Pikk ette (ja ise järele) | Paide-Flora matši tase ületas Levadia-Kalju oma mäekõrguselt (12)
Soccernet.ee taskuhäälingu "Pikk ette (ja ise järele)" 182. saates võtsid Kasper Elissaar, Ott Järvela ja Kristjan Jaak Kangur kokku tähtsad Premium liiga mängud, mis lükkasid käima Premium liiga võtmenädala. Mida arvata oma koduklubidega eurosarjadesse jõudnud Eesti koondislaste loosiõnnest?
- Jälgi saate Spotify lehte!
- Jälgi saate Soundcloudi lehte!
- Jälgi saate Apple Podcasts'i lehte!
- KUULA EELMISI SAATEID SIIT!
Flora kindlustas võiduga Paide Linnameeskonna üle oma liidrikohta. Mille abil paremus maksma pandi, ehkki näiteks pink oli Floral Paidest lühemgi? Kes on Paidet otsutavates mängudes ootamatult alt vedanud ja kelle tagasipõikest eelmisesse hooaega ei maksa suuremat välja lugeda?
Tiitlikaitsja Levadia tegi Nõmme Kaljuga 1:1 viigi, millega polnud õieti rahul kumbki osapool. Ometi oli tulemus õiglane. Miks varitseb nii Levadiat kui ka Kaljut oht Florale-Paidele hooaja lõppfaasis alla jääda (alates 15:15)?
Kuressaare kindlustas viiendat kohta, ületades juba praegu mulluse punktirekordi. Miks varem nii tavalist suvist äravajumist seekord ei tulnudki? Kes kujunes Narva Transi patuoinaks (alates 33:00)?
Tartu Tammeka tõusis Transiga võrdsetele punktidele. Kuidas on Marti Pähn peatreeneriks saamise järel meeskonda uue hingamise toonud? Miks on Legioni noor meeskond praegu suures hädas (alates 38:00)?
Kas Pärnu Vapruse kaotus Kalevile tähendab, et pealinlased võivad end nüüd kõrgliigakoha kindlustamise osas rahulikult tunda? Miks on Vaprus lati alt läbi jooksnud (alates 44:00)?
Saate lõpuosas võtame luubi alla Karol Metsa, Joonas Tamme, Vlasi Sinjavski ja Nikita Baranovi ehk tänavu oma koduklubiga eurosarja alagruppi jõudnud Eesti mängijad. Kui vastaste seas on näiteks Arsenal, PSV, Anderlecht, West Ham, Köln, Nice, Basel ja Köln, mida neist mängudest oodata ja miks peavad kõik meie mehed selliseid duelle nautima (alates 54:00)?
Ning ei, see ei ole iroonia
Mida aeg edasi seda rohkem toodetav sisu mulle vastu karva hakkas. Alguses Elisaar veidigi oponeeris, aga tänaseks päevaks on kõik osalised teineteist tasalülitanud. On jäänud oma mõtete nartsissilikus lummuses OJ, kelle tiraadidele sekundeerib, nagu igale korralikule koomiksile kohaselt oma sidekick, KJK ja siis on Elissaar, kest tänaseks selle podcasti alusel on muutunud „kõigega nõus olevaks meheks“.
Ja muidugi ei saa jätta mainimata seda pidevat ja läbivat FCFi jumaldamist ja teiste süsteemiväliste maha tegemist. See lihtsalt pole minu jaoks. Ehk annaks seda päästa, kui osalistel oleks kasvõi sama veregrupiga huumorisoon, aga ka kahjuks seegi ei klapi. Nii et, adjöö PEJIJ, me ei kohtu niipea.
