. Ilmselgelt mulle meeldib see töö.
