Pohlak Premium liiga publikuarvu langusest: muretsemiseks põhjust ei ole (1)
Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul ei anna Premium liiga esimese kaheksa vooru publikunumbrite langus otsest põhjust muretsemiseks, kuid vutiliit jälgib olukorda sellegipoolest tähelepanelikult.
- Sul on küsimus, mida tahaksid Aivar Pohlakult küsida? Midagi, mis on sind alati huvitanud, kuid pole olnud kohta, kus küsida? Või hoopis midagi aktuaalset? Saada oma küsimus raul@soccernet.ee ning võid saada oma vastuse!
Miks on Premium liiga publikunumbrid sel aastal eelmise hooajaga võrreldes küllaltki järsult langenud? Eelmisel aastal oli kaheksa esimese vooru keskmine ühe mängu publikuarv 313, tänavu 219. Kas on põhjust muretsemiseks?
Nagu enne hooaja algust korduvalt sai öeldud, ei olnud staadionikülastaja jaoks hea kalendri koostamine 2016. aastaks võimalik. See on ka hooaja alguse keskmise publikunumbri languse peamine põhjus. Kaks nädalasisest vooru oli tänavu peetud kiiremini, kui mullu esimese selliseni jõuti. Paraku ei jätnud EM-finaalturniir ja ka oluline uuendus, et meie tippklubid saaksid oma eurosarja kvalifikatsioonimängude paari vahele jääva nädalalõpu liigamängudest priiks, muid valikuid.
Samas näitavad ülekantavate mängude vaatajanumbrid jätkuvat kasvutendentsi ja eeldame, et ka staadionikülastajate hulk hakkab tõusma. 8. voor õigupoolest seda juba tegigi.
Põhjust muretsemiseks ei ole, aga jälgime sellegipoolest toimuvat hoolega. Klubide kogukonnatöö on alles noor ja kui aus olla, siis ega kõik sellega sajaprotsendilise pühendumusega kaasa tulnud ei olegi. Samas oleme kogukonnateemasid käsitlenud kõigi kolme tippliiga klubidega töötamisel ja enne hooaega sõnastatud täiendav tähelepanu Esiliigale on seal ka oma tulemuse andnud.
Kas mängud viidi murule õigel ajal või oleks tagantjärele tarkusena pidanud mõne vooru veel kunstmurul pidama?
Muruväljakutele oleme igal aastal läinud esimesel võimalusel. Muutunud on vaid suhtumine. Kui kuni viimase ajani tahtsid kõik võimalikult kiiresti ükskõik millisele murule, siis nüüd on kunstmurude kvaliteet oluliselt paranenud, nendega ollakse harjunud ja kriitika alla on langenud hoopis kevadised muruväljakud. Samas ei ole meil täna selliseid kunstmurustaadione, mis pakuksid pealtvaatajatele normaalseid kaasaelamistingimusi ja seetõttu on endiselt prioriteediks võimalikult kiire päris staadionidele kolimine.
Klubidel, kelle muru- ja kunstmurustaadion pakuvad pealtvaatajatele võrdväärseid tingimusi, on endiselt võimalus mängida 1. ja 4. ring kunstmurul ning 2. ja 3. murul. Tõenäoliselt saab selline olema ka meie liigajalgpalli tulevik, aga see eeldab kunstmuruväljakute ümberehitamist staadionideks. Loodame, et märtsiks 2017 on meil esimene selline Sportland Arena näol olemas.
On selge, et meie kliimas jääme pendeldama kunstmuru ja muru vahel ja isegi kui klimaatiliselt võiksime kaaluda täielikku üleminekut kunstmurudele, ei ole see mõistlik, sest rahvusvahelistes mängudes satume ikkagi pigem murule ja mängijad peavad olema harjunud mõlemaga. Samas on küllap õigus ka neil, kes ütlevad, et muruprobleemidest kõneldakse siis, kui mängust endast rääkida ei osata ja et ükskõik millisel väljakul mäng ka ei toimu, on võimalused mõlema jaoks võrdsed ja võidab see, kes suudab paremini ülesandele keskenduda ja oludega kohaneda.
Meie kliima ei võimalda pikka muruhooaega, aga oleme teinud ja teeme endast kõik oleneva, et mängud toimuksid võimalikult heades tingimustes. Teame, et meie jalgpallihuviline on harjunud rahvusvahelise telepildi kaudu nägema igal aastaajal kena rohelist muruväljakut ja see seab ka lati meie jaoks väga kõrgele.
Mida tänavune Premium liiga meile seni näidanud on?
Eelkõige sportliku taseme ühtlustumise jätkumist ja seda mitte tippklubide kehvemaks muutumise, vaid tavapäraste keskmike ja tagumise otsa klubide mängutaseme tõusmise kaudu. Kõikide meeskondade füüsis on teinud sammu edasi ja arenenud on mängu sisu. Võib julgelt öelda, et igal Premium liiga klubil on selgelt kirjeldatav ja märkimisväärsel tasemel treenerikäekiri ja viis, kuidas soovitakse liikuda edasi ja saada edukaks.
Märkimisväärne on ka fakt, et kaheksa klubi mõlgutasid hooaja eel ühel või teisel moel euromõtteid.
Paranenud on klubide organisatoorne tase ja kuigi see täna päriselt jalgpalliliitu ei rahulda, on just nii-öelda väiksemad Premium liiga klubid teinud selles vallas selge sammu edasi. Näiteks kui võrrelda tänast Paide Linnameeskonda, Tartu Tammekat või Pärnu Linnameeskonda viie aasta tagusega, siis on areng olnud suur ja võrrelda pole õigupoolest millegagi.
